Obsah (5)

§ 178§ 144§ 162§ 659§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. märts 2021 Tsiviilasja number 2-19-2163 Tsiviilasi Robert

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Robert Tomingas (hageja) esitas
2. novembril 2018 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Multivara (end. OÜ Multivara Transport) (kostja) vastu lõpparve ja töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 euro saamiseks ning töötamise registri kande muutmiseks. Kostja esitas
3. detsembril 2018 töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, TLS § 109 lg 4 alusel hüvitise 712 euro 50 sendi saamiseks ja vara tagastamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas
4. jaanuari
5. a otsusega avaldused osaliselt, tuvastas, et töösuhe ei lõppenud hageja ülesütlemisavaldusega, luges töösuhte lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel
6. detsembril 2018, rahuldas osaliselt hageja töötasu nõude ning jättis kostja hüvitise ja töövahendite tagastamise nõuded rahuldamata.
7. Hageja esitas
8. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni otsuse p-de 1, 2 ja 3 osas. Kostja esitas
9. veebruaril 2019 maakohtule hagi, milles palus mõista hageja ebaseaduslikust valdusest välja ja kohustada üle andma kostjale kuuluvad töövahendid. Tartu Maakohus jättis
10. juuni
11. a otsusega hageja hagi rahuldamata, rahuldas kostja hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
12. detsembri
13. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata kostja hagi hageja vastu vara väljanõudmiseks ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis
14. märtsi
15. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
16. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus riigilõiv 175 eurot ning lepingulise esindaja kulu 4050 eurot, millest 2328 eurot 75 senti on 2 õigusabikulu töövaidluskomisjonis ja 1721 eurot 25 senti õigusabikulu maakohtus. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on riigilõiv apellatsioonkaebuselt 175 eurot, esindaja tasu 855 eurot ja transpordikulu seoses istungil osalemisega 23 eurot 10 senti. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 135 eurot (ilma käibemaksuta).
17. Hageja vaidles vastu kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus kantud menetluskulude suurusele, leides, et menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT
18. Tartu Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2803 eurot 10 senti ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja esindaja tunnitasu 135 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Põhjendatuks ei saa pidada kulusid õigusabile, mis on kantud enne töövaidlust (näiteks läbirääkimiste pidamine vms), kuivõrd need ei kuulu menetluskulude hulka. Töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele kohtuväliste kuludena

§ 144p 4 alusel, kuid kulud ei ole taotletud suuruses põhjendatud.

Töövaidluskomisjonis on kostja esitanud avalduse hageja vastu, vastuse hageja avaldusele, täiendavad seisukohad ning on osalenud ühel istungil. Arvestades töövaidluskomisjonis esitatud kostja menetlusdokumentide mahtu ja sisu, on nende koostamise, s.h tõendite kogumise, põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Istungil osalemise ajakulu 1,5 tundi ning istungi ettevalmistumiseks arvestatud ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Töövaidluskomisjoni kulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses summas 1080 eurot (8 x 135). Kostjat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja, seega ei saanud esindajal kuluda palju aega maakohtus menetlusdokumentide analüüsimisele, dokumentide koostamisele ning kohtuistungiks ettevalmistamisele. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel võttis maakohus arvesse esitatud dokumentide mahtu ja seda, et menetlusdokumendid kordavad paljuski varem avaldatut. Maakohus pidas kostja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses kokku 6 tundi, sh kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine. Põhjendatud õigusabikulu maakohtus on 810 eurot (6 x 135). Arvestades, et ringkonnakohtus oli vaidlus üksnes osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu vara väljanõudmiseks ning esindaja oli kursis vaidluse asjaoludega, tuleb esindaja ajakulu ringkonnakohtus lugeda põhjendatuks 4 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 540 eurot (4 x 135). Põhjendatud on ka transpordikulu seoses esindaja istungil osalemisega 23 eurot 10 senti. Kostja tasus riigilõivu hagi esitamisel 175 eurot ja apellatsioonkaebuselt 175 eurot. Tasutud riigilõiv kokku 350 eurot on põhjendatud ja vältimatu kulu. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 3 rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5278 eurot 10 senti. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendamata, ei ole järgitav ja maakohus on oluliselt rikkunud kohtu kaalutlusõigust. Maakohus ei ole konkreetseid õigustoiminguid eraldiseisvalt hinnanud. Lepingulise esindaja tegevusi tuleb analüüsida toimingupõhiselt. Ei saa olla eluliselt usutav ega põhjendatud maakohtu järeldus, et sellise mahukuse ja lisade arvuga dokumentide koostamine ja analüüsimine on põhjendatud vaid maakohtu määruses märgitud ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esindaja oli lisaks kostja seisukohtade koostamisele sunnitud tutvuma ka hageja menetlusdokumentidega, suhtlema töövaidluskomisjoni, kohtute ja prokuratuuriga, koguma kliendilt vaidluse seisukohast olulisi faktilisi asjaolusid ja tõendeid.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus hindas kõigi astmete kulusid arusaadavalt ning jälgitavalt, lähtudes hindamisel eraldi igast menetlustoimingust.
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt määrata kostja menetluskulud põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Määruskaebuse kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on otstarbetult taotlenud paralleelmenetluste läbiviimist. Samal ajal, kui kostja nõudis hagejalt käesolevas asjas asjade valduse väljaandmist, nõudis ta paralleelselt käimasolevas kriminaalasjas samade esemete eest rahalist hüvitist.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus pool esitab samal faktilisel alusel ning samal ajal nõuded nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses, saab eelmainitud normi ka rakendada. Vaidlus ei olnud keerukas. Kostja vindikatsiooninõue on olnud nii materiaalõiguse kohaldamise kui ka tõendamise seisukohalt äärmiselt lakooniline. Kostja lepinguline esindaja on eraldi spetsialiseerunud tööõiguslike kaasuste lahendamisele. Kohtud on varasemalt leidnud, et lepingulise esindaja töö mõistliku ajakulu hindamisel tuleb peale asja enda sisulise mahu ja keerukuse arvestada ka lepingulise esindaja isikut. Kohtud on vähendanud lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu põhjusel, et lepinguline esindaja on taolistele vaidlustele spetsialiseerunud.

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, on jõustunud. Hagejal ei ole võimalik nõuda menetluskulude jaotuse kohta tehtud ja jõustunud kohtulahendi tühistamist. Hageja eksitab kohut väites, et kostja esitas kaks paralleelset nõuet, soovides suurendada asja perspektiivi. Käesolevas tsiviilasjas ja kriminaalasjas esitatud nõuded ei ole samasisulised. Hageja taotlus välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks on põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 11. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus ei ole põhjendatud. Hageja palub määruskaebuses kohaldada

§ 162

lg-t 4, mille järgi võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub kostja 4 väitega, et hageja ei saa menetluskulude suurust vaidlustades nõuda juba jõustunud kohtulahendiga määratud menetluskulude jaotuse muutmist. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine

1. peatükki
2. jao sätete alusel ja hüvitatavate summade kindlaksmääramine
3. jaos ette nähtud reeglite järgi on põhimõtteliselt erinevad otsustused. Kulude jaotamisel lahendab kohus küsimuse sellest, kelle ja vajadusel millises osas jäävad menetluskulud kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on eelnevalt otsustatud kulujaotusel põhinev otsustus, mille tulemusel selgub, kui suure rahasumma peab menetlusosaline teisele menetlusosalisele hüvitama.

§ 178

lg 1 esimese lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesolevas asjas tuleneb menetluskulude jaotus Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsusest, mis jõustus Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrusega, millega Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud muuhulgas ka menetluskulude jaotust. Seega on hageja kasutanud õigust vaidlustada menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski hageja määruskaebuse väide alust määratud menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 175

lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on vähendada kulu ainuüksi seetõttu, et menetlusosalise lepinguline esindaja tegeleb muuhulgas ka konkreetse liigi vaidluste lahendamisega. Maakohus on praeguses asjas tuginedes asja keerukuse ja mahukusele vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu. 12. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle määruskaebemenetluses riigilõivude suuruse ega taotletavate sõidukulude suuruse üle. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hüvitamisele kuuluvad nii töövaidluskomisjonis kantud kulud, kui ka kohtumenetluses kantud kulud. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kes peaks kulusid kandma ning millises summas on kulud põhjendatud. Eelkõige vaidlevad pooled lepingulise esindaja ajakulu üle.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata menetlustele erinevates kohtuastemetes, ei saa vaidlust lugeda keerukaks ega mahukaks. Kuigi kostja esindaja on lisanud menetlusdokumentidele hulga lisasid, ei olnud kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid mahukad, ka vaidluse sisu ei eeldanud mahukate dokumentide koostamist. Vastuseks kostja määruskaebusele, märgib ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud kostja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoha kujunemine toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse osas on jälgitav. 5 13.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6