4-21-314/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-314 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Vladimir Priputnõi (isikukood 38702140236), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA Põhja Prefektuuri 09.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,008869 määrati Vladimir Priputnõile KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Otsus jõustus 27.09.
5. V. Priputnõi rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 026/2017/257). 02.04.2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 21.02.2021 esitas PPA taotluse V. Priputnõile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Tartu Maakohtu 10.02.2021 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati V. Priputnõile PPA Põhja prefektuuri 09.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008869 määratud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arestiga 15 päeva. V. Priputnõil tuleb asenduskaristus 15 päeva aresti ära kanda vangistuse kandmise asukohajärgses arestimajas viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8124 mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. 2.
7. V. Priputnõi ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäituri kinnitusel ei ole V. Priputnõil ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seega V. Priputnõile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. V. Priputnõile on karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 15 päeva aresti. 2.
8. Harju Maakohtu 11.03.2019 otsusega tunnistati V. Priputnõi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 27.10.2018 ja lõpp 03.04.
9. Maakohtule on teada, et V. Priputnõi viibis kinnipidamisasutuses ka 10.02.2017-25.02.2017 ja 25.01.2018-17.09.
10. Seega arvestades KarS § 82 lg-t 4 ei ole rahatrahvi sissenõude aegunud ning asenduskaristuse määramine on seaduslik. 2.
11. V. Priputnõi avaldas kohtuistungil, et ta sooviks teha peale karistuse kandmiselt vabanemist üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö määramise küsimuse otsustamisel peab kohus veenduma selles, kas isik on asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemiseks sobiv. Maakohus oli veendumusel, et üldkasuliku töö tegemiseks ei ole sobivad isikud, keda on olnud alus korduvalt kriminaalkorras karistada ja kellel on ilmnenud sõltuvusprobleeme. Maakohus tutvus Tartu Maakohtu 27.01.2021 kohtumäärusega, mille kohaselt kohus keeldus V. Priputnõid ennetähtaegselt vabastama. Määruses on välja toodud, et V. Priputnõid on tema elu jooksul kriminaalkorras karistatud 18 korda, nendest 3 on kehtivad. Vangistuses viibib isik neljateistkümnendat korda. Kohtule teadaolevalt mõisteti V. Priputnõi viimati süüdi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse katse eest. Varasemalt on teda süüdi mõistetud nii varavastaste tegude kui ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, lisaks ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Arvestades V. Priputnõi varasemat elukäiku, ei pidanud maakohus võimalikuks temale asenduskaristusena mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga.
12. Tartu Maakohtu 10.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse V. Priputnõi, kes palub asendada oma arestipäevad üldkasuliku tööga. Seda võimaldab KarS § 69 ning varasemad üldkasuliku töö tunnid on V. Priputnõi nõuetekohaselt ära teinud. Üldkasuliku töö tundide tegemine on riigile kasulikum, kui aresti kandmine. Sõltuvusprobleemiga on V. Priputnõi vangistuses tegelenud tõhusalt, et edaspidi õiguskuulekalt elada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et V. Priputnõil on rahatrahv 150 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. Maakohus on V. Priputnõi rahatrahvi asendanud arestiga.
14. V. Priputnõi soovib jätkuvalt, et talle määratud arest asendatakse üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab samuti, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole V. Priputnõi puhul põhjendatud. Nagu on ka maakohus märkinud, siis kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks V. Priputnõi puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud ka kriminaalkuritegude eest, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused, s.o väidetavalt edukalt läbitud üldkasuliku töö tunnid ja rahatrahvid, ei ole taganud tema õiguskuulekust. Veelgi enam, kaebajat on kriminaalasjas nr 1-18-8124 karistust kandes korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. V. Priputnõi väitega, et üldkasuliku töö tegemine oleks riigile kasulikum kui tema arestimajas viibimine, ei saa põhjendada aresti asendamist üldkasuliku tööga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Nagu juba eelnevalt öeldud, V. Priputnõi puhul see nii ei ole. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. 2
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10.02.2021 määruse muutmata ja V. Priputnõi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 3