Obsah (6)

§ 426§ 423§ 427§ 173§ 174§ 168

2-21-1302 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1302 Tsiviilasi R R hagiavaldus M R ja J R vastu

§ 426lg 1).

1. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud hageja R R kanda.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas menetluses väljamõistetavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord lk 1 / 3 2-21-1302 Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
4. Asjaolud 27.01.
5. a esitas hageja R R (alaealiste laste isa) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi M R ja J R (alaealised lapsed) vastu kohtulahendiga välja mõistetud elatise maksete muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.12.
6. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-11-52589 kohustatud hagejat tasuma alaealistele lastele M R ja J R elatist alates 28.10.
7. a summas 139 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja leiab, et elatise väljamõistmise ajal olnud asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud, kuna alates 13.02.
8. a elab M R koos hagejaga. Hageja leiab, et ta ei pea elatist tasuma, kui ühe vanema juurde jääb üks ja teise juurde teine laps. Eeltoodust tulenevalt palub hageja lõpetada alates 27.01.
9. a tsiviilasjas nr 2-11-52589 määratud kohustus R R vastu - tasuda oma alaealistele lastele M R ja J R elatist. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.01.2021 määrusega. 16.02.2021 esitasid kostjad (lepingulise esindaja kaudu) vastuse hagile. Kostjad asusid seisukohale, et hagis märgitud eesmärki, ülalpidamiskohustuse lõpetamist, ei ole sellise hagiga võimalik saavutada ja selline nõue pole ka seaduslik. Kostjad palusid jätta hagiavaldus läbi vaatamata

§ 423lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

04.03.2021 esitas hageja vastuse kostja vastusele, milles vaidles kostja vastusele sisuliselt vastu, kuid leidis ka, et hagil pole enam tegelikult mingit mõtet, kuna hageja vastuse esitamise ajaks on asjaolud oluliselt muutunud. 04.03.2021 kohtunõudega palus kohus hagejal täpsustada, kas hageja soovib loobuda esitatud hagiavaldusest või võtta selle tagasi.

1. Taotlus 10.03.
2. a esitas R R kohtule taotluse, milles soovib avalduse tagasi võtta. Laps M R hageja R R juures enam reaalselt ei ela. Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2021 otsuses P614173169 välja toodud seletustest selgub, et M R hageja juurde tagasi kolida enam ei kavatse. Seega puudub antud hagil igasugune mõte ja hageja olen sunnitud selle hagi tsiviilasjas nr.221- 1302 tagasi võtma. Kohus andis kostjatele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 11.03.2021 vastuses kohtunõudele kostjad (lepingulise esindaja kaudu) nõustuvad menetluse lõpetamisega tsiviilasjas nr.2-21-1302 ning teatavad, et neil ei ole menetluskulude nõuet hageja vastu. Kohtumääruse põhjendus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega on R Rl õigus käesoleval hetkel hagi tagasi võtta vastaspoole nõusolekuta. lk 2 / 3 2-21-1302 Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab 10.03.2021. a esitatud R R taotluse hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata R R hagiavalduse M R ja J R vastu kohtulahendiga välja mõistetud elatise maksete muutmise nõudes. 4.

§ 426

lõike 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 5.

§ 427

järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. 6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud R R kanda. Kostjad on kohtule teatanud, et kostjatel ei ole menetluskulude nõuet hageja vastu. Muid menetluskulusid käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik lk 3 / 3