Obsah (5)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 96

Tsiviilasi nr.2-19-15662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse avalikult Tallinn teatavakstegemise tegemise aeg ja koht Ts

) § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist, seda antakse

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis kohtotsuse tegemise ajal on 292 eurot. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 Põlvnemise tuvastamine

1. Käesolevas asjas on põlvnemise tuvastamiseks teostatud DNA-ekspertiis. Kostja ei ole põlvnemise osas vastuväiteid esitanud. Ekspertiisiaktis nr xxxx on ekspert jõudnud arvamusele, et Ü. R.i bioloogiline isadus E. R.i suhtes ei ole välistatud ning, et Ü. R. saab >99,999999999% tõenäosusega olla E. R.i bioloogiline isa (I kd tl 109 – 110). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt ekspertiisi tulemusest tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja E. R. põlvneb kostjast Ü. R.ist. Elatise suurus
2. Seadus sätestab minimaalse elatise suuruse, mis tähendab, et eeldatakse, et laste vajadused on vähemalt minimaalses elatise suuruses põhjendatud ja vajalikud. Jooksva elatise, ehk pärast hagi esitamist nõutava elatise väljamõistmisel juhindub kohus

§ 96ja § 97 punkt 1 sätestatust.

Esmalt analüüsib kohus lapse vajadusi ja teeb esmalt kindlaks lapse esmavajadused ning seejärel saab otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem või väiksem. Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks on käesoleval aastal 584 eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Käesoleval juhul on hageja igakuiste kulude suuruseks märgitud hagis 546 eurot. Kostja on vaidlustanud hageja ülalpidamiskulude suuruse ja leiab oma 16.07.2020 kohtule esitatud vastuses, et vastavalt justiitsministeeriumi läbi viidud lapse ülalpidamise uuringus oli lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta
2. aasta lõpus kas 172 eurot kuus või 194 eurot kuus.
3. Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud vastuväide lapse vajadustele ja seega elatise suurusele ei ole millegagi põhjendatud ega vasta ka seaduses sätestatud eeldusele. Elatise minimaalse suuruse väljamõistmisel ei mängi rolli asjaolu, et hageja on oma kulutused näidanud suuremana, kui minimaalse elatise puhul, sest nad ei ole minimaalsest suuremat nõuet esitanud. Hageja nõuet minimaalse elatise osas toetab ka hageja ema pangakonto väljavõte (II kd tl 123 - 156), millest nähtuvad hagejale tehtavad kulutused ning hageja ema sissetulek. Kohus asub seisukohale, et lapse vajadused on selgelt välja toodud ning puudub alus arvata, et lapse vajadused on minimaalsest seadusega sätestatud määrast väiksemad. Kostja tõendamiskoormus ei ole täidetus üksnes viitega justiitsministeeriumi läbiviidud uuringule. Elatise vähendamine
4. Järgnevalt analüüsib kohus kostja väited elatise vähendamise osas. Kohtu hinnangul saab elatise vähendamise mõjuva põhjuse väljaselgitamisel lähtuda esmajoones sellest, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka maastaabisäästu ja riiklike toetustega.
5. Kostjal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada asjaolu, et ta varaline olukord ei võimalda objektiivsetel asjaoludel anda lapsele ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalses ulatuses. 4 Kostja leiab, et elatise vähendamine alla seaduses sätestatud miinimumsumma on põhjendatud, sest elatise summa puhul tuleb arvestada hageja pere muid riiklikke toetusi, mille arvel on võimalik katta hageja igakuiseid kulusid. Hageja nõude täies ulatuses rahuldamisel satuksid ebavõrdsesse olukorda kostja teised lapsed. Arvestada tuleb võtta kostja majanduslikku seisu. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on alates 21.08.2020 töötu ning on mitmes täitemenetluses võlgnik. Kostja elab oma elukaaslase emale kuuluvas elamus. Kohtu seisukohalt tõendavad need asjaolud kostja varalist seisu.
6. Kohus leiab, et elatise vähendamine alla seadusega sätestatud miinimumi on põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja emale laekub riiklik lapsetoetus, hagejale langev osa sellest on 73,33 eurot. Kohus nõustub, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta makstavat lapsetoetust. Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, kostjal on lisaks hagejale veel kolm last – K. R., L. S. R. ja L. S. R.. Kohtu hinnangul on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel on ka asjaolu, hagejale elatise miinimumsummas väljamõistmisel osutuks kostja teised lapsed võrreldes hagejaga varaliselt vähem kindlustatuks. Kostjal küll puudub käesoleval ajal sissetulek, kuid kuna kostja ei ole töövõimetu, siis tuleb eeldada, et kostja siiski asub tööle ja kostjal on sissetulek sellisel määral, et oma alaealistele lastele elatist maksta. Kostja viimane netosissetulek oli 870 eurot kuus perioodil 01.06.2020 – 20.08.
7. Elatise väljamõistmisel tuleb ka arvestada, et kostjale oleks tagatud elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samas on oluline, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada ja lapse igapäevased vajadused peavad olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid ka tagatud juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks 170 eurot kuus. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, sest kostjal tekkis lapse ülalpidamise kohustus põlvnemise nõude esitamisest kohtule. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni st perioodi 08.10.2019-16.02.2021 eest kogusummas 2629,24 eurot (170 eurot 15 täis kalendrikuu eest ning 5,66 eurot päevas 8 päeva eest oktoobris 2019 ning 16 päeva eest veebruaris 2021). Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva tsiviilasja puhul on hagi hind 2628.- eurot (9 x 292). TsMS § 132 lg 1 sätestatust tulenevalt on põlvnemise vaidluse puhul hagi hinnaks 3500.- eurot. Vastavalt TsMS § 134 lg-le 1 liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud nõuded. Käesoleva tsiviilasja hind on 6128.(2628 + 3500) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 ja 164 lg 11 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude kostjalt väljamõistmine mõistlik, arvestades kostja varanduslikku seisu. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Kai Härmand Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5