2-20-19281 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-20-19281 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 10. märts 2021 kell 14.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Tsiviilasi OÜ Megabite pankrotiava

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

2. veebruaril 2021 esitatud aruande kohaselt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele või vastutava kasutajana sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Juhatuse liikme kinnitusel oli kohvik renditud koos täieliku sisustusega, sh köögiseadmed. Ainsa enda soetatud varana võeti arvele supitermos. Võlgnik on esitanud olemasolevate varude nimekirja, kus sisalduvad peamiselt avamata joogid. Nende soetusväärtust pole võlgnik esitanud, kuid ajutise halduri arvates, on selle vara võimalik väärtus 100-200 eurot. Veel on võlgnik kinnitanud, et üürileandja pinnal asuvad kardinate-laudlinade komplekt (2018.a.), koristusvahendid ja ühekordsed nõud, mille hinnanguline väärtus on ca 230 eurot. Kokku hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks ca 300-400 eurot. SEB Pank andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr EE441010220273258226, mille saldo 5.01.2021 seisuga on 4.31 eurot. Konto juurde oli sõlmitud deebetkaardileping, mille kohaselt kaardi valdajaks oli U V. Võlgnikul on arvelduspaketi hooldustasu võlgnevus 12 eurot. Seega, rahalised vahendid kontol puuduvad, saldo on negatiivne. SEB Pangas on avatud veel kogumiskonto nr EE811010000460983223, mille saldo on 0.00 eurot. Kassas rahalised vahendid reaalselt puuduvad. Võlgniku poolt esitatud kassa väljavõtte kohaselt 2020.a on laekumised ostjatelt sularahas ning väljaminekud on ostuarvete tasumised erinevatele hankijatele või kanded pangakontole. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt nõuded kolmandatele isikutele puuduvad. Juhatuse liige on kinnitanud, et osanikud tasusid osakapitali maksed 2018.a augustis pangakontole. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal võlgnikule kuuluva vallasvara väärtuseks võib olla kuni 400 eurot, rahalised vahendid pangakontol ja kassas puuduvad. Kuna tegemist on spetsiifilise varaga, siis on tõenäoline, et seda polegi võimalik realiseerida või selle hind kujuneb madalamaks kui eelnevalt prognoositud. Arvestades kõike eeltoodut, on ajutine pigem seisukohal, et võlgniku vara on väärtusetu.
3. Täitemenetluste registris võlgniku vara suhtes alustatud täitemenetlused puuduvad. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Kohustused Maksu- ja Tolliametile on seisuga 02.02.2021 summas 5 442.92 eurot. Hankijate ees on võlgniku andmetel täitmata kohustusi summas 2 644.38 eurot. Tagamata laenukohustused summas 4 694.90 eurot. Töötajate ees on täitmata kohustusi 3 190.37 eurot (neto). Saamata töötasudele ja kasutamata puhkusehüvitisele lisandub veel töösuhte ülesütlemisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitis 1 kuu töötasu ulatuses ja töösuhte lõpetamise hüvitis 1 kuu töötasu ulatuses. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on OÜ-l MegaBite teadaolevaid kohustusi seisuga 02.02.2021 summas 15 972.57 eurot.
4. Võlgnikul puudub majandustegevus ja perspektiiv oma majandustegevuse jätkamiseks. Puuduvad majandustegevuseks vajalikud ruumid, seadmed ning tööjõud. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara, sh rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkumine. Eeltoodut arvestades, ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik ka ettevõtte saneerimine. 3

§ 28lg 2 mõttes.

Võlgniku tegevuse peatumise ja lõpetamise suurimaks teguriks ja peamiseks põhjuseks oli COVID-19 viirusepuhangust tingitud piirangud. Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise aluseid pankrotiseadusest tulenevalt ning teadaolevate asjaolude ja kogutud tõendite alusel võimalikke tagasivõitmise aluseid pankrotivara suurendamiseks ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustust täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 ja 3 mõttes.

Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolev vara (laojääk) ei taga täielikult ajutise halduri tasu ja kulude tasumist. 11. Ajutine haldur palus, juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei tasuta,

§ 29

lg 1 ja 2 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, anda dokumendid hoiule U V’le ja mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUISTUNG

1. Kohtuistungil avaldaja seaduslik esindaja jäi avalduse juurde. Esindaja nõustus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega enne pankroti.
2. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
4. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 16.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Võlgnikul lasuvad kohustused 15 972.57 eurot ületavad tema vara praktiliselt 100%. 4

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 11.02.2021 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 05.03.2021 1 000 eurot ette tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 18. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul ei ole vara kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri poolt tuvastatud asjaolude kohaselt tegemist ei ole võlgniku juhatuse poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga

§ 28lg 2 mõttes.

Maksejõuetuse põhjuseks on likviidsete vahendite puudumine kohustuste täitmiseks, mis oli otseses seoses viirusega seotud piirangute kehtestamisega. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 19.

§ 193lg 5 alusel, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 20. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 7,75 tunni eest summas 605 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist osaliselt riigi vahenditest ning osaliselt võlgnikult. 21.

§ 23

lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 22.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Civilex, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 78.06 eurot ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning 5

§ 29

lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liikme U V ning selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 24. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1

lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6