← Eesti

3-15-241/75

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 61 lg-d 1 ja 2, jättes aegumise katkemist kinnitavad tõendid nende koosmõjus igakülgselt hindamata. Juurdluse või kohtumenetluse algatamine tähistab mistahes toimingut, mis piisavalt täpselt hõlmab tehingud, millega seoses eeskirjade eiramist kahtlustatakse. Kõik faktilised asjaolud peavad võimaldama järeldada, et juurdluse algatamine on 2

(4)3-15-241 isikule teatavaks tehtud. Aegumine saab katkeda näiteks järelkontrolli tegemisega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-349/17: Eesti Pagar, p-d 126–127). Asjas nr C-52/14: Pfeifer tehtud Euroopa Kohtu otsuse p 43 saksa-, inglis- ja prantsuskeelse versiooni järgi ei pea teavitus sisaldama teavet võetavate haldusmeetmete või karistuste kohta. Toetuse saajale saadetud teavitusest või suhtlusest kogumis peab piisavalt täpselt nähtuma, millist rikkumist uuritakse või milliseid tehinguid rikkumine puudutab (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-367/09: SGS Belgium jt, C-465/10: Chambre de commerce ja d'industrie de l'Indre ja C-278/02: Handlbauer). Tõendid näitavad üheselt, milliseid tehinguid EAS
  1. aastal uuris ja et uuriti ergutava mõju kriteeriumi rikkumist. Hiljemalt
  2. detsembril 2012 mainis EAS sõnaselgelt ergutava mõju kriteeriumi sisulise hindamise vajadust. Ringkonnakohus jättis
  3. detsembri
  4. a kirja hindamata. Jääb arusaamatuks, millist muud rikkumist toetuse saaja oleks oktoobris 2012 avaldatud meediakajastuse ja
  5. detsembri 2012 kirja valguses saanud tõenäoliseks pidada. EAS jurist asus dokumente uurides
  6. augustil 2012 seisukohale, et projektis on toimunud rikkumine. Toimikust ei nähtu ühegi teise mittevastavusmenetluse algatamist kaebaja suhtes enne 2012 algatatud järelevalvemenetlust.
  7. AS Metaprint palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei ole Euroopa Kohtu otsuse tõlkeviga asjas määrava tähendusega. Ringkonnakohus ei tuginenud otsust tehes ainult konkreetsele lausele, vaid järeldas Euroopa Kohtu praktikast, et juurdluse algatamise teade peab sisaldama pädeva asutuse hinnangut, et ettevõtja on eiranud konkreetse tehingu tegemisel eeskirju. See käsitlus vastab määruse 2988/95 art 3 lg 1 sõnastusele.
  8. detsembri
  9. a kirjas ei märgita sõnagi mistahes rikkumisest, vaid selgitatakse üksnes „analüüsimise“ soovi. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS 2007–2013) § 14 lg 2 p 2, § 22 p 8, § 23 lg-te 2 ja 3 ja § 29 kohaselt pidi kaebaja olema pidevalt valmis saadud toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Seetõttu ei tekitanud EAS soov mingit ettekujutust mistahes rikkumisest. Juurdluse algatamisel tuleb piisava täpsusega välja tuua tehingud, mille puhul on tekkinud eiramise kahtlus. Aegumine ei katke toimingutega, millest ei nähtu piisavalt täpselt määratletud rikkumise toimepanemist või eiramise kahtlust (C-52/14: Pfeifer, p 43; C-349/17: Eesti Pagar, p 127; C-278/02: Handlbauer, p 40-42, resolutsioon).
  10. Riigikohtu halduskolleegium kõrvaldas
  11. veebruari
  12. a määrusega haldusorganina kaasatud Euroopa Komisjoni asja menetlusest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Kassatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (

§ 230lg 5 p 6).

Ringkonnakohus jõudis õigele lõppjäreldusele, et riigiabi tagasinõue on aegunud.

  1. Õige on vastustaja tähelepanek, et asjas nr C-52/14: Pfeifer tehtud Euroopa Kohtu otsuse (p 43) eestikeelne tekst ei lange kokku otsuse teiste keeleversioonide, sh saksakeelse (kohtumenetluse keel) tekstiga. Teistest keeleversioonidest nähtub ülekaalukalt vastupidine seisukoht võrreldes sellega, millest Riigikohus lähtus oma eelmises otsuses. Euroopa Kohus leidis tegelikult, et määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt ei pea aegumise katkemiseks pädeva asutuse toimingud sisaldama viidet sanktsiooni määramise ega haldusmeetme võtmise võimalusele. See ebatäpsus ei ole aga viinud ringkonnakohut valele tulemusele. Ringkonnakohus on põhjendatult tuginenud teiselegi asjaolule, mis välistas aegumise katkemise. Nimelt ei teavitanud EAS enne
  2. jaanuari 2013 kaebajat EAS-l tekkinud õigusrikkumise kahtlusest.
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt on aegumise katkemise eelduseks toetuse saaja teavitamine õigusrikkumise kahtlusest, mitte teavitamine 3

(4)3-15-241 mistahes kontrollist või kontrollitavatest tehingutest ega rikkumise kahtluse kontrollimine, ilma et pädev asutus oleks kahtlusest toetuse saajat teavitanud. See tõlgendus nähtub selgelt Euroopa Kohtu praktikast, iseäranis asjas nr C-278/02: Handlbauer tehtud otsuse p-st
  1. Euroopa Kohus asus siin seisukohale, et „teade, mis ei sisaldanud ühtki viidet piisavalt täpselt määratletud eiramiste kahtlustele“, ei saanud toetuse tagasimaksmise aegumistähtaega katkestada. Euroopa Kohus rõhutas ka liikmesriigi kohtu pädevust tuvastada, kas pädeva asutuse toimingud on käsitlenud spetsiifilisi eiramisi, et aegumine katkestada (samas, p 42). Järelikult ei piisa aegumise katkemiseks mistahes viisil uuritavate tehingute nimetamisest, vaid tehingud tuleb nimetada sellisel viisil, et oleks arusaadav, et nende puhul on tekkinud eiramise kahtlus. Teisisõnu, pädev asutus peab taotlejale eiramisega seotud juurdluse algatamise „tõepoolest“ teatavaks tegema (C-349/17: Eesti Pagar, p 126). Asjas nr C-278/02 rõhutas ka kohtujurist, et teavitamisel on oluline, et „oleks selge, et asjaomasel asutusel on kahtlused selle kindlaksmääratud tegevuse seaduslikkuse osas“ (p 81).
  2. Ringkonnakohus on menetlusnorme järgides ja ammendavalt põhjendanud, miks ei ole vastustaja
  3. a teateid võimalik käsitada õigusrikkumise kahtlusest teavitamisena. Puudub vajadus neid põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastustaja viitas
  4. aastal toimunud kirjavahetuses küll konkreetsetele tehingutele ja ergutava mõju kriteeriumile, kuid ei andnud kaebajale teada, et EAS tegevus ei piirdu üldise järelevalvega, vaid et tal on juba tekkinud konkreetne kahtlus, et ergutava mõju kriteeriumi on rikutud. Asjakohaselt märgib kaebaja, et STS 2007–2013 § 14 lg 2 p 2, § 22 p 8, § 23 lg-te 2 ja 3 ning § 29 kohaselt pidi toetuse saaja olema valmis pidevalt mitmesugusteks kontrollideks. Need ei piirdu kaugeltki õigusrikkumise kahtluse kontrolliga. Seetõttu ei kujuta igasuguse kontrolli algatamisest teatamine endast eiramisega seotud juurdluse algatamisest teatamist. Samuti oleks õiguskindluse seisukohast aegumise katkemisel vähe kasu sellest, kui pädeval asutusel on küll endal tekkinud konkreetse rikkumise kahtlus, kuid ta ei jaga seda kahtlust taotlejaga. Omavahelises kirjavahetuses on EAS töötajad
  5. augustil 2012 küll rikkumise tuvastanud. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks vältis vastustaja sellest kaebaja teavitamist samasuguse selgusega, nagu sellest oli juttu majasiseselt.
  6. Aegumine katkeb määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt vaid juhul, kui teate edastab pädev asutus. Seetõttu ei lasku kolleegium arutlustesse, milliseid küsimusi pidi kaebajas tekitama meedias avaldatud teave. Õiguskindluse kaitseks seatud aegumistähtaja katkemisel on kohane lähtuda selgest ja ametlikust teabest. Kolleegiumi see seisukoht ei välista ajakirjanduses avaldatud teabe arvestamist muude õigusnormide kohaldamisel.
  7. Vastustaja tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (

§ 107lg 4).

Kaebaja menetluskuluks Riigikohtus oli advokaaditasu 2268 eurot (sisaldab käibemaksu). See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (

§ 108lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.