← Eesti

4-09-16805/5

Väärteoasi nr. 4-09-16805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 29.10.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa 03.08.2009.a. otsus väärteoasjas 2302,09,011221 X.Y karistamises LS § 7417 lg 1 ja § 7430 lg 1 ja lg 11 järgi Kaebuse esitanud isik X.Y, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx töökoht xxxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja X.Y kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuriesindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA

  1. Jätta X.Y kaebus rahuldamata.
  2. Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa 03.08.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,011221 Liiklusseaduse § 7430 lg 1 alusel määratud põhikaristuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust.
  3. Mõista X.Yle LS § 7430 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni.
  4. LS § 7430 lg 11 alusel määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks – ja LS § 7417 lg 1 alusel määratud põhikaristuse osas jätta otsus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU X.Yi karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni ja LS § 7430 lg 1 ja11 alusel rahatrahviga 9000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selle eest, et tema 03.05.2009.a. kella 03.27 ajal Harju maakonnas Rae vallas Aruvalla – Jägala tee
  5. kilomeetril juhtides mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vasakule, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le SEB Liising ning tervisekahjustused X1le ja X2ile. Juhtides mootorsõidukit, eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud sinise ja punase vilkuriga ning helisignaaliga. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjusel, et menetlusalune isik ei ole autot juhtinud, autojuhiks oli X
  6. TÕENDITE ANALÜÜS JA KOHTU SEISUKOHT Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis 03.mai 2009.a. öösel Kohilast Tallinna suunas sõitu alustades kuni liiklusõnnetuse põhjustamiseni autot X
  7. Menetlusalune isik istus juhi kõrval esiistmel, X1 ja X2 tagaistmel. Kui politsei autole järgi sõitis, X3 autot ei peatanud, vaid sõitis eest ära. Mingil hetkel juhtus avarii, auto maandus katuse peale. Tema, X1 ja X2 jäid autosse kinni, kuid X3 oli kadunud. Hiljem X3 ütles, et olevat olnud šokis, seepärast jooksis ära. X.Y ütlusi selle kohta, et autot juhtis X3, kinnitavad X3 enda ütlused. Nende kohaselt kohtas ta 03.mai 2009.a. öösel Kohilas tuttavat Xt. Kuna tal oli vaja Tallinnasse sõita, valetas ta X.Yle, et tal on load olemas ja X.Y lubas tal rooli istuda. Kuskil Lagedi kandis möödusid politseiautost. Peatumismärguande peale sattus ta paanikasse, ei peatunud, vaid andis gaasi ning sõitis üle mäe, mille taga olevat kurvi ta ei märganud. Auto sõitis teelt välja ja jäi seisma katuse peale. Ta väljus autost juhipoolsest uksest ja põgenes. Kohtus tunnistajana üle kuulatud X2 kinnitas samuti, et Kohilast sõitma hakates istus rooli temale tundmatu noormees, kellel oli vaja Tallinnasse saada. Sõidu ajal tarvitati autos alkoholi edasi ja varsti jäi ta magama. Ärkas siis, kui auto oli katuse peal ja ta rippus pea alaspidi, sest oli turvavööga kinni. X1 ütluste kohaselt istus tema koos X2iga autos tagaistmel. Juhi kõrval esiistmel istus X.Y. Sõidukit juhtima asus temale võõras noormees. Mäletas, et mingil hetkel hakkas auto külg ees libisema ja järgmist hetke, mida mäletab, on see, et oli haiglas. Avarii kohta ei osanud tunnistaja midagi öelda. Seega tõendavad X.Y, X2i, X1 ja X3 ütlused, et 03.mai 2009.a. öösel istusid Kohilas Toyota Avensisesse reg. märgiga XXX XXX neli noorukit, kusjuures rooli taha istus X
  8. Kõik nad kinnitasid avarii toimumist ja seda, et auto jäi seisma katuse peale. Kohtuistungil kuulati üle politseitöötajad, kes üritasid sõidukit peatada. Urmas Krulli ütluste kohaselt sõitis hiljem üle katuse käinud auto Lagedi viadukti juures politsei autost mööda. Kui algul oli auto kiirus olnud väga suur, siis peale möödasõitu hakkas sõiduk vastupidiselt väga aeglaselt liikuma. Otsustanud sõidukit kontrollida, hakkasid nad järgi sõitma ja lülitasid politseiautol sisse vilkurid ja sireeni, kuid auto ei peatunud. Siis õnnestus neil sõita auto kõrvale ja nii sõideti tükk aega kõrvuti, kusjuures politseiauto oli poole auto pikkuse võrra tagapool. Auto roolis oli pruuni jopega meesterahvas ja tagaistmel istus kaks isikut. Mingil hetkel sõitis auto künkast üle ja kadus hetkeks silmist. Kui ta jälle autot nägi, oli see põllul katuse peal. Auto uksed olid kinni kiilunud, isikute kättesaamiseks tuli rakendada jõudu. Kaebuse esitaja oli peale avariid autos juhiistme kohal. Kõik autos viibijad olid alkoholijoobes, olid oimetud ja olid avariis kannatada saanud, mistõttu kohale kutsuti kiirabi. Kedagi ta auto juurest lahkumas ei näinud. Kõik auto uksed olid kinni. 2 Tunnistajana kohtus üle kuulatud teine politseitöötaja Dmitri Budnikov kinnitas samuti kohtule, et 03.mai 2009.a. öösel lasksid nad Lagedi viadukti juures tagant läheneva sõiduki endast mööduda ja hakkasid talle järgi sõitma, et autot peatada. Kuna auto ei peatunud, sõideti kõrvale. Ta valgustas taskulambiga sisse ja nägi juhi nägu. Selleks oli kaebuse esitaja. Tagaistmel istus kaks inimest. Ta proovis juhti pimestada, kuid auto lisas kiirust ja kadus hetkeks kallaku taha. Kui politseiauto üle kallaku sõitis, oli auto juba üle katuse käinud. Nad sõitsid auto juurde, mis oli tõsiselt vigastada saanud. Ta tõmbas jõuga tagumise ukse lahti ja nägi taga kahte isikut rippumas pead alaspidi. Juht oli teadvuseta, lamas liikumatult. Seejärel tõmbas ta kinni kiilunud juhipoolse esiukse lahti ja juht hakkas end liigutama. Kuna juhi pea oli kõrvalistuja suunas, aidati juht välja kõrvalistujapoolse akna kaudu. Juhil oli seljas pruun nahast jope. Tunnistaja kinnitas, et juhi kõrvalistmel ei istunud kedagi. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et 03.05.2009.a. peale kella 3 öösel ei peatunud sõiduk Toyota Avensis reg. märgiga XXX XXX politsei peatumismärguande peale ja lisaks veel liiklusõnnetuse aktiga ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud kella 03.27 ajal Harjumaal Aruvalla-Jägala tee 5.kilomeetril sellesama sõidukiga liiklusõnnetuse toimumise fakt. Vaidlusaluseks probleemiks väärteoasjas on tõusetunud sõidukit juhtinud isik. Tunnistajate ütlused selles osas on vastuolulised. Kohtu hinnangul tuleb kriitiliselt suhtuda menetlusaluse isiku ja tunnistajate X3, X1 ja X2 ütlustesse selle kohta, et autos oli sõidu ajal neli inimest ja et autot juhtis X
  9. Kohus peab usaldusväärseteks politseitöötajate Urmas Krulli ja Dmitri Budnikovi ütlusi, kes sõites Toyota Avensisega peaaegu kõrvuti, valgustasid auto salongi ja nägid juhi riietust ja nägu. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus, et autos oli kolm inimest ja et roolis oli kaebuse esitaja, s.t. X.Y. Ka peale õnnetust auto juurde minnes nägid nad ees juhiistme kohal X.Yi. Politseitöötajate poolt öeldud juhi riietus ühtib X.Y poolt antud oma riietuse kirjeldusega. Ta on öelnud, et tal oli seljas pruun tahktagi. Politseitöötajate Urmas Krulli ja Dmitri Budnikovi ütluste kohaselt oli neil autoga kogu aeg silmside. See kadus vaid mõneks sekundiks, kui Toyota Avensis kallaku taha kadus. Tunnistajad ei näinud kedagi rattad ülespoole põllul seisvast autost väljumas ega eemaldumas. Kohus ei usu X3 väidet, et ta väljus juhiuksest ja lahkus. See jutt ei ole loogiline. Võimatu on mõne sekundi jooksul, mil auto ei olnud politseitöötajate vaateväljas, katuse peal olevast vigastatud autost välja ronida ja politseinikele märkamatult põgeneda. Politseiauto sõitis praktiliselt kohe sõiduki juurde, auto tuled ja taskulamp valgustasid ümbrust. Seega oleks nad igal juhul näinud, kui X3 oleks autost väljunud ja ära jooksnud. Kõik kolm autos viibinud isikut olid pea alaspidi, olid oimetud, oigasid, juht lamas lausa liikumatult ja teadvusetult, mistõttu ei ole usutav, et ainuüksi X3l ei olnud midagi viga, et ta oli ergas ja oli võimeline kärmelt autost väljuma. Pealegi olid tunnistajate Urmas Krulli ja Dmitri Budnikovi ütluste kohaselt kõik auto uksed kinni ja juhipoolset ust ei olnud võimalik ilma jõudu rakendamata üldse avada. Seega ei saanud X3 kuidagi juhipoolsest uksest väljuda. Väärteoasja kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus ühtki põhjust, miks politseitöötajad, kes X.Yi varem ei tundnud, pidanuksid tema kohta valeütlusi andma ja teda alusetult süüstama liiklusõnnetuse põhjustamises. Eeltoodu alusel leidis kohus, et tunnistajate Urmas Krulli ja Dmitri Budnikovi ütlustega on tõendatud, et nii sõidu ajal kui peale liiklusõnnetust oli Toyota Avensises kolm isikut. Järelikult X3t 03.mai 2009.a. öösel selles autos ei olnud ja autot juhtis X.Y. Seega jätab kohus X.Y kaebuse rahuldamata. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai liiklusõnnetuse akti kohaselt vigastada sõiduk, mille omanikuks oli AS SEB Liising. Teatised liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest AS IdaTallinna Keskhaiglasse tõendavad, et liiklusõnnetuse tagajärjel olid X1 vigastused rasked, X2 ja X.Y vigastused kerged. Seega on X.Y pannud toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 3 Menetlusaluse isiku ja tunnistajate Urmas Krulli ning Dmitri Budnikovi ütlustega on tõendatud ka teise väärteo toimepanemine – sõiduki peatamise märguande eiramine, milline on kvalifitseeritav LS § 7430 lg 1 järgi. Menetlusalust isikut karistati liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, kuid sõiduki peatamise märguande eiramise eest rahatrahviga 9000 krooni, mis on üle sanktsiooni keskmise. Maksimaalne rahatrahv LS § 7430 lg 1 järgi on 200 trahviühikut. Kuna ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid, ei näe kohus põhjust, miks LS § 7430 lg 1 järgi karistati X.Yi keskmisest rangemalt. Kohus vähendab seda karistust samuti sanktsiooni keskmise määrani. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga lisakaristuse kohaldamise vajalikkuses. X.Yi on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, tal on viis kehtivat karistust. Kuna isik jätkas liikluseeskirjade rikkumist, ei peatunud politsei peatumismärguande peale, tuleb seekord isiku mõjutamiseks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1,
  10. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.