Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 68§ 65§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 11. märts 2021, Valga kohtumaja 1-19-9070 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseor

§ 76lg 4,5 alusel määrata Sergei Holdobovile katseaeg kestusega 6 kuud.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Sergei Holdobov käitumiskontrollile kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata Sergei Holdobovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;  läbida alkoholisõltuvuse teemaline psühholoogiline/psühhiaatriline nõustamine ja ravi kohtuistungil antud nõusoleku alusel;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides osaledes).

1. Määrata Sergei Holdobov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Sergei Holdobovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Sergei Holdobov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Sergei Holdobovilt menetluskuluna riigituludesse 116 eurot kaitsetasu advokaadi Rein Napa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 14.11.2019 otsusega tunnistati Sergei Holdobov süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg-te 1 ja 2 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5 päeva ning tema kandmisele kuuluvaks vangistusajaks jäi 1 kuu 25 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust isikule Tartu Maakohtu 01.07.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu 24 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 10 kuud 19 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati see vangistus 319 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Sergei Holdobovit järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati talle lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku välja valitavas sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohus pööras 17.06.2020 määrusega S. Holdobovile Tartu Maakohtu 14.11.2019 otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa, st 7 kuud 11 päeva vangistust täitmisele. 21.01.2021 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Holdobovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Sergei Holdobovilt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Holdobovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Sergei Holdobov kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Holdobov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 5 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressil xxx. Antud korter kuulub isiku isale A. H.ile, kes on kohtule esitanud ka avalduse, milles kinnitab, et pojal on võimalik tema juurde antud aadressile elama asuda. Seega on isikul kindel elukoht isa juures, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Samuti on positiivne, et isikul on tema eksimustest olenemata käesoleval hetkel siiski säilinud toetavad suhted perega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuivõrd tegemist on alla ühe aasta pikkuse vangistusega, ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Sellegipoolest on kinnipeetav osalenud vangla tööhõives. Samuti on ta määratud läbima vestlused alkoholitöövihiku baasil, kuid kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel ei ole vestlusi veel toimunud. Sergei Holdobov suhtub Vangla iseloomustusest nähtuvalt ametnikesse positiivselt ning on koostöövalmis. Seega kinnitab Sergei Holdobovi käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama
3. aastaselt, 1-2 korda kuus nädalavahetustel pidudel käies. 22-23 aastaselt hakkas tihedamini alkoholi tarvitama. Alkoholi tarbis mitmepäevaste perioodide kaupa, enamasti lahjat alkoholi (õlu). Enda sõnul kanget alkoholi ei tarbi. Kõik kuriteod ja enamuse väärtegudest pannud toime alkoholijoobes. Kinnipeetava pöördus peale vangistuse täide pööramise otsust Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikumi alkoholiraviks programmi "Kainem ja tervem Eesti raames". Enda sõnul ei ole tarbinud umbes 7 kuud alkoholi, kuna määrati ravimid, millega ei tohi alkoholi tarbida. Jõudis neid kasutada umbes poolteist kuud. SA TÜK Psühhiatriakliiniku 29.09.2020 teatise järgi on kinnipeetav alates 01.07.2020 oluliselt vähendanud või lõpetanud alkoholitarvitamise. Peale vabanemist plaanib jätkata ravimite tarvitamist, et nende abil alkoholi tarbimine lõpetada. Sõnades mõistab seost alkoholitarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Samas on kinnipeetav pöördunud alkoholisõltuvuse tõttu SA TÜK Psühhiaatriakliinikumi poole ka 2017 ja 2018 aastal, kuid jätkanud alkoholi tarvitamist. Sellegipoolest leiab kohus, et kinnipeetavale on põhjendatud anda võimalus mineviku eksimustest õppida ning püüelda seadusekuulekama ja alkoholivaba tuleviku suunas. Isik märkis istungil, et mõistab, et vajab ravi ning on valmis minema alkoholisõltuvuse vastasele nõustamisele. Toetamaks isiku eesmärke, tuleb talle määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus läbida alkoholisõltuvuse teemaline psühhiaatriline/psühholoogiline nõustamine ja ravi. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Varasemalt on kinnipeetav olnud tööga vabaduses hõivatud nii ametlikult kui mitteametlikult. Paraku on ta vabaduses töökohad olnud sageli lühiajalised ning ta on neid vahetanud just alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemide tõttu. Samas on isik vangistusasutuses vabatahtlikult osalenud tööhõives ning et isik siiski on järjepidevalt vabaduses otsinud ja leidnud tööd, kinnitab, et juhul kui isik suudab alkoholist loobuda, on tal olemas töötahe ning ta suudaks edukalt ka töökohta hoida. Kohtu hinnangul on isiku puhul äärmiselt oluline, et ta oleks tööga hõivatud vabaduses. See võimaldaks tal vabaneda võlgadest ning tulla edukalt seadusekuulekalt majanduslikult toime. Samuti sisustaks see isiku vaba aega kasulikult. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud määrata Sergei Holdobovile

§ 75

lg 2 p 4 lisakohustus otsida endale töökoha või võtta end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ka asjaolu, et tegemist on isiku jaoks esimese vangistusega, võimaldab loota, et vabaduse kaotus on mõjunud isikule selliselt, et tulevikus ta hindab oma vabadust ja ei ohust seda alkoholi tarbimise nimel. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Sergei Holdobovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 03.03.2021 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 03.03.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 116 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 116 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Holdobovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik