Obsah (4)

§ 259§ 24§ 2§ 16

4-20-4820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4820 (2302,20,012625) Kohtunik Marina

§ 259lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

Lisaks mõisteti välja menetluskulud summas 541 eurot Menetlusalune isik Dmitri Orehhov – isikukood: 50201112219, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17. novembri 2020. a otsus, millega Dmitri Orehhovit karistati

§ 259

lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot, osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse täitmise tähtaja ja menetluskulude täies ulatuses väljamõistmise osas, ja teha ses osas uus otsus.

1. Rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (igakuiselt vähemalt 20 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses 1 4-20-4820 märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 271 eurot riigi kanda.
4. Dmitri Orehhovil tasuda temalt väljamõistetav ekspertiisikulu summas 270 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (igakuiselt vähemalt 22,50 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
8. CD-plaadid jätta asja materjalide juurde.
9. Rahuldada menetlusaluse isiku Dmitri Orehhovi kaebus osaliselt.
10. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
12. oktoobril 2020 väärteoasjas nr 2302,20,012625 väärteoprotokolli AB1604327, mille teokirjelduse kohaselt osales Dmitri Orehhov
13. juulil 2020 kella 21.18 ajal xxxx juures liikluses jalakäijana. Ta ületas sõiduteed väljaspool ülekäigurada, veendumata, et sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekita ta liiklusohtu, mille tõttu sai ta sõidukilt löögi. Oma tegevusega põhjustas D. Orehhov varalise kahju A. S.ile, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 24 lg-s 2 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 259lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. novembri
3. a otsusega karistati D. Orehhovit

§ 259lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

Samuti mõisteti D. Orehhovilt välja VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel menetluskulud kokku summas 541 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse D. Orehhov. Menetlusalune isik tunnistab rikkumist, kuid palub võimaldada temalt
2. novembri
3. a otsusega välja mõistetud menetluskulude (541 eurot) tasumist ositi 24 kuu jooksul. Ta on xxxx ja tervise tõttu ei ole 2 4-20-4820 hetkel töötamine võimalik. Seega puudub tal sissetulek, mis võimaldaks kohe kogu summa ära maksta. Kohtuvälise menetleja vastus
4. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2302,20,012625 kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et D. Orehhov on rikkunud

§ 24

lg 2 nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalfitseeritud

§ 259lg 2 p 3 järgi.

D. Orehhovile mõistetud karistus

§ 259lg 2 p 3 järgi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot on proportsionaalne.

Karistuse määramisel on arvestatud kõiki rikkumise asjaolusid. Karistus suudab D. Orehhovi mõjutada edaspidi liikluses olema ettevaatlikum. Seega palub kohtuväline menetleja jätta määratud karistus muutmata.

1. Menetluse käigus on läbi viidud kaks ekspertiisi – liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot ja isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot. Seega on ekspertiisikulud kokku 541 eurot. Arvestades, et kaebaja on xxxx, kellel puudub isiklik sissetulek, kes on oma rikkumise eest juba karistuse saanud ja kes tekitas liiklusõnnetusega eelkõige kahju iseendale, siis ei vaidle kohtuväline menetleja taotlusele vastu ja jätab kohtu otsustada, kas määrata ekspertiisikulu tasumisele osade kaupa või jätta need riigi kanda. Muus osas palub kohtuväline menetleja
2. novembril 2020 koostatud üldmenetluse otsust mitte muuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Menetlusalune isik D. Orehhov ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. D. Orehhovi teo kvalifitseerimine

§ 259lg 2 p 3 järgi 9.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta osales 26. juulil 2020 kella 21.18 ajal xxxx juures liikluses jalakäijana. Ta ületas sõiduteed väljaspool ülekäigurada, veendumata, et sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekita ta liiklusohtu, mille tõttu sai ta sõidukilt löögi. Oma tegevusega põhjustas D. Orehhov väärteoprotokolli kohaselt varalise kahju A. S.ile, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Väärteoetteheite kohaselt rikkus D. Orehhov

§ 24

lg-s 2 sätestatud nõuet, pannes sellega toime

§ 259lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3 4-20-4820 10.

§ 24

lg 2 kohaselt kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

§ 259

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, ja kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht. 11.

§ 24

lg 2 teine lause sätestab kaks alternatiivi: 1) jalakäija asub sõiduteed ületama, ehkki tee ei ole mõlemas suunas hästi näha (esimene alternatiiv); 2) jalakäija tekitab teed ületades liiklusohu (teine alternatiiv). Käesoleval juhul heidetakse D. Orehhovile väärteoprotokolli kohaselt ette mõlemat rikkumist. 12. Esmalt tuleb analüüsida, kas D. Orehhovile saab ette heita

§ 24

lg 2

2 esimese alternatiivi rikkumist. Kohtu hinnangul saab sellele vastata jaatavalt. D. Orehhov asus sõiduteed ületama kohas, kus tee ei ole mõlemas suunas hästi näha. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluva fototabeli fotodelt, et kohas, kus D. Orehhov teed ületama asus, ei ole tee sirge, vaid kurviline nii paremalt kui ka vasakult poolt. Seega ei ole tegemist sõiduteega, mis on mõlemas kohas hästi näha, sirge. 13. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas menetlusalusele isikule saab ette heita

§ 24

lg 2

2 teise alternatiivi rikkumist, st konkreetse liiklusohu tekitamist. 14. Liiklusohu mõiste on defineeritud

§ 2

p-s 31, mille kohaselt on liiklusoht olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Seega tähendab liiklusoht konkreetset ohtu: tee ületamine toob kaasa situatsiooni, kus isiku- või varakahju tekkimine individualiseeritud objekti suhtes on sedavõrd tõenäoline, et see tingib liikleja reaktsiooni, et kahju vältida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-16, p 8).
3. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate tõendite alusel on tuvastatav, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ületas D. Orehhov jalakäijana sõiduteed väljaspool ülekäigurada, tekitades seeläbi liiklusohu. See on tuvastatav nii sündmust vahetult pealt näinud tunnistajate ütlustega, samuti liiklustehnilise ekspertiisiaktiga nr 20E-LL0029, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sh sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse aktiga, fototabeliga ja skeemiga ning sõiduki vaatlusprotokolliga.
4. Tunnistaja A. S.i
5. juulil
6. a antud ütluste kohaselt sõitis ta
7. juulil kell 21.10 oma autoga xxxx registreerimisnumbriga xxxx Ehitajate tee poolt mööda Akadeemia teed Vilde tee poole. Autos oli veel kaks reisijat – tütar ja naine. Xxxx hoone kõrval asuva ülekäiguraja juures ta pidurdas veidi, veendumaks, et kedagi ei ole. Mingil hetkel toimus löök, ta peatas koheselt auto ja jooksis välja. Selgus, et ta oli inimesele otsa sõitnud. Kindlalt võib öelda, et ta kontrollis ülekäigurada. Samuti oli päike väga madalalt ning paistis talle silma. Rooli taga ei tegelenud ta kõrvaliste asjadega. Mäletamist mööda leidis sündmus aset pärast ülekäigurada. Ei tema ega teised autos viibinud reisijad ei märganud kannatanut. Samuti ei märganud ta, kust poolt ta välja jooksis, sest enne kontakti kannatanut näha ei olnud. Kannatanu kõrval oli kõrvaklappide 4 4-20-4820 ümbris ja kõrvaklapid leiti hiljem muudest kohtadest ümbrisest eraldi. Ei oska öelda, kas kõrvaklapid olid peas või mitte. Valgusfooris tol hetkel põles kollane tuli, see tähendab vilkus (VT, tl 13, tõlge kohtutoimikus).
8. Tunnistaja A. S.i ütlused teo aset leidmise asjaolude kohta on kattuvad ka tunnistaja A. D.i ütlustega, mille kohaselt viibis ta
9. juulil 2020 kella 21.10 ajal oma maja xxxx nurgal. Vaatas sõidutee suunas. Jalakäijate jaoks põles valgusfooris punane tuli. Temast möödus auto ja veidi eemal ülekäigurajast toimus löök. Ta märkas, et noorem mees, kes kõndis tema majast mööda kõrvaklapid peas, läks üle tee kiirustades ja sai löögi. Jalakäija ei ületanud teed jalakäijate jaoks mõeldud ülemineku kohal, vaid veidi maad kõrvalt. Löögi tagajärjel lendas jalakäija üle tumeda sõiduauto xxxx ja kukkus teele. Kutsuti kiirabi (VT, tl 15).
10. Tunnistaja R. S. (S.) ütluste kohaselt jalutas ta
11. juulil 2020 kella 21.18 ajal Akadeemia tee kergliiklusteel suunaga Sõpruse pst suunas. Temast möödus noormees, kellel olid kõrvaklapid peas ja ta liikus kiirel sammul. Järsku kuulis ta kõva matsu. Ta pööras ringi ja nägi, et temast möödunud noormees oli õhus ja kukkus asfaldile. Löögist kukkus noormees auto taha, mitte auto ette. Peale kokkupõrget liikus auto hästi natukene edasi. Auto liikus mööda Akadeemia teed suunaga Kadaka tee poole. Noormees ületas sõiduteed väljaspool ülekäigurada ja auto oli ülekäiguraja ära ületanud. Sõiduauto kiirus oli normaalne (VT, tl 15).
12. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt tema mäletamist mööda ületas ta teed selleks ette nähtud kohas, kuid kui see nii ei olnud, siis ta seda ei mäletagi. Kui tema ongi süüdi, siis palub kergemat karistust (VT, tl 39).
13. Tunnistajate ütlused on kokkulangevad ka liiklustehnilise ekspertiisiakti nr 20E-LL0029 eksperdiarvamusega (ja sinna juurde lisatud rekonstruktsiooni skeemiga CD-plaadil), mille kohaselt vastavalt akti uurimuslikule osale on tehniliselt reaalne, et otsasõidu hetkel asus jalakäija teekattele märgitud vöötrajast väljaspool. Ekspertiisiakti kohaselt on ühtlasi tuvastatud, et sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx arvutuslik liikumiskiirus jalakäijale otsasõidu hetkel oli ca 46 km/h. Vastavalt akti uurimuslikule osale puudus sõiduauto xxxx juhil alates ohu tekkimise hetkest võimalus jalakäijale otsasõidu vältimiseks (VT, tl 33-35).
14. Teo aset leidmise kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle juurde lisatud fotod, skeemid (VT, tl 1), millelt nähtub, et xxxx maja juures sõiduteel paikneb katkise esiosaga sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt (VT, tl 12) on sõiduki esistange katki ja kraapejälgedega, kapott muljutud, esiklaas katki ning katus muljutud.
15. Kahtlusteta on väärteoasja materjalide pinnalt tuvastatav, et D. Orehhovi käitumise tõttu tekkis liiklusoht – kui menetlusalune isik ei oleks teed ületanud selleks mitte ettenähtud kohas, ei oleks tekkinud võimalust tema ja A. S.i juhitud auto kokkupõrkeks (ja sellest lähtuvalt ka A. S.i juhitud sõidukile kahju tekkimiseks). Kui D. Orehhov oleks enne sõidutee ületamist veendunud oma manöövri ohutuses, ei oleks liiklusohtlik olukord lõpptulemusena, s.o jalakäija ja sõiduauto vahelise kokkupõrke näol realiseerunud.

§ 16

lg 1 sätestab liiklejatele (sh jalakäijale) kohustuse olla liiklejana viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 5 4-20-4820

1. Kohtu hinnangul on tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse/kokkupõrke tagajärjel põhjustati varaline kahju A. S.i poolt juhitud sõiduautole xxxx (sõiduauto vigastused). Varalise kahju tekkimist ja sõiduautol tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, kui ka sõiduki vaatlusprotokoll (VT, tl 12), mille kohaselt on sõiduki esistange katki ja kraapejälgedega, kapott muljutud, esiklaas katki ning katus muljutud.
2. Ka on D. Orehhovi poolt tekitatud kahju temale

§ 259

lg 2 p 3 järgi normatiivselt omistatav.

§ 24

lg-s 2 sätestatud normi eesmärk on tagada, et sõidutee ületamine oleks turvaline nii jalakäijale kui ka sõiduteel liiklevatele sõidukitele. Väärteoasja materjalide kohaselt on tuvastatav, et A. S. ei rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Liiklustehnilise ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud, et A. S. sõitis lubatud sõidukiirusega ehk 46 km/h (antud lõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h). Tema ütluste kohaselt ta kontrollis, ega läheduses ei viibi ühtegi jalakäijat, kes teed ületada tahaksid, aeglustas sõitu. A. S.i käitumises ei ole tuvastatav mõne muu liiklusnõude rikkumine. 25. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik D. Orehhov rikkus oma tegevusega

§ 24

lg 2 nõudeid ja põhjustas seeläbi liiklusohu ning varalise kahju, s.o täitis

§ 259lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et D. Orehhov pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kuigi D. Orehhov ise ei tajunud, et ületab teed selleks mitte ettenähtud kohas ja tekitab sellega liiklusohu, saanuks ta seda vältida ja enne sõidutee ületamist veenduda selle ohutuses. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks D. Orehhov pidanud ette nägema, et ületab sõiduteed selleks mittelubatud kohas ja tekitab sellega liiklusohu ning varalise kahju. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 26. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 27.

§ 259lg 2 p 3 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 15 trahviühikut ehk 60 eurot, s.o sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et arvestades D. Orehhovile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukile tekitatud kahju ulatust. Samuti asjaolu, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud. Ka tuleb silmas pidada, et menetlusalune isik on ise liiklusõnnetuse tagajärjel saanud märkimisväärseid tervisekahjustusi (isiku kohtuarstlik ekspertiis tl 25-29). Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Samuti tuleb arvestada, et D. Orehhovil ei ole kehtivaid karistusi. Kõiki neid asjaolusid on arvesse võtnud ka kohtuväline menetleja enda otsuses. D. Orehhovile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata. 6 4-20-4820

1. Kohus peab võimalikuks võtta arvesse kaebuses märgitut D. Orehhovi raske majandusliku olukorra kohta – ta on xxxx, kellel igakuine sissetulek puudub. Samuti ei ole tal liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse tulemusena võimalik hetkel tööl käia. Kohus määrab, et isikule mõistetud rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud
2. Väärteootsuse kohaselt kuulusid menetlusaluselt isikult väljamõistmisele ka menetluskulud kogusummas 541 eurot, milline summa koosneb liiklustehnilise ekspertiisi maksumusest 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumusest 84 eurot.
3. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 sätestab võimaluse jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Seega ei ole võimalik jätta menetluskulud süüdimõistva otsuse korral täielikult riigi kanda. Küll aga on kohtu hinnangul, arvestades D. Orehhovi varalist seisundit (ta on xxxx, kellel iseseisev sissetulek puudub) ja asjaolu, et menetlusalune isik on käesoleva väärteoasja esemeks oleva sündmuse tagajärjel saanud ka vigastusi, mis ei võimalda tal hetkel tööl käia, põhjendatud ekspertiisikulude väljamõistmine D. Orehhovilt osaliselt summas 270 eurot, jättes ülejäänud osa ehk 271 eurot menetluskuludest riigi kanda. Samuti peab kohus võimalikuks ka menetluskulude osas võimaldada KrMS § 180 lg-st 3 lähtudes nende hüvitamist ositi 12 kuu jooksul, mis on ühtlasi maksimaalne võimalik ajatamise tähtaeg. Seega ei ole võimalik rahuldada menetlusaluse isiku taotlust võimaldada menetluskulude tasumine 24 kuu jooksul. Nimelt sätestab KrMS § 423, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt menetlusalusele isikul mõistetud karistuse täitmise tähtaja ja menetluskulude täies ulatuses väljamõistmise osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse. Kohus määrab, et rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (igakuiselt vähemalt 20 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus ekspertiisikulu summas 271 eurot riigi kanda. Menetlusalusel isikul tuleb tasuda ekspertiisikulu summas 270 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (igakuiselt vähemalt 22,5 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
7. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 7