← Eesti

2-20-1823/17

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. novem

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates

  1. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1.
  2. Hagi kohaselt on väitel on hageja kostja ja QQ (hageja esindaja, isa) laps. Vanemad lahutasid abielu
  3. aastal. Hageja elukohaks jäi kostja elukoht. Hageja esindaja kohustus
  4. aastal kinnitatud kohtuliku kompromissi alusel tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni (115,05 eurot). Vanemad leppisid
  5. märtsil 2019 kokku, et hageja elukohaks on alates
  6. märtsist 2019 isa elukoht ning alates hageja elukoha muutmisest ei maksa isa enam elatist hageja ülalpidamiseks, vaid kostja kohustub tasuma hagejale elatist
  7. a kompromissi tingimustel. Kostja makstav elatis on kehtestatud miinimumist oluliselt väiksem. Kostja ei ole hageja toimetulekusse olulisel määral panustanud ka muul viisil. Hageja on kostja ainuke ülalpeetav. Ei esine ka muid

§ 102lg-s 2 nimetatud asjaolusid elatise vähendamiseks.

Hageja igakuised ülalpidamiskulud on 672 eurot, s.o toit 100 eurot, hügieenitarbed (sh isiklikud hügieenivahendid, kodukeemia, majapidamistarbed) 30 eurot, apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms) 20 eurot, jalgpallitrenn 75 eurot, riided ja jalanõud (sh treeningvarustus) 100 eurot, side (sh telefoni järelmaks) 30 eurot, TV 15 eurot, kommunaalkulud (1/5 aasta keskmisest kogukulust) 40 eurot, elamispinna kasutuseelis 100 eurot, transport 20 eurot, koolitarbed 10 eurot, lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal) 70 eurot, mööbel 30 eurot, juuksur 12 eurot ja meelelahutus 20 eurot. Kostja vastuväited

  1. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  2. Kostja väitel tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest kostja on täitnud kohaselt vanemate kokkuleppe järgset elatise maksmise kohustust. Kostja maksab isa kontole igakuiselt 115,04 eurot. Järelikult puudus hagejal vajadus kohtusse pöördumiseks. 2.
  3. Kostja ei nõustu elatise suurendamisega, sest hageja vajadused ei ole suurenenud. Lisaks kannab kostja hageja kulusid. Kostja viibib alates
  4. oktoobrist 2019 pikaaegsel palgata puhkusel ning tal puudub püsiv sissetulek. Palgata puhkusele saatmise ettepaneku tegi kostjale tema psühholoog ning kuni taastumiseni kostja tööle naasta ei saa. 2.
  5. Vanemate kokkuleppe sõlmimise ajal olid hageja igakuised kulud 230,08 eurot (115,04 × 2). Kostjale on selgusetu, kuidas hageja vajadused seitsme kuuga kasvasid 2

(8)584 euroni. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millised asjaolud ja mis ajast on muutunud. Justiitsministeeriumi uuringu järgi on igakuine lapse minimaalne ülalpidamiskulu vanema kohta
  1. aasta lõpus 172 eurot (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot (võrdlevanalüüsi meetod). Arvestades, et riiklik lapsetoetus laekub isa kontole, kostja annab hagejale taskuraha ja kannab tema kulutusi, katab 115,04 eurot ära hageja vajalikud kulud. Samuti on hageja esindaja
  2. oktoobri 2019 elatise suurendamise nõude esitamisega kinnitanud, et hageja igakuised kulud on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär. 2.
  3. Hagi täpsustuse kohaselt on hageja igakuised kulud 627 eurot, mis ei ole ei reaalne ega eluliselt usutav. Arvestades, et hageja elab isa juures, kus elab viis pereliiget, on eelduslikult tegemist osaliselt kogu pere vajaduste katteks kuluva summaga. Ei ole usutav, et 16-aastasel noorukil kulub igakuiselt 30 eurot hügieeni-, kodukeemia- ning majapidamistarvetele. See summa katab 5-liikmelise pere kodukeemia- ja hügieenivahendite vajaduse. Ei ole usutav, et 16-aastasel noorukil kulub ravimitele, vitamiinidele ja plaastritele igakuiselt 20 eurot. Hageja tervis on korras. Hageja käib jalgpallitrennis alates
  4. aastast. Kui hageja elas kostjaga, maksis hageja trennide eest kostja ning hageja esindaja arvestas trennimaksed elatise 115,04 euro sisse. Sellest eeldab ka kostja, et tema tasutud 115,04 eurot katab hageja trennitasu. Riiete ja jalanõude (sh treeninguvarustuse) peale ei kulu igakuiselt 100 eurot. Hageja on pikkuse täis kasvanud. Järelikult puudub vajadus osta hagejale iga kuu uusi riideid. Treeningvarutus ostetakse aastas korra. Võistlusvormi tagab hagejale klubi. Igakuine sidevahendi kulu 30 eurot on ülepaisutatud. Lisaks oli hagejal telefon olemas. Järelikult puudus uue telefoni ostmiseks vajadus. Hageja igakuine televisiooniteenuse kulu on ülepaisutatud. Hageja esindaja perel on ühine TV-pakett ning selle teenuse tasu 15 eurot katab kogu pere kulud. Hageja igakuised kommunaalkulud on maksimaalselt 40 eurot. Samas ei ole hageja esitanud kommunaalkulude tõendeid, mistõttu ei saa lugeda kommunaalkulude summat tõendatuks. Ebaselge on hageja igakuine transpordikulu 20 eurot. Nimelt on Tallinna ühistransport koolilastele tasuta. Lisaks kasutavad hageja ja teised pereliikmed Tallinna sõitmiseks ühist sõiduvahendit. Järelikult transpordikulu hagejal puudub. Igakuine koolitarvete kulu 10 eurot on ebamõistlik. Kooliasjad soetatakse kooliaasta alguses. Vajadusel soetatakse veel mõni kaustik ja pastapliiats, kuid seda igakuiselt mitte 10 euro ulatuses. Hageja ei käi igakuiselt juuksuris, vaid kord 2–3 kuu jooksul. Meeste lõikuse hind ei ületa 12 eurot. Kostja annab hagejale meelelahutusteks taskuraha suuremas summas kui 20 eurot. Arvestades, et ka hageja esindaja on kohustatud hageja meele lahutamiseks panustama 20 eurot, siis on 40 eurot hageja igakuiseks meeleolu tõstmiseks piisav. Kostjale jääb arusaamatuks igakuise elamispinna kasutuseelise kulu 100 eurot. Kostja palub selgitada ja tõendada, mis need kasutuseelised on. Hageja igakuised kulud mööblile on põhjendamatud. Nimelt on hagejal ema juures olemas sisustatud tuba koos mööbliga. Hageja toidule ei kulu igakuiselt 170 eurot. Kostja saab koolis süüa tasuta lõunat. Hageja saab kostjalt taskuraha, mis katab ära vahepealsed snäkid. Järelikult on igakuine toidukulu 100 eurot tõendamata. Lisaks tuleb laste vajaduste hindamisel arvestada mastaabisäästu printsiibiga, sest hageja esindaja majapidamises on viis inimest. Lisaks teeb ka kostja kulutusi lapsele. Nimelt veedab kostja aega hagejaga, koos käiakse söömas ning kostjal on ema juures oma tuba mööbli, spordivahendite ja riietega. Hageja saab igal ajal ema juurde tulla. Hagejal on kaks kodu. Järelikult tagavad mõlemad vanemad hagejale ülalpidamise. Hageja esindaja saab kolme lapse pealt igakuist riiklikku lasterikka pere toetust 540 eurot, millest 180 eurot (1/3) on hageja ülalpidamiseks. Lisaks saab hageja esindaja iga lapse pealt 60 eurot riiklikku lastetoetust. Järelikult saab hageja esindaja hageja ülalpidamiseks riiklikke toetusi 240 eurot, millest omakorda 120 eurot tuleb arvestada kostja panusena. Kostja on sõlminud ka kindlustuspoliisi, kuhu kostja kannab igakuiselt 50 eurot. Kuna kostja jätkab hagejale igakuise elatise tasumist 115,04 eurot, millele tuleb juurde arvestada riiklikud peretoetused 120 eurot ning hageja elukindlustuse makse 50 eurot, on kostja igakuine panus hageja ülalpidamiseks 285,04 eurot. Maakohtu otsus 3
(8)
  1. Maakohus rahuldas
  2. mai
  3. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 278,50 eurot alates
  4. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. 3.
  5. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et:  hageja on tema seadusliku esindaja ja kostja laps;  hageja esindaja ja kostja lahutasid abielu
  6. aastal. Hageja elukohaks jäi kostja elukoht. Hageja esindaja kohustus
  7. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 2-07-47343 kinnitatud kompromissi kohaselt tasuma hageja ülalpidamiseks 1800 krooni (115,05 eurot) kuus;  hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid
  8. märtsil 2019 kokku hageja elukoha muutmises selliselt, et hageja elukohaks oli alates
  9. märtsist 2019 isa elukoht. Samuti leppisid pooled kokku, et alates elukoha muutmisest ei maksa hageja esindaja enam elatist hageja ülalpidamiseks kostja pangakontole, vaid kostja kohustub edaspidi tasuma elatist hageja esindaja pangakontole samadel tingimustel;  kostja on
  10. märtsi 2019 kokkulepet täitnud ning tasunud hagejale igakuiselt elatist 115,05 eurot. 3.
  11. Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Nimelt ei ole vanemate lapse ülalpidamiskohustuse täitmist reguleeriv kokkulepe takistuseks seadusest tuleneva ülalpidamisnõude esitamiseks (

§ 100lg 3).

3.

  1. Alaealine laps on õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist. Hageja ei pidanud tõendama enda kulude suurust, sest hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras. 3.
  2. Maakohtu hinnangul on hageja igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud 557 eurot, s.o toit 100 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms) 20 eurot, jalgpallitrenn 75 eurot, riided ja jalanõud (sh treeningvarustus) 75 eurot, side (sh telefoni järelmaks) 20 eurot, TV 15 eurot, kommunaalkulu 40 eurot, elamispinna kasutuseelis 50 eurot, transport 20 eurot, koolitarbed 10 eurot, lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal) 70 eurot, juuksur 12 eurot ja meelelahutus 20 eurot. Järelikult tuleks mõlemal vanemal kanda hageja igakuistest kuludest 278,50 eurot. 3.
  3. Kostja viide Justiitsministeeriumi uuringule ei ole asjakohane. Uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi lapse vajalike kulude kohta, arvestades lapse isikust ja elulaadist tulenevaid erisusi. Viidatud uuring ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära. Maakohus lähtus seadusest. 3.
  4. Kostja viide mastaabisäästule ei ole asjakohane. Hageja on 16-aastane noormees. Teised pere lapsed on 8-aastane tüdruk ja 9-aastane poiss. Sedavõrd erinevas vanuses ja erinevast soost laste puhul ei ole mastaabisäästu tekkimine võimalik. Kostja ei ole ka esile toonud, milliste kuluartiklite kohta mastaabisääst tekkida võiks. 3.
  5. Lisaks ei anna ainuüksi peretoetuste maksmise fakt alust vähendada elatist alla miinimummäära. 3.
  6. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, mil määral kostja hagejat vahetult ülal peab. Hageja on möönnud, et veedab kostjaga aega, kuid teeb seda niivõrd vähe, et seda pole võimalik elatise suuruse määramisel arvestada. Järelikult tuleb jätta kostja väited tähelepanuta. 3.
  7. Kostja ei ole tõendanud, et vanematel on kokkulepe, et kostja annab hagejale ülalpidamist taskuraha andmisega. Ka hageja kasuks tehtavad elukindlustusmaksed ei ole hagejale ülalpidamise andmine. Hoiuse kasutamiseks avaneb võimalus hageja täisealiseks saamisel. 4

(8)3.10. Puuduvad

§ 102lg-s 2 loetletud asjaolud elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Hageja on kostja ainus laps. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu. Psühholoogi soovitusel palgata puhkuse võtmise puhul ei saa eeldada, et kostja on kestvalt või pikemaajaliselt töövõimetu. Kostja on tööealine ning -võimeline. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagejat ülal pidada. Järelikult on kostja majanduslik seisund piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses miinimummääras ülalpidamist anda. Poolte seisukohad Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis alates
  2. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 115,04 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda või alternatiivselt jätta kummagi poole kulud poole enda kanda. 4.
  3. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, tuvastas ebaõigesti asjaolud ning hindas ebaõigesti tõendeid. 4.
  4. Maakohus eksis nii hageja, tema seadusliku esindaja kui ka kostja perekonnanimede kirjutamisel. Järelikult ei saa lugeda kohtuotsust siduvaks, sest isikukoodid ei kattu nimedega. Täitemenetluses ei ole selline otsus täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. 4.
  5. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja on vanemate kokkulepet täitnud ning tasunud hagejale igakuiselt elatist 115,05 eurot. Tegelikult on kostja tasunud igakuiselt 115,04 eurot. 4.
  6. Hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata, sest vanemad on sõlminud elatise tasumise kokkuleppe kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti on hageja kinnitanud, et kostja on vanemate kokkulepet korrektselt täitnud. Järelikult puudus hagejal kohtusse pöördumiseks vajadus. 4.
  7. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 100lg-t 3.

Maakohus on vanemate kokkulepet eiranud.

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär rakendub juhul kui pooltel puudub kokkulepe elatise tasumise kohta. Vanemad on elatise tasumise kokkuleppe sõlminud. Kokkulepet ei ole üles öeldud. 4.

  1. Maakohus ei arvestanud, et kostja on täitnud vanemate kokkulepet elatise tasumise kohta. Seega on põhjendamatu ka summa, mille maakohus on kostjalt välja mõistnud. 4.
  2. Maakohus leidis ebaõigesti, et puuduvad

§ 102lg 2 kohased mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kostja ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu miinimummääras elatist tasuda. Maakohus ei arvestanud ega hinnanud kostja esitatud tõendeid, millest nähtuvalt on kostja saadetud hageja isa tegevuse tagajärjel soovituslikule palgata puhkusele. Arsti korraldusel palgata puhkusele minek võrdsustub töövõimetusega. Kuigi kostja ei ole töötanud enam kui pool aastat, eeldas maakohus ilma kostja majanduslikku olukorda analüüsimata, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses miinimummääras ülalpidamist anda. Maakohtu järeldus on arusaamatu, arvestades, et kostja ei tööta ega saa mingeid toetusi ega hüvitisi. 4.8. Hageja kulud, mida maakohus pidas põhjendatuks, on tõendamata, ülepaisutatud ja põhjendamatud. Maakohus märkis ebaõigesti, et hagejal puudub kohustus kulude suurust tõendada. Maakohus leidis ka ebaõigesti, et tähelepanuta tuleb jätta väited, mis puudutavad vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Elatise määramisel tuleb arvestada, kui palju viibib laps ühe või teise vanema juures. Ka elukindlustusmakse mittearvestamine on vastuolus kohtupraktika ja seaduse mõttega. Selgusetu on, miks peab hageja isa juures elades maksma 5

(8)üüri (kasutuseeliseid). Maakohus leidis ebaõigesti, et kasutuseelis tähendab mööbli soetamist. Maakohus eiras mastaabisäästu ega arvestanud riiklike peretoetustega. Hageja kulude suurus on vastuolus ka
  1. aasta Justiitsministeeriumi uuringuga. Maakohus ei arvestanud, et 230,08 eurot (115,04×2) kattis hageja igakuised vajadused 12 aasta jooksul. Kostja jääb kõikide vastuväidete juurde seoses hageja igakuiste kuludega, kuid eraldi rõhutab riietele kuluvat summat. Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja riietus vajab regulaarselt uuendamist. Hageja saab klubilt treeningvarustuse tasuta. Hagejal ei ole transpordikulusid. Kohatu on kohtu seisukoht, et hagejal puudub tasuta Tallinna ühistranspordi võimalus. Hageja sõidab nii kooli kui ka trenni jalgrattaga. Hageja isa ei kuluta hageja transpordile midagi. Maakohus ei arvestanud, et hageja saab koolis tasuta süüa. Järelikult on toidukulude kahekordne arvestamine põhjendamatu. Seda enam, et hageja kohtub ka emaga ja koos käiakse söömas. Lisaks teeb kostja hagejale ülekandeid, kuivõrd laps vajab täisväärtuslikku toitu. Hagejal oli telefon olemas ka enne isa juurde kolimist. Uue telefoni ostmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja ostis lapsele arvuti. Arusaamatu on televisiooni teenuse tasu arvestus, sest telekommunikatsiooni firmad pakuvad ühist paketti. Maakohus ei arvestanud, et ema juures on hagejal olemas oma tuba, mis on kõige vajalikuga sisustatud. Hagejal on noortepärane soeng, mis ei vaja igakuist lõikust. 4.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud kostja kanda. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma kulud ise. Lisaks puudus hagejal vajadus kohtusse pöördumiseks, sest kostja on täitnud vastavalt kokkuleppele elatise maksmise kohustust. Seega on mõistlik jätta menetluskulud hageja kanda või mõlema poole kulud poole enda kanda. Kohtuotsus on ka vastuoluline. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuid ei põhjendanud, miks on menetluskulud jäetud kostja kanda. Hagilises perekonnaasjas kohaldub ka TsMS § 164 lg
  3. Kostja on andnud teavet oma sissetuleku ja vara kohta, mistõttu oleks kohus pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja kaebuse rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus
  5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise vähem kui

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, teha tühistatud osas uus otsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamisena.

Hageja palub alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja kindlaks määratud summas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis mitte vähem kui 94,34%

§ 101lg-s 1 sätestatud määrast, kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja palub ringkonnakohtu menetluse kulud jätta kostja kanda. Hageja palub parandada ilmselged kirjavead maakohtu otsuse päises ja resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud hageja ja kostja perekonnanimedes. 6.

  1. Puudusid alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kuna hageja ei nõua elatist miinimumist suuremas määras, ei pidanud hageja oma kulusid tõendama. Kuna kostja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi lapsi ja ta ei ole esile toonud ega tõendanud ka teisi mõjuvaid põhjuseid, ei olnud maakohtul alust asuda hageja kulusid üksikute kuluartiklite kaupa hindama. Kostja üldsõnaline väide, et ta kohtub hagejaga regulaarselt ja peab hagejat vahetult üleval, ei vasta tõele. Hageja selgitas maakohtus ja kostja ei vaielnud vastu, et kostja oli hagejaga kohtunud alates
  2. aasta veebruari lõpust kolm korda. Tegemist ei ole hageja vahetu ülalpidamisega määras, mis avaldaks mõju hageja isa kulutustele lapse ülalpidamisel. Hageja ega kostja ei ole väitnud ka seda, et hageja elulaad või vajadused oleksid oluliselt erinevad temaealise tavapärasest elulaadist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. 6

(8)6.2. Isegi kui esineb alus elatise vähendamiseks, tuleb elatis välja mõista protsendina

§ 101lg-s 1 sätestatud määrast.

Töötasu alammäär kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja tegemist on muutuva suurusega. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud summa, 275,50 eurot moodustab 94,34% seaduses sätestatud määrast. 6.

  1. Maakohtu käitumine menetluse käigus on olnud vastuoluline ja eksitav. Kuigi maakohus selgitas menetluse käigus, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud määras ei ole vaja hagejal oma kulutusi tõendada, asus maakohus siiski kulutuste põhjendatud suurust hindama. Kui ringkonnakohus leiab, et kulutuste hindamine on põhjendatud, tuleb hagejale anda võimalus nende suurust tõendada ja põhjendada.
  2. Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulu apellatsioonimenetluses hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja igakuise elatisenõude 242 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja elatisenõude 242 eurot kuus ületavas osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagi tulnuks jätta läbi vaatamata. Maakohus kohaldas õigesti

§ 100

lg-t 3.

§ 100

lg 3 teine lause sätestab selgelt, et vanematevaheline kokkulepe ei välista seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kokkuleppega arvestamine selle sätte mõttes tähendab eelkõige seda, et kokkulepet saab arvestada enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise väljamõistmisel, samuti elatise maksmise viisi osas.

§ 100

lg-st 3 tuleneb aga selgelt, et vanemad ei saa seaduses sätestatust väiksema elatise kokkuleppimisega välistada lapse seadusejärgset elatisenõuet (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11116, p 15.3).
  3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsus on vastuoluline lapse vajaduste suuruse tuvastamise osas. Ühelt poolt on maakohus leidnud, et hageja ei pea miinimummääras elatist nõudes enda vajadusi tõendama, kuid teisalt on maakohus pidanud hageja vajadusi miinimumist väiksemaks. Õige on hageja seisukoht, et miinimummääras elatist nõudes ei pea hageja enda vajadusi tõendama (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, p 13). Olukorras, kus kostja leiab, et hageja vajadused on väiksemad, pidi ta seda tõendama (vt Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 28.2). Praeguses asjas kostja seda teinud ei ole. Maakohtu seisukoht, et hageja vajadused on miinimumist väiksemad, ei põhine tõenditel ja on seega põhjendamatu.
  8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega olukorras, kus kostja leidis, et esineb

§ 102

lg 2 järgi mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi, pidi ta enda vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Kostja ei ole esitanud tõendeid enda väidete tõendamiseks, et ta veedab hagejaga koos aega ja peab teda vahetult ülal. Kuivõrd hageja on sellele vastu vaielnud, ei anna kostja tõendamata väited alust elatise vähendamiseks. Samuti on tõendamata kostja väited enda töövõimetuse kohta. Ainus tõend, mille kostja on selle kohta esitanud, on teade Maksu- ja Tolliametilt selle kohta, et SWEDBANK AS peatas töötamise registris hageja töötamise alates

  1. oktoobrist
  2. Sellest teatest ei ole võimalik järeldada, millisel põhjusel töötamise registris töötamine peatati. Seega ei saa see tõendada ka kostja töövõimetust.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kontole kantud taskuraha ja hageja elukindlustusmaksete maksmist ei saa pidada kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lapse arvelduskontole raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui 7

(8)vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud (vt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 13). Maakohus on õigesti leidnud, et elukindlustusmaksete arvelt ei ole võimalik katta hageja igapäevaseid vajadusi.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines hagejale makstavat lapsetoetust elatise suuruse määramisel arvestamata jättes õigesti Riigikohtu seisukohale, et ainuüksi peretoetuse maksmine ei anna alust elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab aga, et elatise suuruse määramisel tuleb eristada erinevaid peretoetusi. Riigikohtu seisukohad on väljendatud lapsetoetuse kontekstis. Lapsetoetust on perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2 kohaselt õigustatud saama kõik põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivad keskhariduseta kuni 19-aastased lapsed. Seega võib eeldada, et seadusandja on miinimumelatise suurust määrates võtnud juba arvesse asjaolu, et lapsel on õigus saada lapsetoetust. Samas PHS § 21 järgset lasterikka pere toetust on õigus saada üksnes vanematel, kelle peres kasvab kolm või enam lapsetoetuse saamiseks õigustatud last. Kuivõrd seda toetust ei saa kõik lapsed, ei saa eeldada, et seadusandja oleks sellega arvestanud miinimumelatise suurust määrates. Samas ka lasterikka pere toetuse eesmärk on PHS § 15 kohaselt lapsega seotud kulude osaline katmine. Ringkonnakohus järeldab sellest, et lasterikaste perede osas on riik võtnud enda kanda suurema osa lapse kulude katmisest, võrreldes väiksema laste arvuga peredega. Seega tuleb elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et hageja isa saab lasterikka pere toetust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja isal on koos hagejaga kolm alaealist last. Seega saab ta PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Hageja osaks sellest toetusest saab lugeda 100 eurot, mille võrra riik katab hageja ülalpidamiskulusid rohkem. Seega tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada sellest kostjale langeva osa 50 euro võrra.

§ 101lg 1 järgne elatise määr on 292 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 242 eurot.

  1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsuses on poolte nimed kirjutatud ekslikult. See ei too aga kaasa otsuse sisulist ekslikkust. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuses olevad kirjavead poolte nimede osas parandada. Samuti ei muuda maakohtu otsust sisuliselt ebaõigeks asjaolu, et maakohus teisendas kohtuliku kompromissi alusel tasuda tulnud elatise suuruse 1800 krooni ekslikult 115,05 euroks, mitte 115,04 euroks.
  2. Ringkonnakohus märgib, et hageja saab täisealiseks
  3. a-l. Kuivõrd ei ole ette näha, et töötasu alammäär võiks järgmisel aastal muutuda, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka maakohtu otsust muuta väljamõistetud elatise

§ 101lg 1 järgse elatise määraga sidumata jätmise osas. 16. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jäävad menetluskulud Ts

MS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid asjas menetluskulusid kandnud. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.