← Eesti

2-20-8956/10

Obsah (11)§ 415§ 405§ 4051§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 139§ 150§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läb

) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§ 415ja § 416 sätestatud alustel ja korras.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte 2-20-8956 avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 artikkel 18 sätestab kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui:

  1. a)
  2. i)nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning
  3. ii)kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või
  4. b)vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause). Asjaolud 1. L. E. esitas 18.06.2020 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse I. B. vastu. Avaldus on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel. Kohus jättis avalduse 01.07.2020, 16.07.2020 ja 06.08.2020 käiguta. Avaldaja kõrvaldas avalduse puudused 07.08.2020. Kohus võttis avalduse 10.08.2020 menetlusse. 2. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse kohaselt ei saanud kostja üksi laenu võtta, mistõttu hakkas hageja kaaslaenajaks ja pooled võtsid koos laenu. Laen võeti Xxxx pangast 05.05.2019. Seejärel sõlmiti leping, mille kohaselt pidi kostja vastutama kõigi kulude ja osamaksete eest kuni laenu tasumiseni. Kostja tasus laenumakseid 5 kuud ja seejärel enam ühtegi makset ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt hüvitist pangale tasutud igakuiste kulude eest põhinõudena 3316 eurot, samuti intressi 580 euro ja viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lgs 1 sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.12.2019 kuni põhisumma tasumise kuupäevani. 3. Kostjale on menetlusdokumendid ja vastusevorm C kätte toimetatud 30.08.2020 avaliku etoimiku infosüsteemi (AET) kaudu. Vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva. Kostja ei ole avaldusele tähtaegselt vastanud. Kohtu selgitused  Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Tulenevalt määruse nr 861/2007 artiklist 19 kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt

§ 405

lg 1 ja

§ 4051

lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 2

(3)2-20-8956 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kohus leiab, et käesolev Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhinõue 3316 eurot, intress 580 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (3316 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 05.12.2019 kuni põhisumma tasumise kuupäevani.  Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud kostja anda (

§ 162lg 1).

Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt või kindla summana. Tsiviilasja hinnalt 4161,28 eurot tuli hagejal tasuda riigilõivu 350 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 350 eurot.  Kohus märgib, et kuna hageja tasus 01.07.2020 riigilõivu 50 euro enam, siis on hagejal võimalik esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 1 alusel.

 Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.  Hageja on taotlenud kohtuotsuse kohta kinnituse andmist (tüüpvorm D) määruse nr 861/2007 artikkel 20 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul puudub vajadus sellise kinnituse andmiseks, kuna saab eeldada, et kohtuotsus kuulub täitmisele kostja elukohariigis, milleks on Eesti Vabariik. Määruse nr 861/2007 artikkel 15 lg 1 sätestab, et kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele ja tagatis ei ole nõutav. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.