Obsah (8)

§ 1043§ 128§ 127§ 132§ 138§ 115§ 103§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. veebruar 2021 Tsiviilasja number 2-19

) § 115 lg 1 alusel ja hageja viidatud lepinguvälise vastutuse säte (

§ 1043) praeguses asjas ei kohaldu.

Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus oma tegevusetusega seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme (kanalisatsioonitorustiku) korrashoid. OÜ Inaks-Viru

1. mai
2. a akti kohaselt tuvastati videovaatluse käigus, et korteri nr X all olev toru on läbi paindunud, toru läbilaskevõime vähenenud ja see võis olla mudastumise põhjuseks. Kanalisatsioonitorustiku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 2 p 1 järgi korteriühistu kohustusteks. Korteris tekkiv veekahju on hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitseeesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Kanalisatsioonitorustiku regulaarsel ülevaatusel ja hooldamisel olnuks selgelt näha, millises seisundis see on ning kas on vaja rakendada abinõusid. Kanalisatsioonitorustiku nõuetekohasel ja õigeaegsel hooldamisel oleks toru kitsenemine (läbi paindumine) avastatud ja kõrvaldatud ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Korteris elamisega või korteri regulaarse külastamisega ei ole võimalik ära hoida korteri põranda all oleva kanalisatsioonitorustiku rikkeid. Seega ei ole kostja väide, et kahju põhjustas hageja, kuna jättis oma korteriomandi järelevalveta, õige. Veekahjustustest tingitud remonditööde kulu on otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 tähenduses ja

§ 127lg 1 järgi hüvitatav.

Kostja ei ole vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule esitanud.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.

§ 132

lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja on esitanud kolm erinevat hinnapakkumist vajalike tööde tegemiseks: OÜ Catarine Grupp hinnapakkumine 4716 eurot, OÜ Comters Grupp 5412 eurot ja OÜ Trendmaster 12 225 eurot 71 senti. Ehitusmaterjalide maksumuseks on hageja eraldi märkinud 2300 eurot. Kuna kaks esimest hinnapakkumist materjalide maksumust ei sisalda, saab koos materjalidega vajalike tööde teostamise maksumuseks OÜ Catarine Grupp poolt lugeda 7016 eurot ja OÜ Comters Grupp poolt 7712 eurot. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hüvitise suuruse kindlakstegemisel on põhjendatud lähtuda kõige kallimast OÜ Trendmaster hinnapakkumisest. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et ettevõte tegeleb kindlustusjuhtumitega. Kui kahjustatud ese on võimalik taastada märkimisväärselt väiksemate kuludega, siis on mõistlik sellest ka lähtuda. Tegemist on mõistlike kuludega

§ 132lg 3 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt tuleb aluseks võtta OÜ Catarine Grupp vajalike tööde teostamise maksumus koos hageja toodud ehitusmaterjalide maksumusega 7016 eurot. Kuigi hageja ei ole esitanud ehitusmaterjalide maksumuse kohta tõendeid, on OÜ Trendmaster hinnapakkumise järgi materjalide maksumus veelgi suurem ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. 3 Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit siseuste taastamise maksumuse 600 euro kohta. Maakohus võttis aluseks OÜ Trendmaster hinnapakkumise, millest nähtub, et kolme uue komplektse siseukse maksumuseks on 493 eurot 20 senti. Mööblikahju tekkimine ja suurus on tõendamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus ei hinnanud kannatanu ehk hageja enda tegevust või tegevusetust varalise kahju tekkimise seisukohast. Hageja ei kasuta kõnealust korterit alalise elukohana ja külastas seda üksikud korrad aastas. Hagiavaldusele lisatud fotodelt on selgelt näha, et suure koguse reovee ja fekaalidega on kaetud kogu korteri põrand. Kanalisatsioonisüsteemi ummistunud toru saavad kasutada ainult korterite nr X ja X elanikud, ning seejuures hageja korteri nr X omanikuna seda ei kasuta. Seega pärineb kogu reovesi ainult korteri nr X vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutamisest. Arvestades reovee ja fekaalide hulka on ilmne, et kanalisatsioonitoru ummistus tekkis päevi, kui mitte nädalaid enne selle avastamist. Avarii tagajärjel tekkinud kahju suurus on otseses sõltuvuses selle avastamise ajast, ja sellest omakorda hageja tegevusetusest enda omandi seisukorra kontrollimisel. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et avarii oleks tekkinud nagunii ja seega ei ole selle toimumise ajal asjas tähtsust. Hageja korteris nr X ei kasutatud kanalisatsiooni igapäevaselt. Kui pooles kanalisatsioonitorus ei toimu pikka aega tarbimise puudumise tõttu läbivoolu, siis nimetatud asjaolu suurendab ummistuse tekkimise võimalust. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukoht ei ole käesolevas tsiviilasjas kohaldatav, kuna vihmaveetorustiku korrashoidmise ja korrasoleku kontrollimine ei ole tehnilistelt võrreldav kanalisatsiooniga. Vihmaveetorustik on visuaalselt vaadeldav ja selle puudused tuvastatavad. Kanalisatsioonisüsteemi ei ole võimalik kontrollida eesmärgiga ennetavalt tuvastada võimalikke tekkivaid probleeme (ummistus, purunemine jms). Sellist teenust ei ole võimalik ka tellida ning reeglina tegeletakse tekkinud rikete kõrvaldamisega. Kostja poolt hallatava elamu näol on tegemist vana hoonega ja seepärast on vältimatud amortisatsioonist põhjustatud tehnosüsteemide rikked. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu saabunud kahju ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. Maakohus rahuldas hagi ainsa põhistusega, et elamu korrashoid on korteriühistu kohustus, kuid ei selgitanud, milles seisnes kostja kohustuste rikkumine.

§ 138

lg-d 1 ja 3, mille kohaselt võib olukorras, kus tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, nõuda igalt isikult kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kostja apellatsioonkaebuses toonud välja, milliseid materiaal- või menetlusõiguse norme on esimese astme kohus rikkunud. Kostja väited on tõendamata. Puuduvad õigusnormid, mis kohustaksid korteriomanikku viibima talle kuuluvas omandis. Hageja ja tema pereliikmed käivad korteris minimaalselt kaks korda nädalas. Kostja poolt esitatud uus tõend tuleb jätta tähelepanuta. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud ega otsust olulises ulatuses põhjendanud, maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust pole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Kostja on korteriühistu, kellelt hageja kui korteriomanik nõuab korteriühistu kohustuse rikkumise tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. Korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib
3. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Maakohus on hageja nõuet lahendanud hagimenetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada (vt Riigikohtu
4. septembri 2019 otsus tsiviilasjas 2-16-19005, p 12).
5. Maakohus luges tuvastatuks ja ringkonnakohtus ei ole vaidluse all, et hageja on X korteri omanik ja kortermajas on asutatud korteriühistu. Vaidluse all ei ole ka see, et korteri põranda all olev kanalisatsioonitoru on kaasomandi osa. Maakohus on, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele, õigesti leidnud, et korteriühistul on KrtS § 34 lg 1 ja 2 ja § 35 lg 2 alusel kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leida ning korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine. Seega kui menetluses leiab tõendamist, et kostja on oma kohustust rikkunud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud

§ 115lg-s 1 toodud eeldused. 8. Ts

MS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on leidnud 18. detsembri 2019 lahendi tsiviilasjas nr 2-17-15364 p-s 12, tuginedes enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist kehtinud sätetele, et kuna korteriühistul on seadusest tulenev kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisab korteriomanikul kaasomandi eseme purunemise tõendamisest. Sama põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav ka kehtivale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele. Hageja on kahju põhjustanud sündmuse toimumise kohta esitanud kostja esindaja poolt allkirjastatud avalduse (tl 12jj), fotod (tl 40jj) ning korterite nr X ja X põrandate alt kulgeva fekaalvee kanalisatsiooni videovaatluse protokolli (tl 23). Vastutusest vabanemiseks tuleb korteriühistul ühistul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida. Muu hulgas võib kostja vabaneda vastutusest juhul, kui ta 5 tõendab

§ 103lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu.

Seega ei oma kostjapoolse kohustuse rikkumise hindamisel tähendust kostja viited süü puudumisele või sellele, et hageja jättis omandi pikema aja jooksul järelevalveta. Kuigi maakohus on ülalnimetatud Riigikohtu seisukohale oma lahendis ka viidanud, ei tulene asja materjalidest, et ta oleks pooltele menetluses tõendamiskoormise jagunemist selgitanud. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel hinnata kostja kohustuse täitmise üle otsustamisel ka neid hageja esitatud tõendeid, mis puudutavad hageja väiteid kostja informeerimisest kanalisatsiooniga seotud probleemidest. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul anda kostjale võimalus oma seadusest tuleneva kohustuse täitmist tõendada. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja vastuväited hageja osa suhtes kahju suuruse hindamisel tähelepanuta. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas kahjuhüvitist on alust vähendada

§ 139

alusel.

§ 139

lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kahju tekkimise põhjuseks oli see, et hageja jättis korteriomandi pika aja jooksul järelevalveta. Ringkonnakohus leidis vastuseks kostja väitele otsuse p-s 8, et kostja vastutuse eelduseks on kohustuse rikkumine, lisaks peavad olema täidetud

§ 115lg 2 või 3 eeldused.

Seega ei ole kostja vastutuse eelduste hindamise juures tähendust sellel, kas hageja oleks saanud oma käitumisega võimalikku kahju vähendada: kanalisatsioonitoru purunemine ei sõltu sellest, kui sageli hageja oma korteris viibib. Nimetatu ei mõjuta ka põhjuslikku seost tekkinud kahju ning kostja kohustuse rikkumise vahel. Küll aga leiab ringkonnakohus, et kostja väited võivad omada tähendust kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohtul tuleb anda kostjale võimalus tõendada, et korteris mitteviibimine pikema aja jooksul sai mõjutada hagejal tekkinud kahju suurust (kahju tekkis hageja korteris pika ajavahemiku kestel).

1. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on eriomandi eseme korrashoidmisel korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Korteriomanikul tuleb seega täita üldist hoolsuskohustust hoida eriomand korras ning hoiduda kaasomandi kahjustamisest, nimetatu võib tähendada ka reeglipärast korteriomandi seisukorra kontrolli. Riigikohus on kindlustusjuhtumi tekkimise riski kontekstis leidnud, et hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks, kuna on tavapärane, et kindlustatud hoones elavad inimesed võivad viibida mõne nädala mujal, nt suvepuhkuse ajal või reisides (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12, p 25). Seega ei pruugi praegusel juhul aga ka pikema kui mõne nädalane eemalviibimine mõjutada kahjuhüvitise suurust. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde kostja esitatud tõendi selle kohta, et hageja keeldus koostööst kanalisatsiooniga seotud probleemide lahendamisel, maakohtul tuleb selle tõendi suhtes võtta hinnang. Maakohtul tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel anda hinnang sellele, kas ja millises ulatuses mõjutas hageja käitumine toru purunemise tagajärjel tekitatud kahju suurust. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte väited oluliste asjaolude kohta (TsMS § 392). 6
4. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu
5. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 7