KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-142626 Tsiviilasi PARKIT OÜ hagi Ü J vastu võ

) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohtule nähtub hageja poolt esitatud parkimistingimuste punktist 1, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Parkimistingimuste punkti 5 järgi, kui sõidukijuht eirab käesolevaid tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul saaks hageja esitatud parkimistingimuste kohaselt nõuda leppetrahvi tasumist sõidukijuhilt. Kohtule arusaadavalt hageja eeldab, et sõidukijuhiks on sõidukiomanik. Kostja on esitanud kohtule 31.01.2020 sõlmitud müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx D V. Käesoleval juhul on seega kohtule tõendatud, et parkimistingimuste rikkumise ajal mais 2020 ei olnud kostja enam sõidukiomanikuks. Seega ei olnud kostja parkimistingimuste rikkumise ajal sõidukijuhiks, kellelt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja võlgnikuks, kes on rikkunud raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, mistõttu jätab kohus hagi

§ 423

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ 2