MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti tähtajaliseks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus kaetuks raskema karistusega, s.o Harju Maakohtu 27.12.2007.a otsusega mõistetud 7kuulise vangistusega. Süüdi tunnistati
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel 2 liideti selle otsusega mõistetud karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati liitkaristuse ärakandmist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Karistuse kandmise algus oli 05.02.2008.a ja lõpp on 05.11.2008.a. B.C kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama endisesse elukohta vanemate juurde Tallinnas, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub B.C vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetavale tuleks kasuks edasine viibimine kriminaalhooldusele, mis annaks hea võimaluse tema käitumist suunata ja kontrollida. B.C taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist Prokurör ei toeta B.C tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis on toimepandud eesmärgiga hankida narkootikume jaoks raha. Vangistuse ajal on isikut karistatud distsiplinaarkorras, vabaduses puudub garanteeritud töökoht, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski tulevikus. Eeltoodud andmetel ei leia prokurör, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud B.C ja prokuröri arvamused, leiab, et B.C tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.C isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis on toimepandud eesmärgiga hankida narkootikume jaoks raha. Vangistuse ajal on isikut karistatud distsiplinaarkorras, vabaduses puudub garanteeritud töökoht, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski tulevikus. Arvestades B.C poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.