← Eesti

3-18-1901/36

Obsah (6)§ 10§ 125§ 12§ 74§ 75§ 126

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) v.r § 9 lg 2 p 6 ja lg 5 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks mh määrata kuja ehk ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. Linnale kuuluva Aleksandri tn 10 asuva lasteaiahoone ja kaebajale kuuluva Aleksandri tn 8 krundile kavandatava uushoonestuse kuja on vastustaja nõude kohaselt määratud nii, et Aleksandri tn 8 uushoonestus tuleb planeerida vähemalt 4 meetri kaugusele Aleksandri tn 10 krundi piirist. Seda nõuet on vastustaja põhjendanud

v.r § 4 lg 2 p-dega 2 ja 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustuseks tagada varem kehtestatud planeeringute järgimine ja avalike huvide ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine. Vastustaja on arvestanud varasema kehtiva planeeringuna Tartu linna üldplaneeringut ja huvitatud isikutena kaebajat ja lasteaeda Sass. Menetlusdokumentides ja kohtuistungil on vastustaja selgitanud, et kui arvestada Aleksandri tn 8 hoone kõrguseks 13 m maapinnast, peaks see üldplaneeringu p 3.2.15 alusel olema piirist vähemalt 6,5 m kaugusel linna nõutud 4 m asemel. Tartu linna kehtiv üldplaneering on käsitatav haldusaktina (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60) ja seega pidi vastustaja detailplaneeringu menetluses üldplaneeringu kehtivusega arvestama ja võis kaebaja taotluse lahendamisel üldplaneeringus sätestatule tugineda (Riigikohtu otsus nr 3-17-1930/93, p 14). Üldplaneeringu p 4.20 käsitleb Uueturu asumit. Selles täpsustatakse Uueturu U5 osas, et piirkonda jääv lasteaed (Aleksandri tn 10) tuleb säilitada ning hooneid ole lubatudolulises mahus laiendada. Uueturu U6 asumi hoonestustingimuste osas täpsustatakse, et maa-alade täiendav hoonestamine ei ole lubatud v.a Aleksandri tn 8 krunt, kus uushoonetus on lubatav tänava äärde. Uueturu U6 asumi hoonestustingimustest ei saa tuletada, et 2

(7)3-18-1901 Aleksandri tn 8 krundile oleks tehtud erand üldisest ehitistevahelise minimaalse kauguse nõudest. Piirkonna hoonestuse tihendamise eesmärk ei tähenda hoonetevahelise minimaalse kauguse nõude muutmist. Ka asjaolust, et lasteaed Sass on kaebaja krundi piirist 11,65 m kaugusel, ei tulene kaebajale subjektiivset õigust rajada uushoonestus ca 0,8–1,5 m kaugusele piirist, sest vastustaja nõue tugineb Tartu linna üldplaneeringus sätestatud naaberkruntidele planeeritavate ehitiste minimaalse kauguse nõudele naaberkrundi piirist. Tartu linna üldplaneering ei sea ka absoluutset keeldu lasteaiahoone laiendamisele, piirkonnas ei ole lubatud üksnes hoonet olulises mahus laiendada. Naaberkinnistu omanik ei ole andnud kaebaja soovitud lahendusele nõusolekut. Samuti ei ole kaebaja soovitud lahendus kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga (p 3.2.15). Vastustaja on kohtumenetluses tõendanud, et ka lasteaia Sass hoolekogu toetab linnavalitsuse seisukohta naaberkinnistul hoonete paiknemise kohta, sh et hoone peab asuma krundi piirist 4 m kaugusel. Seega on tõendatud kaebaja pakutud planeerimislahenduse ja seisukohtade sisuline vastuolu kõrgemat järku planeeringuga ehk Tartu linna üldplaneeringuga. Vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ei anna alust ka EhSRS § 1 lg 4, kuna tegemist ei ole õigust lõpetava normiga. Vastustaja on 2018. a jooksul neljal korral lahendanud kaebaja detailplaneeringu vastuvõtmise taotlusi. Kuna vastustaja lükkas kaebaja taotlused õiguspäraselt tagasi, ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja on eiranud kohtupraktikas aktsepteeritud kohaliku omavalitsuse kohustust viia planeerimismenetlus mõistliku aja jooksul läbi. 6. Kaebaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. 7. Tartu Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2020. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Tartu linnal oli

§ 10lg 5 järgi kohustus planeerimismenetlus läbi viia.

Detailplaneeringu vastuvõtmiseks seadus tähtaega ette ei näe. Otsus tuleb teha mõistliku aja jooksul. Selles asjas on detailplaneeringu menetlus kestnud algatamisest kuni halduskohtusse pöördumiseni üle 11 aasta. Tartu linn ei ole siiski olnud õigusvastaselt tegevusetu. Planeerimismenetluses ilmnenud asjaolud takistasid detailplaneeringu vastuvõtmist mõistliku aja jooksul. Kaebaja esitas nõuetele mittevastavad eskiisid ega kõrvaldanud neis esinevaid puudusi mõistliku aja jooksul, samuti ei aktsepteerinud ta linna tehtud muudatusettepanekuid detailplaneeringu kohta. 7.

  1. Kui linna nõutud muudatused oleks planeeringusse tehtud, oleks planeering tõenäoliselt juba vastu võetud. Taotlejal on õigus nõuda, et linna asutused arvestaks tema põhjendatud huvidega diskretsiooni teostamisel, kuid ta ei saa eeldada, et erahuvi kaalub igal juhul üles avalikud huvid ja kolmandate isikute erahuvid. Vastustajal ei ole õiguspäraselt võimalik vastu võtta detailplaneeringut, mille lahendus ei vasta näiteks üldplaneeringus sätestatud tingimustele. Praegusel juhul on siseministri
  2. märtsi
  3. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg-s 2 sätestatud hoonetevahelise 8-meetrise tuleohutuskuja nõue täidetud. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et lähtudes asumite U5 ja U6 erinevast ehitusõigusest ning erinevatest ruumilise arengu prioriteetidest, ei kohusta üldplaneeringu p 3.2.15 jätma Aleksandri tn 8 hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt poolt ehitise piiripoolse osa kõrgusest. Kaebajale hoonete vahekauguse osas seatud nõuded ja piirangud ei ole põhjendamatud ega ilmselgelt meelevaldsed. Kaebaja kinnistul on võimalik 4-meetrise kuja nõuet järgida ja kinnistu ei jää selle nõude tõttu hoonestamata. 7.
  4. Väide, et
  5. a alguseks olid kõik detailplaneeringuga seotud vaidlusküsimused lahendatud, on ebaõige. Eskiisi avalik arutelu toimus
  6. aprillil 2017 ning arutelu protokollist nähtub, et lasteaia juhataja esitas oma märkused ja palve nihutada planeeringus Aleksandri tn 8 hoonet ja galeriid krundi piirist 4 m kaugusele. Protokolli tulemuste osas on märgitud, et põhilahenduse koostamisel tuleb analüüsida planeeritud hoone kavandatava kauguse mõju Aleksandri tn 10 krundile ja lasteaiahoonele (sh krundi piirist 4 m kaugusel paiknemise puhul). Eeltoodust saab teha järelduse, et planeeritud hoone ja galerii 4 m võrra nihutamise teema ei saanud lõplikku lahendust.
  7. septembri
  8. a kirjast selgub, et Aleksandri tn 10 kinnistul paikneva lasteaia juhataja ei ole planeeringut kooskõlastanud ning ka 3

(7)3-18-1901 hoolekogu oli planeeringule sellisel kujul vastu ning nõudis hoone ja galerii paigutamist 4 m kaugusele kinnistu piirist. Et see küsimus tõusetus alles naaberkinnistute kooskõlastusringi ajal ja planeeringu eskiisi avaliku arutelu käigus, ei tähenda, et linn oleks esitanud põhjendamatuid nõudmisi või tahtlikult planeerimismenetlusega venitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. OÜ Kondsor palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus, rahuldada kaebus ning kohustada Tartu linna võtma vastu Aleksandri tn 8 ja 8a kruntide detailplaneeringu järgmistel põhjustel. 8.
  2. Tartu linn ei ole teinud mõistliku aja jooksul detailplaneeringu vastuvõtmise otsust (HMS § 5 lg 2). Vastustaja peab kõik detailplaneeringu koostamise juhised ja tingimused andma menetluse alguses. Vastustajal polnud õigust esitada menetluse vältel järjepidevalt eskiislahenduse ja detailplaneeringu muutmise nõudeid. 8.
  3. Tartu linna keeldumine detailplaneeringu vastuvõtmisest ei põhine materiaalõigusel. Tartu linn põhjendas hoonetevahelise kauguse nõuet esmalt tuleohutusnõuetega. Määruse nr 17 § 22 lg 2 teine lause võimaldab tuleohutuskuja asemel rakendada ehitustehnilisi meetmeid. Tartu kesklinnas, nagu mistahes linnakeskuses, on väga tavaline, et hoonete vahel ei ole tuleohutuskujasid, hooned paiknevad teineteise vastas ning tuleohutus tagatakse ehitustehniliselt, eelkõige tulekindlate materjalide kasutamisega. 8.
  4. Hoonete vahekauguse nõue ei tulene Tartu linna üldplaneeringust. Üldplaneeringu p 3.2.15 kohaselt saavad naaberkruntide omanikud leppida kokku teisiti ning vähendada vahekaugusi krundi piirist poolte kokkuleppel. Naaberkinnistu Aleksandri tn 10 omanikuks on Tartu linn ise. Tartu Linnavalitsus nõustus
  5. detsembril 2017 välja pakutud detailplaneeringuga ja edastas selle allkirjastatult Päästeametile kooskõlastamiseks. Seejärel asus linn uuesti seisukohale, et planeeritav ehitis peab paiknema kinnistu piirist 4 m kaugusel. 8.
  6. Lasteaiahoone väidetava laiendamise soov Aleksandri tn 8 kinnistu suunal (4 m piirist) on eksitav ja teoreetiline. Lasteaiahoonet on võimalik laiendada üksnes kagu suunas (st mitte Aleksandri tn 8 suunas) ning juba praegu on see 11,65 m kaugusel Aleksandri tn 10 kinnistu piirist. Seega oleks tuleohutusnõuetele vastavus tagatud ka siis, kui Aleksandri tn 8 kinnistule planeeritav hoone paikneks kinnistu piiril. Linna seatud sedavõrd suur hoonete vahekauguse nõue on vastuolus ka üldplaneeringus esile toodud linna ruumilise arengu põhimõtetega. Üldplaneeringus seatakse prioriteediks Uueturu asumi tihendamine. Üldplaneeringu p 3.2.15 võimaldab üldreeglist kõrvale kalduda ka detailplaneeringuga. Seega ei ole tegemist kohustusliku normiga, vaid põhimõttega. Tartu linna tegevus on sõnamurdlik. Esimest korda esitas Tartu linn tuleohutuskuja nõude detailplaneeringu vastuvõtmise takistusena alles
  7. veebruari
  8. a kirjas.
  9. Tartu linn palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja selgituste kohaselt ei määratud hoone mahtu ega ehitusalust pindala planeeringu algatamisel kindlaks. Need peavad selguma planeerimismenetluse käigus. Detailplaneeringu menetluse pikk kestus on olnud tingitud kaebaja enda tegevusest. Galeriile esitatud nõuded (läbipaistvus, ühekorruselisus jms) on põhjendatud. Linn on nõudnud, et planeeritavat uushoonet ja galeriid nihutataks Aleksandri tn 8 ja Aleksandri tn 10 kinnistute vahelisest piirist kaugemale, sest lasteaia juhataja ja hoolekogu pole kaebaja pakutud kaugusega nõustunud. Kui hoone ehitataks kinnistu piirile lähemale, avaldaks see lasteaiale mõju nii ehitamise, hoone paiknemise, haljastuse säilimise kui ka hoone mahu aspektist. Detailplaneeringu saatmine Päästeametile ei tähendanud, et linn oleks planeeringulahendusega lõplikult nõustunud. Planeeringulahenduse kinnitab alles planeeringu kehtestamine. EhSRS § 1 lg-t 4 ei ole rikutud, sest sättest ei tulene, et vastustaja pidi seal nimetatud ajaks planeeringu igal juhul kaebajale sobilikul kujul kehtestama. Linna seisukoht on üldplaneeringu p 3.2.15 arvestades kompromissettepanek. Kaugust krundi piirist ei ole määratud tuleohutuskujast tulenevalt, vaid tuginedes üldplaneeringu p-le 3.2.15, 4
(7)3-18-1901 lähtudes võimalikest piirangutest, sh ehituse kallinemisest Aleksandri tn 10 kinnistu täiendava või uue hoonestamise korral. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  1. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada menetlusnormi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 2). Kohtud on jätnud välja selgitamata, kas kaebaja omandiõiguse kitsendamiseks esineb tegelik vajadus.
  2. Kaebaja nõuab, et Tartu linna kohustataks võtma vastu Aleksandri tn 8 ja 8a kruntide detailplaneering lahendusega, kus Aleksandri tn 8 krundi uushoonestus (hoone H3 ja galerii) on planeeritud Aleksandri tn 10 (lasteaia Sass) krundi piirist 0,8–1,5 meetri kaugusele. Vastustaja on nõus detailplaneeringu vastu võtma, kui Aleksandri tn 8 uushoonestus planeeritakse vähemalt 4 meetri kaugusele Aleksandri tn 10 krundi piirist.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et kavandatava ehitise ja lasteaiahoone vahele jääks praegustes oludes küllaldane, st määruse nr 17 § 22 lg-le 2 vastav 8-meetrine tuleohutuskuja, sest lasteaiahoone asub krundipiirist 11,65 m kaugusel. Samas peab vastustaja oluliseks säilitada Aleksandri tn 10 krundil lasteaiahoone laiendamise võimaluse, mida kaebaja taotletav lahendus kujanõude tõttu kitsendaks. Vastustaja tugineb Tartu linna üldplaneeringu p-le 3.2.
  4. Selle sätte kohaselt tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui üldplaneering, detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti. Vastustaja hinnangul on 4-meetrine vahekaugus kompromissettepanek, sest pool ehitise kõrgusest oleks praegusel juhul umbes 7 meetrit (13,96 ÷ 2). II
  5. Kohtud on eksinud, leides, et kaebaja soovitud detailplaneering oleks vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu p-st 3.2.15 ei tulene jäika keeldu, et krundi piirile või nt sellest 0,8 meetri kaugusele ei tohi ehitada. Poolele ehitise kõrgusest vastava kauguse nõue on selles sättes esitatud linna territooriumi ruumilise arengu põhimõttena, millest on võimalik teha erandeid kaht tüüpi olukordades: – naabrite kokkulepe, kui sellega on nõus tuleohutuse järelevalveasutus, või – üldplaneeringus, detailplaneeringus või projekteerimistingimustes on ette nähtud teistsugune lahendus.
  6. Kaebaja soovib praegusel juhul, et detailplaneeringuga nähtaks ette just teist tüüpi erand. Kuigi üldplaneeringul on põhimõtteliselt kohustuslik iseloom, ei saa sellise erandi tegemata jätmist põhjendada viitega sättele, mis ise näeb ette erandi võimaluse. Kaebajal ei ole õigust erandi tegemist nõuda, kuid linn pidi kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegeid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2; HKMS § 158 lg 3). Lisaks üldplaneeringu p-le 3.2.15 pidi vastustaja arvestama kaebaja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu (

§ 10

lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) § 10) ja ehitise sobivust ümbrusesse (

§ 125lg 5 p 1; ehitusseadustiku § 13 lg 1).

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist (

§ 12lg 1). 5

(7)3-18-1901 15. Tartu linna üldplaneeringu p 3.2.15 ei ole reegel, mille kohaldamist ei ole ühelgi juhul tarvis kuigivõrd põhjendada või millest erandi tegemiseks peaks esinema väga erilised asjaolud. Üldplaneeringu eesmärk on määratleda linnaruumi arengu põhimõtted ja suundumused (

§ 74lg 1).

Üldplaneeringu ülesanne on mh planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine (

§ 75lg 1 p 18).

Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne. See on detailplaneeringu ülesanne (

§ 126lg 1 p-d 2 ja 9; kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 19).

  1. Adekvaatse, st kõiki huve optimaalselt arvestava ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine sõltub suuresti ümbritsevast linnaruumist, sh piirkonna olemasoleva hoonestuse tihedusest, kasutuslaadist ja rütmist. Kolleegium ei pea mõeldavaks, et sellises linnas nagu Tartu tagaks kõigi linnaosade – nii süda- kui ka äärelinna – jaoks optimaalse tulemuse hoonete ühetaoline minimaalne vahekaugus. Poleks mõistetav, millist legitiimset eesmärki säärane standardiseerimine taotleks. Põhjendatult märgib kaebaja, et linnakeskustele on omane tihedam asustus, sh sageli hoonete vahetu külgnemine üksteisega. Naabritel tuleb südalinnas selle eripäraga leppida. Naabrile avara vaate ja õueala õhulisuse tagamine ei ole linnakeskuses kaalukad argumendid piiramaks kinnisasja vaba kasutamise õigust (vrd kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-25-02, p 21; 3-3-1-42-03, p-d 16 ja 25). Seepärast näeb üldplaneeringu p 3.2.15 põhjendatult ette ulatuslikud võimalused teha ka detailplaneeringutes ja projekteerimistingimustes erandeid. Erandit ei ole alati tarvis põhjalikult kaaluda piirkondades, kus olemasoleva hoonestuse puhul on üldplaneeringu p 3.2.15 põhimõtet enamasti järgitud.
  2. Kolleegium rõhutab, et nii 7- kui ka 4-meetrise vahekauguse nõue riivab kaebaja omandipõhiõigust, piirates õigust enda omandit vabalt kasutada (PS § 32 lg 2 esimene lause). See, et kohalik omavalitsusüksus on avaliku võimu kandjana loobunud veelgi intensiivsema riive (sh 7-meetrise vahekauguse) nõudmisest, ei kinnita iseenesest, et mõõdukam riive (4 m) on põhjendatud. Ehkki planeeringu taotlejal puudub õigus planeeringulahendust dikteerida (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 17), ei või omavalitsus ilma piisavalt selge vajaduseta välistada ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitamist. Naabrite huvidega peab küll arvestama, ent tuleb ka silmas pidada, et erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi. III
  3. Üldjoontes on põhjendatud vastustaja seisukoht, et siseministri määruse nr 17 § 22 lg-s 2 ettenähtud 8-meetrine tuleohutuskuja võiks jaguneda krundinaabrite vahel võrdselt. Ka selle põhimõtte puhul tuleb arvestada erandi võimalusega ning erandit asjakohastel juhtudel kaaluda. Kaheksameetrine vahekaugus ei ole vajalik, kui tuleohutus on niigi tagatud naabri hoonete kaugusega või kui tuleohutus on mõistlik tagada ehituslike võtetega, nt tulekindlate materjalidega. Kinnistuomanik ei saa aga endale võimalikult suure ehitusõiguse tagamiseks nõuda, et naaber kasutaks tulekindlaid konstruktsioone või loobuks tulevikus oma ehitiste laiendamisest krundipiirile lähemale, välja arvatud, kui selleks annavad põhjust piirkonna omapära või muud kaalukad asjaolud.
  4. Kolleegiumi hinnangul pole linn teinud kaalutlusvigu, välistades võimaluse ehitada lasteaiahoone tulevikus kaebaja kavandatava hoonega kokku või vähendada kuja muude ehituslike võtetega. Kuigi kaebaja krunt paikneb kesklinnas, pole vaidlust, et piirkonna lähimad hooned ei ole ülekaalukalt üksteisega kokku ehitatud. 6

(7)3-18-1901
  1. Lasteaia kõrvalkrundile ehitiste kavandamisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel tuleb arvestada selle asutuse eripära ja vajadusi. Vabariigi Valitsus on
  2. oktoobri
  3. a määrusega nr 131 kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Lasteasutusel peab olema mh laste alushariduse ja hoiu võimaldamiseks sobiv, ohutu ja turvaline maa-ala (§ 3 lg 1). Lasteasutus peab asuma mõistlikul kaugusel ettevõtetest ja rajatistest, mis saastavad õhku, vähendavad insolatsiooni ning tekitavad müra üle rahvatervise seaduses kehtestatud piirtasemete (samas, lg 3 esimene lause). Lasteasutusel peab olema omaette maa-ala, mis on varustatud laste arenguks ja mänguks sobivate vahenditega ning vajaduste kohaselt valgustatud. Maa-ala peab olema otstarbekalt haljastatud ja piiratud läbipääsmatu heki või piirdeaiaga, seal peavad olema varikatused, vahendite hoidmise võimalused, sõidu- ja jalgteed ning platsid. Eraldi ohutusnõuded kehtivad nt majandusõue ning kauba- ja prügiveo kohta. Korterelamus või muus hoones asuvat väikest lasteasutust ümbritsevate alade kohta kehtivad leevendatud nõuded (§ 4). Ka eeltoodut arvestades on linn asjakohaselt lähtunud soovist tagada, et tulevikuski oleks kavandatava hoone ja lasteaiahoone vaheline kaugus vähemalt 8 meetrit.
  4. Puudub vaidlus, et kavandatav hoone ei seaks ohtu määrusest nr 131 tulenevate nõuete täitmist, juhul kui praegu lasteaia maa-alal valitsev olukord jääb kestma. Lasteaia, st vastustaja enda varasemad seisukohad õhtupäikse ja lippude varjamise kohta ei ole asjakohased ning need ei ole ka selles kohtuvaidluses olnud määravad. Seega taandub vaidlus küsimusele, kas on tõenäoline, et kavandatav hoone võib hakata tulevikus takistama linnal lasteaia laiendamist Aleksandri tn 10 krundil.
  5. Tuleb arvestada, et juba praegu ulatub kaebaja hoone Aleksandri tn 8a ja Aleksandri tn 10 kruntide vahelise piirini ning see võib raskendada ka lasteaia laiendamist Aleksandri tn 8 suunas. Säärase laienduse või uue hoone ehitamise kaebaja kinnistutele lähemale muudavad küsitavaks ka vajadus tagada asukoht lasteaiale ettenähtud majandusõuele ühes turvalise kauba- ja prügiveo võimalusega ning üldplaneeringust tulenev keeld laiendada Aleksandri tn 10 kinnistul hoonestust oluliselt. Asja uuel lahendamisel tuleb seetõttu selgitada, kas võimalus lasteaia krundile ehitada, mida linn oma nõudmisega planeerimismenetluses kaitseb, ei ole niikuinii välistatud. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kohtul ka põhjalikumalt kontrollida, kas kaebajale jääks krundi piirist 4 meetri kaugusele ehitades piisav võimalus hoonestada Aleksandri tn 8 tänavaäärne ala, nagu on ette nähtud üldplaneeringu p 4.20 positsioonis U
  6. IV
  7. Kolleegium nõustub kohtutega, et kuigi menetlusaeg on olnud pikk (detailplaneering algatati
  8. a), nähtub asja materjalidest, et vastustaja ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ega ole detailplaneeringu menetlusega õigusvastaselt viivitanud. Samuti pole vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Kolleegium ei pea vajalikuks halduskohtu ja ringkonnakohtu põhjendusi korrata.
  9. Kaebaja tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta ta seisukohta menetluskulude jaotamise kohta. Riigikohtule on kaebaja esitanud taotluse, et vastustajalt mõistetaks välja menetluskulud1336 eurot ja 40 senti. Seega taotleb kaebaja vastustajalt kokku 5275 euro ja 20 sendi väljamõistmist. Kõik summad sisaldavad käibemaksu. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.