← Eesti

2-20-10510/24

Obsah (5)§ 27§ 164§ 13§ 64§ 157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 18. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10510 Tsiviilasi Adelion Kids O

) § 13 lg 2 nõuetele, sest puudub selgitus maksejõuetuse põhjuse kohta ja esitatud pole kõigi võlausaldajate andmeid; võlgnik ei ole maksejõuetu, sest Active Line Group OÜ-ga (edaspidi: ALG) on saavutatud kokkulepe laenutähtaja pikendamiseks, panga nõuded on pandiga tagatud ja

  1. juuni 2020 seisuga vastab omakapital seaduse nõuetele.
  2. Harju Maakohus nimetas
  3. septembril 2020 ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti (edaspidi: ajutine haldur).
  4. Ajutine haldur leidis aruandes, et põhjus pankroti väljakuulutamiseks puudub, sest võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara umbes 342 000 euro väärtuses, sissenõutavaid kohustusi aga 4200 eurot. Isegi, kui lugeda kõigi kohustuste (umbes 296 500 eurot) maksetähtpäev saabunuks, katab võlgniku vara tema kohustusi. Suurima võlausaldaja (panga) nõue on pandiga täielikult tagatud. Avalduse esitamise tingisid võlgniku osanike ja juhatuse liikmete vahelised probleemid ja arusaamatused ühingu juhtimisel. Võlgnikul on kaks osanikku (50/50), kes ei suuda ettevõtte jätkusuutlikku arengut tagavat koostööd teha. Pankrotiavalduse esitamine ei ole õigustatud ega lahenda osanike vahelisi lahkarvamusi. MAAKOHTU MÄÄRUS
  5. Maakohus lõpetas
  6. oktoobri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku pankrotimenetluse. Ühtlasi määras maakohus ajutise halduri tasuks 1612,80 eurot, mis tuleb maksta võlgnikul. Samuti jättis maakohus kõik muud menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus viitas

§ 27

lg-le 5 ja märkis, et jätab pankrotiavalduse rahuldamata, sest võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Maakohus tugines ajutise halduri aruandele ja leidis, et võlgniku vara katab kohustusi. MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Juhatuse liige I esitas võlgniku nimel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega kuulutada välja võlgniku pankrot (edaspidi: kaebus I). Võlgnik on maksejõuetu. Juhatuse liige II avaldas notarile, et võlgniku
  2. aasta majandusaasta aruande järgi on ühingu netovara väiksem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus. Samuti puuduvad vahendid täiendava rahavajaduse (vähemalt 94 627,54 eurot) katmiseks. Võlgniku kinnistu turuhind on 200 000 eurot ja see on koormatud kahe hüpoteegiga. Sellises olukorras ei saa väita, et võlgniku vara katab kohustusi. 2

(4)
  1. Juhatuse liige II esitas samuti võlgniku nimel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude väljamõistmise osas (edaspidi: kaebus II). Ta palub ajutise halduri tasu jätta juhatuse liikme I kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel, kuna pankrotiavalduse esitamise ajal ei olnud võlgnik maksejõuetu, avaldus oli põhjendamatu ja sellega tekitati võlgnikule kahju.
  2. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja määras tähtaja vastamiseks. Juhatuse liikmed vaidlesid teineteise kaebusele vastu, ajutine haldur jäi aruandes esitatud seisukohtade juurde. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  3. novembril
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel sisulises osas muutmata ja nõustub selle põhjendustega. Siiski tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega, et võlgniku pankrotiavaldus jääb rahuldamata. Määruskaebused jäävad rahuldamata ja nendega seonduvad kulud jäävad kaebuste esitaja ehk võlgniku kanda.
  6. Esmalt käsitleb ringkonnakohus juhatuse liikmete õigust esitada kaebused võlgniku nimel. 10.1.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab. Siiski ei tulene viidatud sättest, et juhatuse liige saaks iseseisvalt sellise määruse peale kaevata. Samas lähtub

eesmärgist reguleerida määruskaebeõigust ammendavalt (Riigikohtu

  1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1132-14, p 15 neljas lõik, ja selles viidatud
  2. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13012, p 14 teine lõik). 10.2.

§ 13

lg 4 esimene lause sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Ringkonnakohus tõlgendab

§ 64

lg 1 ja § 13 lg 4 koosmõjus selliselt, et juhatuse liikmel peab olema ka õigus iseseisvalt, kuid võlgniku nimel kaevata määruse peale, millega pankrotimenetlus lõpetati. 10.

  1. Seega on kaebused lubatavad ja need tuleb lahendada sisuliselt.
  2. Teiseks lahendab ringkonnakohus kaebuses I sisalduva taotluse Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo OÜ veebilehe väljatrüki vastuvõtmiseks ning kaebuse II taotluse
  3. oktoobri 2020 võlgniku osanike koosoleku protokolli ja selle lisade vastuvõtmiseks. 11.
  4. Põhjendatud pole kaebuse I väide, et juhatuse liige II tegutseb võlgniku lepingulise esindajana. Vaidlust ei ole, et juhatuse liige II on võlgniku seaduslik esindaja. Eespool p-s 10.2 märgitu järgi on juhatuse liikmel võlgniku seadusliku esindajana iseseisev esindusõigus. Seega ei oma kaebuste lahendamisel tähtsust, et juhatuse liige II tegutseb ka vandeadvokaadina. 11.
  5. Kaebuste lahendamisel ei ole asjakohane kaebuse II viide
  6. oktoobri 2020 võlgniku osanike koosolekule, sest see toimus pärast vaidlustatud määruse tegemist. 11.
  7. Neil kaalutlustel jäävad kaebustes esitatud taotlused TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada. Tehnilised võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendid infosüsteemi vahendusel.
  8. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha kaebuse I osas. 12.1.

seob juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise püsiva maksejõuetusega. Maakohus arvestas ajutise halduri seisukohaga, mille järgi võlgnikul püsivat maksejõuetust ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ega ajutisele haldurile teha etteheiteid võlgniku vara ja kohustuste hindamise osas. 3

(4)12.
  1. Ajutise halduri aruandele lisatud bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli võlgniku omakapital
  2. septembri 2020 seisuga 63 311,89 eurot ja bilansiline põhivara moodustas 358 671,50 eurot. Ajutine haldur märkis aruandes, et võlgnikule kuulub kinnistu, mille turuväärtus Ober-Haus Hindamisteenuste eksperthinnangu järgi on 348 000 eurot. Ajutine haldur hindas kinnistu kiirmüügi väärtuseks 320 000 eurot. 12.
  3. Samuti analüüsis ajutine haldur võlgniku laenukohustusi panga ja ALG ees. Aruande kohaselt on pangale laenu tagastamise tähtpäev
  4. jaanuar 2022 ja võlgnik sõlmis ALG-ga kokkulepe laenu (summas 44 617,53 eurot) tähtaja pikendamiseks kuni
  5. juulini
  6. Ajutine haldur märkis, et kuigi võlgnikul on kohustusi 296 456 eurot, on need aruande koostamise päevaks sissenõutavaks muutunud vaid umbes 4200 euro ulatuses. 12.
  7. Kokkuvõtvalt nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnik on tegutsev ettevõte, mille igapäevane majandustegevus on küll teatavas kahjumis, aga võlgniku vara katab tema kohustusi. Võlgniku majandustegevust on võimalik jätkata, selleks on hetkel olemas nii vajalik professionaalne personal, tegevusload ja vastavad lepingud kohalike omavalitsustega. 12.
  8. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja pankrotimenetlus lõpetada. Ringkonnakohus ei tähelda, et maakohus oleks nimetatud järeldusele jõudmisel ületanud diskretsiooni piire.
  9. Vastuseks kaebuse II väidetele märgib ringkonnakohus, et võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid võlgniku asemel välja mõista juhatuse liikmelt. Juhatuse liige I kui füüsiline isik ei ole menetlusosaline.

ega TsMS ei näe ette võimalust pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes pole menetlusosaline. Pankrotiavalduse esitas võlgnik ja avaldus jäi rahuldamata, seega jättis maakohus õigesti kulud võlgniku kanda. Kui võlgnik või osanikud leiavad, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, siis saavad nad kaaluda sel alusel õiguskaitsevahendite kasutamist. 14. Olenemata kaebuste väidetest tuleb vaidlustatud määruse resolutsiooni täiendada otsustusega pankrotimenetluse lõpetamise konkreetse viisi osas.

§ 157

loetleb menetluse lõpetamise alused ja nimetab p-s 1 pankrotiavalduse rahuldamata jätmist (viitega sama seaduse § 27 lg-le 5). Maakohus viitas õigesti sellele normile, aga sõnastas resolutsiooni liiga üldiselt. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

  1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kui kaebuste esitaja kanda. Toimikust nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest kaebuste menetluses teisi menetlusosalisi ei olnud.
  2. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 164lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.