4-21-319/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Väärteoasja number 4-21-319 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Vladimir Priputnõi (isikukood 38702140236) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Vladimir Priputnõid 19.12.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2302,17,012421 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 12.01.
9. Tartu Maakohus asendas 10.02.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-21-319 Vladimir Priputnõile Põhja prefektuuri 19.12.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2302,17,012421 määratud rahatrahvi 225 trahviühikut, s.o 900 eurot, 22 päeva arestiga. Maakohus määras, et asenduskaristus 22 päeva aresti tuleb Vladimir Priputnõil ära kanda viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 10.02.
12. a määrusega väärteoasjas nr 4-21-318 määratud 20 päeva pikkuse asendusaresti kandmist. 2.
13. Maakohus tuvastas, et Vladimir Priputnõi ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäituri kinnitusel ei ole Vladimir Priputnõil 1 ka vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et Vladimir Priputnõile Põhja prefektuuri 19.12.
14. a otsusega väärteoasjas nr 2302,17,012421 määratud rahatrahv 900 eurot (225 trahviühikut) tuleb asendada KarS § 72 lg 2 alusel 22 päeva arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. 2.
15. Seejärel asus maakohus seisukohale, et üldkasuliku töö määramise küsimuse otsustamisel peab kohus veenduma selles, kas isik on asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemiseks sobiv. Üldkasuliku töö tegemiseks ei ole sobivad isikud, keda on olnud alus korduvalt kriminaalkorras karistada ja kellel on ilmnenud sõltuvusprobleeme. Maakohus tutvus Tartu Maakohtu 27.01.
16. a kohtumäärusega, mille kohaselt kohus keeldus Vladimir Priputnõid ennetähtaegselt vabastamast. Määruses on välja toodud, et Vladimir Priputnõid on tema elu jooksul kriminaalkorras karistatud 18 korda, nendest 3 on kehtivad. Vangistuses viibib isik neljateistkümnendat korda. Kohtule teadaolevalt mõisteti Vladimir Priputnõi viimati süüdi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse katse eest. Varasemalt on teda süüdi mõistetud nii varavastaste tegude kui ka suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, lisaks ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Arvestades Vladimir Priputnõi varasemat elukäiku, ei pea kohus võimalikuks temale asenduskaristusena mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga.
17. Tartu Maakohtu 10.02.
18. a määruse peale esitas määruskaebuse Vladimir Priputnõi, kes palub, et temale määratud arest asendataks üldkasuliku tööga. Ta on nõus üldkasulikku tööd tegema ning temale on seda ka varem määratud, mille ta on kõik ära teinud. Üldkasuliku töö tegemisest saab riik rohkem kasu. Ta tunnistab, et tal on olnud sõltuvusprobleeme, kuid on Tartu Vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja tahab oma elu muuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Vladimir Priputnõi ei ole tasunud väärteoasjas nr 2302,17,012421 määratud rahatrahvi, tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata ning asendanud selle õigustatult arestiga. Vladimir Priputnõi ei ole seda ka vaidlustanud.
20. Maakohus on põhjendanud ka üldkasuliku töö kohaldamata jätmist veenvalt ning arusaadavalt, ringkonnakohus nõustub nende argumentidega. Vladimir Priputnõi ei ole isik, kelle puhul oleks põhjendatud asendada arest omakorda üldkasuliku tööga. Ka Vladimir Priputnõi määruskaebuses toodu ei anna alust arvata teistmoodi. Kuigi varasemalt on ta teinud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunnid ära, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et tegemist oleks kohase asenduskaristusega ka praegu. Nimelt on süüdlast korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid nõuetekohaselt. Sellele viitab ka asjaolu, et kriminaalasjas nr 1-18-8124 vangistuse kandmise ajal (karistust kannab kuni 03.04.2021) on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati vägivaldse käitumise tõttu, kuid varasemalt enamasti korraldustele mitteallumise, ravimite mitte manustamise ja ebaviisaka käitumise eest. Sealjuures on ta viibinud lukustatud kambris süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu. Selline käitumine - jätkuvalt uute süütegude toimepanemine, seda ka temale kohtu poolt määratud katseajal, karistuse kandmisel kehtestatud korra süstemaatiline rikkumine, annab aluse arvata, et Vladimir Priputnõi ei suuda korralikult üldkasuliku töö tunde ära teha. Seda veendumust süvendab asjaolu, et tal on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest, millest ta ei ole suutnud vabaneda. 2
21. Üldkasuliku töö määramisel ei saa arvestada sellega, kuivõrd kasulik oleks see riigile võrreldes süüdlase aresti kandmisele saatmisega. Oluline on, kas see on sobiv karistuslik meede konkreetsele isikule. Vladimir Priputnõi puhul see nii ei ole.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10.02.
23. a määruse muutmata ja Vladimir Priputnõi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3