← Eesti

2-20-9426/42

Obsah (10)§ 172§ 667§ 659§ 463§ 662§ 272§ 477§ 171§ 696§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 5. märts 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9426 Tsiviilasi XX avaldus Tallinn,

) § 423 lg 2 p 1 alusel jäi avaldus läbi vaatamata osas, milles avaldaja oli

  1. novembri 2020 teatanud, et ta on saanud dokumentidega tutvuda. 5.
  2. Maakohus hindas avaldaja taotlust nõudepunktide kaupa ja tuvastas, et avaldajal ei ole võimaldatud tutvuda kogumiskonto jääki kajastava dokumendiga. Selles osas kohus rahuldas avalduse. Ülejäänud dokumentidega tutvumise nõuded pole põhjendatud, sest vastavad dokumendid kas puuduvad või on avaldaja saanud nende sisuga tutvuda. 5.
  3. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Korteriühistu esitas
  2. detsembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse avalduse rahuldamise osas tühistada ja jätta ka selles osas avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. 6.
  3. Esiteks järgib korteriühistu oma peamist väidet, et avaldajal on võimaldatud tutvuda kõigi nõutud dokumentidega. Korteriühistu hinnangul on avaldaja ise jätnud vastava võimaluse kasutamata. Selle kinnituseks esitas korteriühistu ringkonnakohtule
  4. veebruaril 2021 täiendava tõendina raamatupidaja kirjaliku seletuse. 3

(5)6.
  1. Teiseks jaotas maakohus valesti menetluskulud. Igal juhul oli valdav osa avaldusest põhjendamatu ja sellega oleks tulnud arvestada kulude jaotamisel. Korteriühistu kulude avaldajalt väljamõistmisel oleks lisaks distsiplineeriv toime, sest avaldaja tegevus on ühistule koormav.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu asja toimik saabus
  3. jaanuaril
  4. Ringkonnakohtu menetluses vaidles avaldaja vastu ka korteriühistu taotlusele täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse

§ 667

lg 2 ja

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles nõudepunkt

(3)rahuldati avaldaja taotletust laiemalt. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seonduvad menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 9. Maakohus jättis avalduse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Nende otsustuste peale ei ole kaebust esitanud, st vaidlustatud määrus on

§ 463lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause järgi osaliselt jõustunud.

Samuti pole vaidlustatud avaldaja menetluskulude tema enda kanda jätmist.

  1. Ringkonnakohus rahuldab korteriühistu
  2. veebruari 2021 taotluse.

§ 662lg 3 lubab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid.

Dokumentidega tutvumise võimaldamise tõendamise kohustus on korteriühistul ja ta soovib raamatupidaja seletusega seda tõendada. Tegemist on kirjaliku dokumendiga, mis vastab

§ 272lg 1 tunnustele.

  1. Vaidluse ese on korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamine. 11.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õiguslik aluse moodustavad KrtS § 45 lg-d 1 ja
  3. Maakohus tuvastas õigesti nende normide kohaldamise üldiste eeldustena, et avaldaja on korteriühistu liige ja esitas enne kohtusse pöördumist
  4. juunil 2020 samasisulise taotluse korteriühistule, mis jäi vastuseta. Nende asjaolude üle menetlusosalised ka ei vaidle. 11.
  5. Määruskaebemenetluses on vaidlus, kas esineb alus kohustada korteriühistut võimaldama avaldajal tutvumist kogumiskonto jääki kajastavate dokumentidega. Maakohus tuvastas õigesti, et kõnealuste dokumentidega tegelikult tutvumise võimalust korteriühistu ei tõendanud. Seda hinnangut ei muuda ringkonnakohtule esitatud raamatupidaja kiri (dtl 293). Nimelt ei ole korteriühistu juhatusele dokumentidega tutvumise taotluse esitanud korteriomanikul kohustust korrata sama taotlust raamatupidajale. Juhatus pidi pärast
  6. juuni 2020 taotluse saamist ise looma olukorra, kus avaldaja saab soovitud dokumentidega tutvuda (tingimusel, et need on olemas ja puudub alus keelduda nende sisu avaldamisest). Dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamiseks ei ole piisav näiteks see, et tutvuda soovijal võimaldatakse juurdepääs kõigile raamatupidamise dokumentidele ja ta peab nende seast teda huvitavad ise välja otsima. Samuti ei ole mõistlik, et avaldaja peaks oma algset soovi raamatupidaja juures kordama. 11.
  7. Maakohus märkis asjakohaselt, et käesoleval juhul on avalduse rahuldamise põhjus see, et korteriühistu ei vastanud avaldaja
  8. juuni 2020 taotlusele. Sarnaselt jättis korteriühistu sisuliselt vastamata avaldaja kompromissi ettepanekutele menetluse kestel. Heites avaldajale ette ebamõistlikku käitumist, toimis korteriühistu pigem ise eksitavalt ja vastuoluliselt. Näiteks avaldaja
  9. oktoobri 2020 ettepanekule dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
  10. ja
  11. oktoobril kell 12–14 (dtl 140) vastas korteriühistu
  12. oktoobril kell 10.44 esmalt, et ta kompromissiga ei nõustu (dtl 182) ning seejärel kell 16.30, et tutvuda saab igal tööpäeval kella 16-ni (dtl 171). 4

(5)11.
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama sisuga on KrtS § 12 lg 2, kuigi sõnaselgelt ei pane see kohustusi korteriühistule ega juhatusele. Siiski tuleneb sätete mõttest, et korteriühistu juhatus peab korteriomaniku suhtes käituma heas usus. Sellega on hõlmatud mõistlikus ulatuses ja asjaolusid arvestades sobiva tähtaja jooksul vastamine pöördumistele ja avaldustele. Korteriühistu ei vastanud
  2. juuni 2020 avaldusele ega pakkunud aega kogumiskonto jääki kajastavate dokumentidega tutvumiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et korteriühistu oleks vastanud avaldaja konkreetsetele ettepanekutele dokumentidega tutvumise aja kohta menetluse kestel. Seega ei ole korteriühistu täitnud KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustust ega järginud hea usu põhimõtet. 11.
  3. Eeltoodud kaalutlustel järeldas maakohus õigesti, et korteriühistut saab kohustada võimaldama avaldajal tutvuda kogumiskonto jääki kajastavate dokumentidega. Määruskaebuse esimene väide ei anna alust seda järeldust muuta.
  4. Maakohus eksis siiski korteriühistu kohustuse sõnastamisel, sest väljus avalduse piiridest. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel parandada. Nii kitseneb korteriühistule määrusega pandud kohustuse ulatus, mistõttu tähendab see ühtlasi kaebuse osalist rahuldamist. 12.
  5. Avaldaja saatis
  6. juunil 2020 korteriühistule e-kirja, milles sisaldus taotlus võimaldada tutvuda
  7. aasta jooksva kuu esimese kuupäeva seisuga kogumiskonto rahaliste vahendite seisu kajastavate dokumentidega. Nii on sõnastatud avalduse resolutsiooni p 1.1.3 ja sama nõuet järgib
  8. oktoobri 2020 seisukoht. Seega soovis avaldaja tutvuda dokumentidega, mis kajastavad kogumiskonto jääki
  9. aasta iga kuu esimesel päeval. 12.
  10. Maakohus rahuldas avalduse kõnealuses osas üldisemalt, st ei piiranud dokumente aasta ega kuupäevaga.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel üldjuhul seotud esitatud taotlustega. Sellest tuleneb kohtu õigus ja kohustus taotlusi tõlgendada. Eelkõige saab juhatusele esitatud taotlust pidada teabe küsimiseks teatavate asjaolude kohta (Riigikohtu

  1. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 36.1 ja seal viidatud varasem praktika). Sätte eesmärk ei ole aga laiendada avalduse ulatust ja anda avaldajale õigust, mille saamiseks pole kohtusse pöördutud. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesolevas asjas põhjust avaldaja taotlust laiendada. Seetõttu tuleb maakohtu määruse sõnastust muuta. Vaidlusalune
  2. aasta on praeguseks lõppenud. Järelikult on piisav kohustada võimaldada tutvumist dokumentidega, mis kajastavad kogumiskonto jääki
  3. aasta iga kuu esimesel päeval.
  4. Kaebuse teine väide menetluskulude jaotuse kohta pole põhjendatud. Avaldaja pöördus kohtusse olukorras, kus korteriühistu jättis
  5. juuni 2020 taotlusele vastamata. Seega ei kuritarvitanud avaldaja oma õigusi. Eespool p-des 11.3 ja 11.4 märgitud kaalutlustel ei tuvasta ringkonnakohus, et korteriühistu oleks omakorda käitunud heas usus. Ka tervikuna on dokumentidega tutvumise üle peetava vaidluse korral üldjuhul põhjendatud jätta kulud menetlusosaliste endi kanda, sest lahend tehakse mõlema poole huvides.
  6. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 1 alusel samuti menetlusosaliste endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 15. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduva § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 660lg-te 3 ja 4 ning § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.