2-21-624/9

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine

1. veebruar 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-21-624; A. P. hagi S. L.; hagi ülalpidamiskohustusest vabastamiseks; tsiviilasja hind 3500 eurot Kalev Kuningas Hageja Kostja Asja lahendamine A. P. (isikukood XXX; XXX; e-post: XXX) S. L. (isikukood XXX; aadress XXX) kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi täielikult ja vabastada A. P. S. L. ülalpidamiskohustusest.
3. Seoses eelnevaga: 2.1 menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi andmisest, jätta riigi kanda; 2.2 ülejäänud menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.3 toimetada kohtuotsus pooltele kätte; 2.4 saata otsuse koopia Rahandusministeeriumile.
4. Selgitada: 3.1 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 3.2 TsMS § 630 lg 1 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud Hagiavalduse kohaselt S. L. sündis XXX A. P. Hageja sündis XXX ja elas koos XXX juures, kuniks koliti XXX asulasse, kus oli hageja XXX tegelik elukoht. Kodus oli pidevalt XXX, XXX, XXX, millest ei jäänud puutumata ka hageja. XXX. a määrati R. K. hageja eestkostjaks. Sellest ajast alates ei tundnud S. L. hageja vastu huvi, kuidas tal läheb ja kas kool sai lõpetatud, tal oli XXX ükskõik. XXX Linnavalitsus andis XXX välja korralduse Hooldusteenuse osaluse kinnitamiseks ja osaliseks fikseerimiseks. Määruses on kirjeldatud, et S. L. esitas XXX XXX Vallavalitsusele avalduse, milles palub abi kohamaksu tasumisel hooldusteenuse eest XXX alates XXX. S.L. sissetulekuks on XXX ja XXX, kuid sellest ei jätku kogu teenuse rahastamiseks. Määrus viitab asjaolule, et S.L. on üks XXX hageja A. P.. XXX Linnavalitsus on tulenevalt haldusmenetlusele omasest uurimispõhimõttest tuvastanud, et hageja on olnud XXX Linnavalitsuse XXX korralduse nr XXX alusel eestkostel oma XXX R. K. juures. Linnavalitsus sedastas, tuginedes PKS § 103 lg-le 2, et A.P. ei oma ülalpidamiskohustust oma XXX, S. L. suhtes. XXX Linnavalitsus viitab viidatud määruses, et PKS § 103 kohaselt esinevad asjaolud, mis annavad aluse taotleda ülalpidamiskohustusest vabastamist, kuid seda vabastust ei saa anda omavalitsus, vaid selleks tuleb pöörduda kohtusse. Hageja leiab, et kuigi tal oleks formaalne kohustus anda kostjale ülalpidamist, tuleks ta kõiki vabastada kostjale ülalpidamise andmisest, kuna kostja on oma abivajaduse tinginud eelkõige oma XXX ja samuti on kostja ise jätnud täielikult täitmata omapoolse kohustuse anda oma XXX ülalpidamist, kui hageja seda alaealisena vajas. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Seoses sellega, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 lg 3 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 2 PKS § 103 lg 1 kohaselt kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Osundatud sätete alusel ja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostja on hagi õigeks võtnud ja nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on XXX Linnvalitsuse XXX korralduse nr XX kohaselt määratud A. L. eestkostjaks tema XXX R. K. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi õigeks koheselt peale hagi saamist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et kostjal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kostjalt menetluskulude nimekirja küsida. Tartu Maakohtu 21.01.2020 määrusega vabastati A. P. hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu 300 euro tasumisest. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.veebruari 2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Kohus leiab, et arvestades hagi esitamise ja menetlusabi andmise asjaolusid, tuleb hageja riigilõivu so 300 euro osas hüvitamiskohustusest täielikult vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3