← Eesti

2-21-835/5

Obsah (7)§ 444§ 407§ 415§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-835 Tsiviilasi Eesti Hai

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

  1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
  2. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja 2

(3)sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatud ja teda esindas töötaja, mistõttu lepingulise esindaja kulusid ei tekkinud. Ka hageja enda kinnitusel talle menetluskulusid tekkinud ei ole. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalsel) Agle Elmik kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.