← Eesti

1-21-1832/2

Obsah (8)§ 320§ 303§ 120§ 121§ 262§ 118§ 217§ 172

1-21-1832 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2021 Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-21-1832 Kohtunik Ivi K

§ 320

järgi kvalifitseeritavas kuriteos, QQ suhtes

§ 303

(tunnistaja NN mõjutamine õigusmõistmisel),

§ 120

(NN ähvardamine),

§ 121

lg 2 p 2 (NN löömine),

§ 262

(taarapudeli viskamine kildudeks avalikus kohas),

§ 118

(alaealise lapsele raske tervisekahjustuse tekitamine),

§ 217

(arvutisüsteemi ebaseaduslik sisenemine) järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning MM suhtes

§ 172järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

29.04.2019 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata teatega nr 19730000129 selleks vajaliku aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. XX esitas 07.05.2019 Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse, mille riigiprokurör jättis 13.05.2019 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.07.2019 määrusega nr 1-19-4784

(19730000129)Riigiprokuratuuri 13.05.2019 määruse põhjenduste puudumise tõttu ja kohustas Riigiprokuratuuri esitama määruses omapoolsed põhjendused seoses XX kaebuse lahendamisega. 1
(3)1-21-1832 31.07.2019 koostas riigiprokurör samas asjas uue põhjendustega määruse jättes XX kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata.
  1. 10.03.2021 laekus Tallinna Ringkonnakohtule XX taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada kriminaalasja menetlemist seonduvalt sellega, et Tallinna Ringkonnakohus oli oma määrusega Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalmenetluse alustamata jätmises tühistanud, kuid senini ei ole 2 aasta jooksul sellele menetlust järgnenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi XX ei ole riigi õigusabi saamise taotluses konkreetselt märkinud, millise Riigiprokuratuuri määruse või menetlustoimingu vaidlustamiseks ta riigi õigusabi saada soovib, nähtub Kohtuinfosüsteemist (KIS), et Tallinna Ringkonnakohus on vaid 01.07.2019 aasta määrusega 1-19-4784 tühistanud Riigiprokuratuuri määruse, millega jäeti rahuldamata XX kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmises. Seega on ainuvõimalik, et XX soovib vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisega seonduvat, mille on tinginud Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.
  3. a määrusega tühistatud Riigiprokuratuuri määrus. Olgu öeldud, et eelmärgitud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Riigiprokuratuuri 13.05.2019 määrus seetõttu, et selles puudusid põhjendused ning ringkonnakohus kohustas Riigiprokuratuuri esitama põhjendustega määruse. Ringkonnakohus ei kohustanud 01.07.
  4. a määrusega alustama prokuratuuri kriminaalmenetlust XX poolt esitatud kuriteokaebuse alusel. Riigiprokuratuur koostas 31.07.2019 uue põhistatud määruse ning jättis endiselt XX kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele rahuldamata.
  5. Riigiprokuratuuri poolt laekunud info kohaselt edastati Riigiprokuratuuri määrus samal päeval lihtkirjaga Tallinna Vanglasse. XX-le 31.07.2019 Tallinna Ringkonnakohtule XX 31.07.2019 aasta Riigiprokuratuuri määrust ei ole vaidlustatud.
  6. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.
  7. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada, nii nagu ringkonnakohus määruse p-s 3 selgitas, Riigiprokuratuuri määrusega seonduvat alustamata jäetud kriminaalasja nr
  8. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid arvestades leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
  9. Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi , kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samuti RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud XX riigi õigusabi taotlusega, Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.
  10. a määrusega ning samas menetluses tehtud Riigiprokuratuuri määrustega, leiab, et käesoleval ajal puudub XX-l õigus, 2
(3)1-21-1832 mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Seda esmalt seetõttu, et esiteks on ilmselgelt möödunud Riigiprokuratuuri 31.07.
  1. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele kaebuse esitamise tähtaeg. Teiseks, ei ole olemasolevatest dokumentidest nähtuvalt tegemist kriminaalasja nr 19730000129 puhul menetluses oleva kriminaalasjaga, kuivõrd eelnimetatud kriminaalmenetluse alustamiseks prokuratuuril alus ja/või kohustus puudus. Seega ei saaks taotleja vaidlustada ka alustatud ja menetletava kriminaalasjaga seonduvat tegevusetust. Eelmärgitust tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et XXl oleks õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning seega puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.