Obsah (7)

§ 1045§ 132§ 127§ 139§ 1050§ 104§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-19-1708 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi X-X Xe hagi Tallinna linna (Ta

) § 1043 alusel, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati mh seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi.

1. Hageja esile toodud asjaoludel sõitis ta 15.10.2018 Tallinnas Kirsi tn 6 maja lähedal autoga läbi löökaugust, mille tulemusel purunes auto rehv. Hageja tegi rehvi parandamiseks kulutusi summas 174 eurot. Kostja nendele asjaolule vastu ei vaielnud.
2. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et tees oli löökauk, mille mõõtmed ületasid seaduses lubatut ja teiseks seda, et kohas, kus kahju tekkis ei olnud ühtegi ohu eest hoiatavat liiklusmärki.
3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete määrus). Määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele.
4. Hageja tõi esile, et kahjujuhtum leidis aset Tallinnas, Kirsi tn 6 maja läheduses. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Hageja esitatud fotodest nähtub, et Kirsi tänaval on võimalik liigelda ühel sõidureal, tee ühes servas pargivad autod ja teises servas on puulehtedega kaetud pikliku kujuga auk (dtl 6, 183-185). Auk on 25–30 cm lai ja 14 cm sügav (dtl 187). Tõendeid augu pikkuse kohta ei ole esitatud, kuid fotolt nähtub, et auk on pikliku kujuga, seejuures umbes 2 korda pikem, kui lai. See vastab ka hageja väidetule, et auk on umbes 50 cm pikk.
5. Kahjujuhtumi toimumise ajal, s.o 15.10.2018 kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2016 määrusega nr 52 kinnitatud Tallinna teede liigituse kohaselt on Kirsi tänav juurdepääsutee, täpsemalt kõrvaltänav (liigi nr 212). Tee seisundinõuete määruse § 9 ja lisa 2 kohaselt peab kõrvaltänav vastama
6. seisunditasemele. Määruse § 11 ja lisa 3 kohaselt võib
7. seisunditasemega maanteede ja tänavate teekattel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm
8. novembrist
9. maini. Eeltoodust tuleneb, et Kirsi tn teelõik ei vastanud tee seisundinõuetele, kuna oktoobrikuus ei olnud lubatud selliste mõõtmetega aukude esinemine.
10. Tee seisundinõuete määruse § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Augu tähistamist teel reguleerib tee seisundinõuete määruse § 12, mille kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga.
11. Liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend, nt foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline (LS § 2 p 29). Liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda (LS § 2 p 30). Liiklusmärkide tähendus on kehtestatud LS § 6 lg 6 alusel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi liiklusmärkide määrus). Viidatud määruse § 2 lg 2 p 1 ja § 4 lg 1 kohaselt on liiklusmärgid mh hoiatusmärgid, mis teatavad juhile eeloleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. § 4 lg 2 kohaselt pannakse hoiatusmärgid üldjuhul enne ohtlikku kohta. Hoiatusmärk on § 5 p 17 kohaselt mh märk nr 153, mis hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Fotodelt nähtub, et augu juures ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki (dtl 6, 8 ja 9).
12. Kohus nõustub kostjaga selles, et hoiatusmärgi mittepaigaldamist ei saa talle käesoleval juhul ette heita. Liiklusmärkide määruse § 4 lg 3 sätestab erandi, mille kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Kostja samastab siiski ekslikult hoiatusmärki liikluskorraldusvahendiga. LS § 2 p 29 tulenevalt on liiklusmärk ja seega ka selle alaliik hoiatusmärk vaid üks võimalikest liikluskorraldusvahenditest. Augu liikluskorraldusvahendiga tähistamise kohustus tuleneb tee seisundinõuete määruse §-st 12, mis augu üldise tähistamise kohustusele erandeid ette ei näe. Seega oli tegemist tähistamata auguga.
13. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Tallinn, Kirsi tn 6 maja lähistel asuval teel kahjujuhtumi toimumise ajal täidetud omaniku EhS § 97 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee ei vastanud seisundinõuetele ja auk oli nõuetekohaselt tähistamata.
14. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele selle kohta, et kahjujuhtum toimus õuealas. LS § 15 lg 1 p 6 kohaselt on õuealal lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega. Hageja sõitis sõiduautoga läbi vaidlusaluse augu ja selgitas, et lubatud sõidukiirust ei ületanud. Auk ei olnud tähistatud ja see ei olnud ka märgatav, kuna oli täidetud puulehtedega. Viimati nimetatu nähtub ka asjas esitatud tõenditest (dtl 9, 10 ja 11).
15. Esitatud fotode kohaselt tekkis sõiduautol august läbi sõitmise tagajärjel parema esirehvi küljel, velje ääres, umbes 12-13cm kõrgusel maast, sisselõige (dtl 75-76), mille tõttu jooksis rehv õhust tühjaks (dtl 7). Kahjujuhtumi toimumise üle pooled ei vaidle. Kostja tunnistab, et teel oli löökauk, kuid leiab, et kahju tekkis hageja enda tegevuse tõttu, s.o põhjusel, et hageja ületas lubatud sõidukiirust või põhjusel, et rehvisurve ei olnud normipiires. Kostja esitatud asjatundja I P arvamuse kohaselt ei saanud auk hageja sõidukile kahju tekitada, kui järgiti nõutud kiirusrežiimi ja sõiduauto oli tehniliselt korras (dtl 138). Kohus leiab, et asjatundja arvamusest ei ole võimalik kostja soovitud järeldusi teha. Sellest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kui sõiduk sõidab antud mõõtmetega august läbi kiirusega kuni 20 km/h, ei saa rehvile sellist kahjustust tekkida.
16. Samuti on tõendamata kostja väide, et hageja ületas õuealal lubatud sõidukiirust või et tema sõiduk ei olnud tehniliselt korras. Kohus selgitas kostjale, et kui tema vastuväide tugineb asjaolule, et rehv purunes hageja väidetust erineval põhjusel, st et hageja ületas lubatud sõidukiirust või põhjusel, et rehvisurve ei olnud normipiires ja nende nõuete täitmisel ei oleks rehv purunenud, peab seda tõendama kostja. Kostja ei ole seda tõendanud. Isegi kui kostja oleks oma väite tõendanud, ei mõjuta see kostja vastutuse tekkimist, kuna kohus tuvastas ülal, et tee seisundinõuded olid täitmata. Nimetatu võiks omada tähendust üksnes kahju põhjendatud suuruse hindamisel.
17. Asjas esitatud fotodelt nähtub, et augul on järsud, teravad servad. Piklik sisselõige tekkis sõiduki esirehvi küljele, umbes 12–13 cm kõrgusele, velje äärde, mis on kooskõlas augu ligikaudse sügavusega, so 14 cm ja selle pikkusega, ligikaudu 50 cm. Kui auto sõitis auku ja riivas rehvi küljega augu serva ning selle tulemusel tekkis sisselõige, mis põhjustas rehvi kasutuskõlbmatuks muutumise, on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, s.o tee seisundinõuetele vastavuse tagamata jätmisega. 28.

§ 1045

lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.

1. Hageja kandis kostja rikkumise tõttu purunenud rehviga seoses kulusid kokku 174 eurot, s.o 2 rehvi maksumus ja nende vahetus. Kahju suurust tõendab pakkumine nr 102463 (tlk 12).
2. Kohus ei nõustu kostjaga, et põhjendatud on üksnes kahjustada saanud parema esirehvi maksumuse hüvitamine ja kahe uue rehvi kulu hüvitamisel rikastuks hageja alusetult, kuna enne olid sõidukil kasutatud rehvid. Kannatada saanud sõiduki stabiilsuse tagamiseks ei piisa alati ainult ühe poole rehvi vahetamisest. Rehvid tuleb vahetada paarina mõlemalt poolt. Seda kinnitab ka x (x OÜ) selgitus, mille kohaselt nad soovitavad alati sõidukil/teljel ühesuguseid rehve. Erinevate tootjate, mudelite ja ehitusega rehvid töötavad erinevalt, nii juhitavuse kui vedrustuse osas (dtl 160). Samal teljel asuvad rehvid ei tohi olla erinevate mõõtmetega ega konstruktsiooniga (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” Lisa 1). On ebatõenäoline ja ka tõendamata, et hagejal õnnestuks osta samasugune ja sama kulumisastmega kasutatud üks rehv. Seega on ühe esimese rehvi vahetamise vajaduse korral vaja välja vahetada ka teine sama telje rehv. Hageja selgitas, et proovis leida täpselt sama rehvi, kuid seda mudelit enam ei müüda. 31.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna löökauku sõitmise tulemusel tekkis hagejal kahe rehvi väljavahetamise vajadus, siis on hagejal õigus nõuda mõlema rehvi vahetamise hüvitamist.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt

§ 127

lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud. Kui hagejal ei oleks sõiduki esimene parem rehv purunenud, ei oleks tal vaja välja vahetada sõiduki esimest vasakut rehvi. Seega on kahju tekkimine ka teise rehvi osas põhjuslikus seoses tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. 32. Kahe rehvi hüvitamine ei aseta hagejat oluliselt paremasse olukorda võrreldes sellega, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud.

§ 127

lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja sai rehvide väljavahetamisest kasu. Kostja väitis üksnes üldsõnaliselt, et hagejal olid enne kahjujuhtumit kasutatud rehvid. Kuna hageja vaidles kostja sellisele väitele vastu, oleks kostjal tulnud oma väide tõendada. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, mil määral hageja tema hinnangul seetõttu rikastub. Kostja üldsõnalised väited ei ole piisavad leidmaks, et hageja saab kahjuhüvitisest mingit kasu. Kohus leiab, et ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste eesmärk on liiklejale tee kasutuskõlbmatusega tekkinud kogu kahju hüvitamine. 33.

§ 139

lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja väitel tekkis kahju hageja enda süül, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel teelõigul kehtisid õuealale sätestatud piirangud. LS § 15 lg 1 p 6 kohaselt on õuealal suurim lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäia või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega. Hageja kinnitas, et ei ületanud lubatud sõidukiirust. 34. Kohus pööras kostja tähelepanu vajadusele tõendada väidet selle kohta, et hageja ületas lubatud sõidukiirust ja ei järginud sõidukijuhilt oodatavat hoolt. Kostja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kohus märkis juba ülal, et sellist järeldust ei ole võimalik teha ka kostja esitatud üldsõnalise Ivar Peedu arvamuse alusel. Liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumist ei saa kohus eeldada. Seega ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 139alusel.

35.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on

§ 104

lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 1050

lg 1 järgi eeldatakse, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu

§ 104lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus nr 2-16-8751 p 26).

Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.

1. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue sõiduki rehvi purunemisest tekkinud kahju hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 174 eurot. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks
2. Hageja enne kohtumenetlust kantud õigusabikulud on

§ 128

lg 3 järgi kahju, mis on

§ 127

lg 2 kohaselt hüvitatav juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud

§ 1045

lg 1 p 7 kaitse-eesmärgiga.

§ 128

lg 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine on seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral kostjale mõistlikult ette nähtav.

1. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalike ja ettenähtavate õigusabikulude hüvitamist. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel hindab kohus, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, hindab kohus, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
2. Hageja palub mõista kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitisena välja 40 eurot. Hageja selgitas, et kuna ta ei saavutanud kostjaga kokkulepet, pöördus ta abi saamiseks Eesti Õigusbüroo poole, millega tal tekkisid lisakulud õigusabile. Hageja esitas nõude tõendamiseks Eesti Õigusbüroo 4 arvet: - 22.11.2018 arve nr 35382 kliendilepingu sõlmimise tasu 5 eurot (dtl 34 ja 97); - 09.01.2019 arve nr 39968 kliendilepingu sõlmimise tasu 5 eurot (dtl 98); - 31.01.2019 arve nr 42062 järgmiste õigusabiteenuste osutamise eest: konsultatsioon 11.01.2019 Endale 15 III korrusel, 09.
3. e-kirja infoga tutvumine ja vastamine, 28.01 ekirja info ja dokumentidega tutvumine ja vastamine, 28.01 kahe e-kirja infoga tutvumine ja vastamine. Arvest kuulus tasumisele 6 eurot (dtl 44 ja 99); - 11.03.2019 arve nr 46528 järgmise õigusabiteenuse osutamise eest: e-kirja info ja dokumentidega tutvumine ja vastamine, konsultatsioon 11.03.
4. Arvest kuulub tasumisele 24 eurot (dtl 101).
5. Kostja kasutas kohtueelses menetluses õigusabi Justiitsministri 05.01.2017 määruse nr 1, Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord, alusel. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt esitas hageja pärast 22.11.2018 kliendilepingu sõlmimist kostjale kohtueelse nõude (26.11.2018 vastuskiri, dtl 21) ja pärast 09.01.2019 kliendilepingu sõlmimist kaebuse (dtl 91). Lisaks on hageja saanud jaanuaris 2019 konsultatsiooni ja õigusabi e-kirjadega tutvumiseks. Kokku on hageja õigusabikulu arvete nr 35382, 39968 ja 42062 alusel olnud 16 eurot.
6. Hageja õigusabikuludega seonduva kahju hüvitamise nõude rahuldamist ei välista see, et hageja ei teinud kohtueelselt toiminguid esindaja vahendusel. Hageja on esile toonud ja tõendatud, et ta pöördus õigusabi saamiseks Eesti Õigusbüroo poole ja kandis seoses sellega kulusid. Kuna hageja sai õigusabi soodustingimustel, piirdub hageja kulu kahe kliendilepingu sõlmimise tasu maksmise ja õigusabi eest osalise maksmisega. Kui kostja tegevusetuse tõttu ei oleks hagejale kahju tekkinud, ei oleks hagejal olnud vaja kanda ka õigusabikulusid. Õigusabikulude tekkimine on seega põhjuslikus seoses muu hagejale tekkinud kahjuga. Õigusabikulude kandmine oli vajalik ja selle suurus on mõistlik.
7. Kohtueelsete õigusabikuludena ei kuulu aga hüvitamisele 11.03.2019 arve nr 46528 maksmisega seonduv kulu 24 eurot. Kohus selgitas hagejale, et õigusabikulude nõude puhul tuleb eristada kohtueelse vaidluse staadiumis kantud kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele kahju hüvitamise sätete alusel, ja kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu alusel. TsMS § 174 lg 10 kohaselt ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse 01.02.2019, ei seondu 11.03.2019 arvel märgitud toimingud enam kohtueelsete läbirääkimiste ja nõude esitamisega ning kulu ei ole hüvitatav kahju hüvitamise sätete alusel. Kulu seondub ilmselt hageja 12.03.2019 esitatud hagiavalduse puudusi kõrvaldava menetlusdokumendiga, s.o kohtumenetlusega.
8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 16 euro ulatuses.
9. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses ei ole viidatud, kuna neist ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolud. Menetluskulude kindlaksmääramine
10. TsMS § 162 lg 3 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11. Kohus leiab, arvestades hagi rahuldamise ulatust (kokku 190 eurot 214 eurost), et menetluskulud tuleb jätta 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.
12. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 01.02.2019 riigilõivu 75 eurot. Riigilõiv on kohtukulu, mis kuulub menetluskuluna hüvitamisele ja välja mõistmisele teiselt menetlusosaliselt. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb kostjal hüvitada hagejale 89% riigilõivust, s.o 66,75 eurot.
13. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna hageja osales tsiviilasja menetluses isiklikult ei ole tal olnud õigusabikulusid, mis kuuluksid hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 alusel.
14. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kulude hüvitamist ei taotlenud. Kostja menetlusega seonduvate kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalist.
15. Seega rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot, millest tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 66,75 eurot.
16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik