KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9371 Tsiviilasi A

§ 221). 3.

Sissenõudja palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta võlgniku kanda. Ebaõige on võlgniku seisukoht, et täitemenetlus algatati õigusliku aluseta. Võlgnik andis täitedokumendi p-des 2.5.1 ja 2.5.2 selge nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Võlgnik ei ole vaidlustanud lepingut ega võla olemasolu. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Võlgnik oli täitemenetlusest selle algatamisest alates teadlik ega vaielnud sellele vastu. Võlgniku eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus. Sellise eesmärgi täitmiseks on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Käesoleval juhul ei ole tegemist tavalise laenulepinguga VÕS § 396 lg 1 tähenduses, vaid sissenõutavaks muutunud võla laenuks ümberkujundamisega VÕS § 396 lg 2 või isegi võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Võlgnikul oli olemas võlgnevus sissenõudja ees, mis muutus sissenõutavaks notariaalse lepingu koostamise päevaks. Laenulepingus anti võlgnikule sisuliselt täiendav tähtaeg võlgnevuse kustutamiseks. Sissenõudja taotles viivise sissenõudmist oma täitmisavalduses. Viivise arvestamine kohtutäituri poolt ei ole formaliseerituse põhimõttega vastuolus. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Võlgnik andis täitedokumendi p-des 2.5.1 ja 2.5.2 selge nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele ning sai oma kohustustest ja selle täitmata jätmise tagajärgedest aru. Lepingut ega võlgnevust ei ole võlgnik vaidlustanud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid ega saa tõlgendada täitedokumendi sisu. Võlgniku kaebuse kohaselt on tema eesmärk kõrvaldada täitedokumendi täidetavus. Maakohus nõustus sissenõudjaga, et võlgniku kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks sel juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Võlgnik ei ole täitemenetluse algatamisele vastu vaielnud. 3 Võlgnikul oli sissenõudja ees võlg, mis muutus sissenõutavaks notariaalse lepingu koostamise päevaks. Laenulepingus anti võlgnikule sisuliselt täiendav tähtaeg võlgnevuse kustutamiseks. Sellele viitab võlgniku kinnitus lepingus, et ta on raha kätte saanud ning kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Sellised kokkulepped on lubatavad, sest annavad kohesele sundtäitmisele allunud võlgnikule uue tähtaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks, mis muu hulgas võimaldab võlgnikul vältida täitekulusid. Põhimõtteliselt on tegemist kokkuleppega, milles võlgnik tunnistab oma võlga ning sissenõudja annab võlgnevuse tasumiseks uue tähtaja. Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kohtutäituril ei ole õigust määrata sissenõudmiseks kuuluva viivisenõude summat. Viivisenõue tuleneb täitedokumendist. Sissenõudja taotles täitmisavalduses viivise sissenõudmist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võlgniku kaebus rahuldada ning tühistada kohtutäituri
3. mai 2020 arestimisakt ja
4. juuni 2020 otsus. Samuti palub võlgnik täitemenetlus lõpetada. Menetluskulud palub võlgnik jätta solidaarselt kohtutäituri ja sissenõudja kanda. Võlgnik ei vaidle, et ta on sissenõudjale laenulepingu järgi võlgu. Vaidlus on võlgnetava summa suuruses. Laenuleping ei vasta täitedokumendi sisulistele ja formaalsetele eeldustele, mis välistab täitemenetluse algatamise ja tingib täitemenetluse lõpetamise (

§ 48lg 1 p 7).

Riigikohtu seisukoha järgi peab isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument, esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et laenuleping vastab täitedokumendi tunnustele. Laenulepingu p-s 2.

1. notar selgitas lepingupooltele, et sissenõudjal on õigus pöörduda kohtutäituri poole alles siis, kui on olemas rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Notar märkis lepingu p-s 2.7, et vaatamata selgitusele nõudsid pooled lepingu notariaalset tõestamist. Punktides 2.5.
2. ja 2.5.
3. toodud laenusaaja nõusolek oli antud enne nõude sissenõuetavaks muutmist. Kohus ei ole eeltoodud väitele hinnangut andnud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustus sissenõudja väidetega, et tegemist on mitte laenulepinguga, vaid kokkuleppega täiendava tähtaja andmiseks võla kustutamiseks. Samuti ei ole maakohus selgitanud, miks kohus ei nõustunud kohtutäituri väitega, et tegemist on edasilükkava tingimusega tehinguga või võlgniku väitega, et laenulepingu p-d 2.
4. ja 2.
5. tõendavad, et lepingupooled sõlmisid laenulepingu ja raha tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks laenulepingu sõlmimisel. Sissenõudja ja kohtu etteheide, et võlgnik ei vaielnud täitemenetluse algatamisele vastu, ei ole asjakohane. Võlgnik jääb oma seisukoha juurde, et kohtutäituril pole õigust määrata sissenõudmiseks kuuluva viivisenõude summat. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6. Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata. Kohtutäitur jääb oma varasema seisukoha juurde.
7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta kohtutäituri kanda. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel uue määruse, millega rahuldab võlgniku kaebuse, tühistab kohtutäituri
9. juuni 2020 otsuse ja
10. mai 2020 riiklikust pensioni arestimise akti ning kohustab kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus.
11. Võlgnik on seisukohal, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult, kuivõrd puudub nõuetekohane täitedokument, mistõttu tuleb kohtutäituri
12. mai 2020 riiklikust pensioni arestimise akt ja kohtutäituri
13. juuni 2020 otsus tühistada ning täitemenetlus lõpetada (

§ 48

lg 1 p 7).

§ 2

lg 1 kohaselt täidetakse täitemenetluses üksnes need nõuded, mis tulenevad täitemenetluse seadustikus sätestatud täitedokumentidest. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmiseks 17. mail 2012 sõlmitud notariaalselt tõestatud laenulepingu kui

§ 2lg 1 p 18 järgse täitedokumendi.

Võlgnik ja sissenõudja on

1. mail 2012 notariaalselt tõestatud kokkuleppes kokku leppinud mh järgmises: „2.1.
2. Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas 10 000 eurot. 2.1.
3. Lepingupooled kinnitavad, et laenusumma üleandmine Laenusaajale on toimunud sularahas enne käesolevale lepingule allakirjutamist. Laenusumma kätte saamist kinnitab Laenusaaja oma allkirjaga käesoleval lepingul. /…/ 2.3.
4. Laenusumma täieliku tasumise Laenusaaja poolt Laenuandjale lõpptähtaeg seitsmeteistkümnes (17.) august (08.) kahe tuhande neljateistkümnendal (2014.) aastal. /…/ on 2.
5. Lepingupooled on kokku leppinud, et: 2.5.
6. juhul, kui Laenusaaja ei tasu õigeaegselt Laenuandjale laenusummat allub nõue Laenusaaja vastu kohesele sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. 2.5.
7. Käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kohustub Laenusaaja alluma kohesele sundtäitmisele vastavalt Täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korrale ning vastutama Laenuandja ees kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. /…/ 2.
8. Notariaalakti tõestaja on Lepingupooltele selgitanud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 kohaselt täidetakse kohtutäituri poolt nõudeid, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 2.
9. Vaatamata käesoleva lepingu alapunktis 2.
10. nimetatud selgitusele nõuavad Lepingupooled käesoleva notariaalakti tõestamist.“
11. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu punktides 2.5.
12. ja 2.5.
13. on võlgnik andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Maakohus ei ole seejuures aga andnud hinnangut, kas notariaalselt tõestatud laenuleping (sh selle punktid 2.5.
14. ja 2.5.2.) vastab täitedokumendi nõuetele

§ 2lg 1 p 18 tähenduses.

Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohus on jätnud hinnangu andmata laenulepingu p-dele 2.6. ja 2.7., kuigi võlgnik on nendele lepingupunktidele kaebuses tuginenud. Notariaalselt tõestatud kokkuleppe

§ 2

lg 1 p 18 järgi täitedokumendiks lugemiseks on vajalik tingimus, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele pärast seda, mil tema vastu esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu

1. mai 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-138-09, p-d 11, 13). 5 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt on nõue sissenõutav, kui võlausaldaja saab nõuda selle täitmist.
2. mai 2012 notariaalselt tõestatud laenulepingu järgi oli laenu täieliku tasumise lõpptähtaeg
3. augustil
4. VÕS § 82 lg 2 alusel muutus kohustus seega sissenõutavaks
5. augustil 2014, millisest ajast sai sissenõudja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kuni
6. augustini 2014 võis võlgnik kohustust täita vabatahtlikult. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et võlgnikul oli sissenõudja ees võlg, mis muutus sissenõutavaks laenulepingu koostamise päevaks (
7. mai 2012). Maakohtu selline seisukoht ei tugine tõenditele ning tuleneb üksnes sissenõudja paljasõnalisest väitest. Pooled on laenulepingus kinnitanud, et on notarile teinud teatavaks kõik lepingu sõlmimisega seotud nendevahelised kokkulepped (p 1.1.3.) ning ühtegi viidet varasema võlgnevuse laenuks ümberkujundamise kohta lepingust ja muudest tõenditest ei nähtu. Samuti on notar lepingupooltele selgitanud, et täitedokumendiks saab olla vaid leping, milles võlgniku nõusolek alluda sundtäitmisele on antud pärast nõude sissenõutavaks muutumist (p-d 2.6 ja 2.7). Eeltoodust tulenevalt ei vasta täitemenetluse aluseks olev notariaalselt tõestatud laenuleping täitedokumendi nõuetele (

§ 2

lg 1 p 18), mistõttu on kohtutäitur algatanud täitemenetluse ilma õigusliku aluseta. Ebaseaduslikud on kõik täitemenetluses tehtud täitetoimingud, sh kohtutäituri

1. mai 2020 riikliku pensioni arestimise akt ning kohtutäituri
2. juuni 2020 otsus, mis tuleb tühistada. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama (

§ 48lg 1 p 7).

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et võlgnik pidanuks oma rikutud õiguste kaitsmiseks esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

§ 221lg 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et käesoleval juhul on kohane õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri otsuse peale (vt nt Riigikohtu

1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-10 ja
2. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529, p 21).
3. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et täitemenetlus on algatatud õigusliku aluseta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata määruskaebuse väiteid kohtutäituri poolt viivise arvestamise osas.
4. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus jätta menetluskulud mõne menetlusosalise kanda, kui see on kohtu hinnangul õiglane. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuigi sissenõudja esitas vaatamata notari selgitustele lepingus täitmisavalduse ning kohtutäitur algatas põhjendamatult täitemenetluse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulusid üksnes kohtutäituri ja sissenõudja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik teadis täitemenetlusest alates selle algatamisest (
5. aastal), kuid ei vaielnud kuni
6. mai 2020 arestimisaktini selle läbiviimisele vastu. Nõustudes ca nelja aasta vältel täitemenetlusega, mille algatamise õiguslik alus oli arvestades notari selgitusi lepingus vähemalt vaieldav, on võlgnik käitunud vastuoluliselt. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta võlgniku poolt mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõiv (15 eurot avalduselt ja 50 eurot määruskaebuselt) kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetluskulud mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda. Kohtutäiturilt tuleb võlgniku kasuks välja mõista riigilõivuna 65 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 6