4-21-318/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2021 Kohtuasja number 4-21-318 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Vladimir Priputnõile (isikukood 38702140236) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Vladimir Priputnõi Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. oktoobri 2016 otsusega väärteoasjas nr 2315,16,010559 karistati Vladimir Priputnõid
6. septembril 2016 toime pandud varguse katse eest karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 – § 25 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut summas 800 eurot. Otsus jõustus
7. novembril
9. V. Priputnõi rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Mati Kadak teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
11. jaanuaril 2021 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse V. Priputnõile asenduskaristuse kohaldamiseks. V. Priputnõil oli tasumata kogu trahvisumma.
12. Tartu Maakohus rahuldas
13. veebruari 2021 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel V. Priputnõile PPA
14. oktoobri 2016 otsusega määratud rahatrahvi 20 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et V. Priputnõi ei ole rahatrahvi tasunud ja rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. V. Priputnõil ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Ta kannab Harju Maakohtu
15. märtsi 2019 otsusega mõistetud 2 aasta 5 kuu 7 päeva pikkust vangistust. Karistuse kandmise algus on
16. oktoober 2018 ja lõpp
17. aprill
18. Lisaks on V. Priputnõi viibinud kinnipidamisasutuses 10.–
19. veebruarini 2017 ja
20. jaanuarist –
21. septembrini
22. Seetõttu ei ole V. Priputnõile määratud ja täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud ning on põhjendatud asendada rahatrahv arestiga. Kuigi kohtuistungil avaldas V. Priputnõi soovi teha pärast karistuse kandmiselt vabanemist üldkasulikku tööd, ei pea kohus aresti asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks. Seda tulenevalt V. Priputnõi varasemast elukäigust. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt kandnud vangistust. Viimati tunnistati V. Priputnõi süüdi narkokuriteos ja varguse katses. Varem on teda süüdi tunnistatud samuti narkokuriteos ja varavastastes kuritegudes, aga ka mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kohus on veendumusel, et üldkasuliku töö tegemiseks ei ole sobivad isikud, keda on olnud alust korduvalt kriminaalkorras karistada ja kellel on ilmnenud sõltuvusprobleeme. V. Priputnõil tuleb asuda aresti kandma viivitamatult pärast Tartu Maakohtu
23. veebruari 2021 määrusega väärteoasjas nr 4-21-314 määratud asenduskaristuse, s.o 15 päeva pikkuse aresti kandmist.
24. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Priputnõi, paludes aresti asendamist üldkasuliku tööga. Varasemalt on ta kõik määratud üldkasuliku töö tunnid ilusti ära teinud ning üldkasuliku töö tegemine oleks riigile kasulikum kui tema arestimajas viibimine. Sõltuvusprobleemiga on ta vanglas tegelenud, on sellest üle saanud ning tahab edaspidi elada korralikult. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et V. Priputnõil on PPA
26. oktoobri 2016 otsusega määratud rahatrahv 800 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, V. Priputnõil ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud.
27. V. Priputnõi ei ole määruskaebuses rahatrahvi arestiga asendamisele vastu vaielnud. Ta soovib vaid aresti asendamist üldkasuliku tööga.
28. Maakohus on igati asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, miks ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. Seetõttu ei ole otstarbekas neid põhjendusi üle korrata ning kaaluda tuleb vaid seda, kas määruskaebuses toodud asjaolud võiksid senist seisukohta muuta. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
29. Tõepoolest, kohtute infosüsteemist nähtub, et varasemalt on V. Priputnõile mõistetud karistus asendatud ühel korral üldkasuliku tööga ning selle töö on ta ilmselt ära teinud. See aga ei tähenda, et teda saaks usaldada uuesti üldkasulikku tööd tegema. Ühel korral üldkasuliku töö tundide ärategemine ei tähenda veel, et sama suudaks V. Priputnõi ka nüüd. Üldkasuliku töö tundide ärategemise kõrval tuleb arvestada ka muude asjaoludega. Arvestada tuleb, et V. Priputnõi kannab vangistust muu hulgas varasema ennetähtaegse vangistusest vabastamisega kaasneval katseajal toimepandud kuriteo eest. Samuti nähtub kriminaalasjas nr 1-18-8124 ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisatud
30. novembri 2020 vangla iseloomustusest, et vangistuses on V. Priputnõi pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Need asjaolud annavad alust kahelda, kas V. Priputnõi suudab jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt, teha korralikult ära üldkasuliku töö ega satu selle asemel taas vanglasse. Korduvalt karistatud, katseaja nõudeid rikkunud ja vanglas reeglitevastast käitumist jätkanud isikut ei ole põhjendatud usaldada vaatamata sellele, et varasemalt on ta suutnud mingeid nõudeid ka korrektselt täita. Samuti suurendab tõenäosust, et V. Priputnõi ei pruugi 2