4-20-4522/17

Väärteoasi nr.4-20-4522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 12.11.2020.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Aime Ivanson Maire Viksi Anneli Helmann Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.10.2020.a. otsus väärteoasjas nr 2302,20,,014888 Mikhail Vasilievi karistamises LS § 242 lg 2 järgi Menetlusalune isik Mikhail Vasiliev, isikukood 38612100275, elukoht: xxxx Töökoht xxxx Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik Mikhail Vasiliev *lepinguline kaitsja Indrek Repnau *kohtuvälise menetleja –Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.10.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,014888 Mikhail Vasilievile LS § 242 lg 2 alusel määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise pikkuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista Mikhail Vasilievile LS § 242 lg 2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Mikhail Vasiliev kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Valitud kaitsjale makstud tasu õigusabiteenuse eest summas 1170 eurot jätta Mikhail Vasilievi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Mikhail Vasilievit karistati LS § 242 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 30.08.2020.a. kell 19.46 Tallinnas Paldiski maanteel juhtis mootorsõidukit, ei täitnud liiklusseadusest tulenevat kohustust olla tähelepanelik ja mitte ohustada vähemkaitstud liiklejat. Juht tahtlikult väljus järsu manöövriga sõiduraja piiridest ja põhjustas oma tegevusega liiklusohtliku olukorra, mis sundis teepeenral sõitnud jalgratturit ohu vältimiseks järsult muutma oma liikumissuunda. Sellise tegevusega rikkus Mikhail Vasiliev LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 35 lg 1, § 45 lg 1 ja § 33 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebusest nähtuvalt leitakse, et kohtuväline menetleja on jätnud otsuse põhjendamata. Samuti ei nähtu põhjendusi, miks menetleja leiab, et menetlusalune isik on asunud menetlejat eksitama, miks menetleja hinnangul oli isiku tegevus tahtlik, miks menetleja on jätnud arvestamata menetlusaluse isiku poolt esitatud tõenditega ning samuti ei nähtu otsusest põhjendusi määratud karistuse määra kohta. Menetlusaluse isiku tegevus ei olnud tahtlik, puudus mistahes kavatsetus või tahtlus tee ääres sõitnud jalgratturit kahjustada või muul moel jalgratturi liikumist mõjutada. Menetlusalusel isikul, juhtides motoorsõidukit 30.08.020 kella 19.46 ajal Paldiski maanteel tekkis tervisehäire. Menetlusalusel isikul ei olnud mingit kavatsust ega tahtlust jalgratturit ohustada ega kahjustada, kuigi selline mulje võis jääda nii jalgratturile kui menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki taga liikuvale sõidukile. Kaitsja on seisukohal, et menetlusalust isikut ei ole võimalik antud juhul käsitleda süüdi olevana LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, kuna puudub subjektiivne külg – tahtlus või kavatsetus väärtegu toime panna. Kohtu seisukoht Mikhail Vasiliev põhimõtteliselt nõustus kohtuvälise menetleja süüdistusega, et oma tegevusega ohustas ta teeservas sõitnud jalgratturit, kuid vaidles vastu sellele, et tegi seda tahtlikult. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt lõi sõidu ajal tema jalga kramp, mistõttu tahtis ta auto teeservas peatada. Ta peatus järsult ja siis nägi peeglist, et põleb hoiatav punane tuli, mis andis märku sellest, et ees on takistus ning ta pööras maanteele tagasi. Kuna oli jalga masseerinud, sai edasi sõita. Jalgratturit märkas alles siis, kui oli manöövri lõpetanud ning siis sai aru, et jalgrattur oligi see takistus, mida punane tuli talle näitas. Menetlusalune isik põhjendas jalgratturi mittenägemist algul sellega, et too oli ilmselt nn „pimedas tsoonis“, hiljem, et väljas oli hämar ja jalgratturi rattal ei põlenud tuled, samuti sulas jalgrattur tee ääres kasvavate puudega ühte. Mikhail Vasilievi poolt jalgratturi suunas tehtud ohtlikku manöövrit tõendavad jalgratturi P. R. ütlused, kes kohtuistungil kuulati üle tunnistajana. P. R. ütlustest tulenevalt tegi ta 30.augusti õhtul Paldiski maanteel jalgrattaga treeningsõitu, sõites Tallinna kesklinna poole. Ta sõitis sõidutee parempoolses servas, mitte sõidurajal. Temast möödusid järjest kolm sõiduautot, kuid neljas registreerimisnumbriga xxxx möödus väga lähedalt. Sõiduki manööver oli äkiline ja ootamatu ja sundis teda järsult kõrvale põikama asfaldi pealt kruusasele teepeenrale. Tunnistaja oli kindel, et kui ta poleks kõrvalepõiget teinud, oleks ta selle auto tagumise osaga pihta saanud. Samuti tõendab Mikhail Vasilievi tegevust jalgratturi ohustamises tema sõiduki taga sõitnud auto pardakaamera salvestis. Sellelt on näha paremal pool väljaspool sõiduteed teeservas sõitev jalgrattur ning kuidas registreerimisnumbriga xxxx sõiduauto keerab jalgratturiga kohakuti jõudes järsult paremale ja koheselt ka tagasi sõidurajale ning sõidab edasi. Näha on, et selline järsk liigutus sundis jalgratturit samuti järsult paremale keerama. Väärteotoimikus on ka CD-plaat, millel P. R. poolt mobiiltelefoniga filmitud videolõik. Nimelt peatas Mikhail Vasiliev oma sõiduki valgusfoori taga punase tule süttides ja selle ajaga jõudis P. R. jalgrattaga sõites auto juurde. Kõrvalistuja poolne aken oli avatud ja ta jõudis juhti filmida. Videolt on selgesti näha, et juht osutab parema käega paremale poole ja on kuulda kaks korda öeldud venekeelset lauset „dorogu dlja kovo postroili“, mis tõlkes tähendab „kelle jaoks tee ehitati“. Kohtu hinnangul on eelpoolnimetatud salvestised peamised tõendid, mis lükkavad ümber menetlusaluse isiku ütlused, sealhulgas jalakrambist, sõiduki peatamise soovist, jalgratturi mitte nägemisest ja jalgratturi mittetahtlikust ohustamisest. Pardakaamera salvestis tõendab, et väljas ei olnud sugugi hämar, oli täiesti valge ja sõidutee ääres paremal pool sõitev jalgrattur oma värvilise riietuse ja kiivriga selgesti nähtav. Kui ta oli nähtav sõidukist, mis sõitis menetlusaluse isiku sõiduki taga, siis ilmselgelt pidi ta olema nähtav ka Mikhail Vasilievile. Kuivõrd jalgrattur sõitis väljaspool sõiduteed paremal pool teeservas, siis ei saanud ka Mikhail Vasilievi poolt juhitud sõiduki ees sõitvad sõidukid jalgratturit varjata. Seega ei ole usaldusväärne menetlusaluse isiku poolt öeldu, et ta ei märganud enne peatumise manöövri alustamist jalgratturit. Pealegi on ta selle kohta, millal esimest korda märkas jalgratturit, andnud isegi kohtuistungil erinevaid ütlusi. Algul ütles, et nägi jalgratturit alles siis, kui oli manöövri lõpetanud. Peale salvestiste vaatamist aga ütles, et „mina jalgratturit ei näinud enne, kui ta valgusfoori juures minu juurde jõudis“. Pardakaamera salvestiselt on selgesti näha, et menetlusaluse isiku auto ei vähendanud kiirust, ei lülitanud sisse paremat suunatuld, millised tegevused oleksid loogilised, kui juht soovib peatumiseks paremale poole teeservale suunduda. Pealegi oli tal võimalik seisma jääda, lastes jalgratturil edasi sõita või peale jalgratturist möödumist, kuid ta ei teinud seda, vaid sõitis edasi, kuni oli sunnitud seisma jääma valgusfoori taga. See kõik viitab sellele, et menetlusalusel isikul ei olnud mingit terviseriket, mis sundinuks teda seisma jääma ning et jutt jalakrambist on paljasõnaline, õigustamaks oma tegevust jalgratturi suhtes. Kuigi kohtule esitati tõend 2015.a tehtud seljaoperatsiooni kohta, ei tõenda see 30.08.2020.a jalakrambi teket sõidu ajal. Pardakaamera salvestis tõendab ilmekalt, et juht tegi täiesti teadlikult ja tahtlikult järsu manöövri paremale ja koheselt ka tagasi sõidurajale täpselt sel ajal, kui oli jõudnud jalgratturi kõrvale. Koostoimes tunnistaja poolt mobiiltelefoniga filmitud salvestiselt nähtuva ja kuulduvaga, on kohus täielikult veendunud selles, et sellise manöövri tegemise eesmärgiks oli jalgratturile tema koht kätte näidata, et kui sõidutee kõrval on jalgrattatee, siis tuleb sõita seal. Näha on, et juht oli öeldes dorogu dlja kovo postroili küllaltki vihane, jalakrambi või jalavalu olemasolu küll tema olekust ega ilmest arusaadav ei olnud. Kui uskuda menetlusaluse isiku ütlust, et ta ei märganud manöövrit tehes jalgratturit, siis tekib küsimus, miks ta jalgratturi peale nii vihane oli, kui too temani jõudis. Mõistlik oleks olnud sõiduk tee ääres peatada ja selgusele jõuda, mida isik temast tahab, miks teda filmib. Selle asemel aga Mikhail Vasiliev, laskmata jalgratturil midagi öelda, koheselt karjus jalgratturi peale ja rohelise tule süttides jätkas sõitu. Sellise käitumise põhjal saab teha vaid ühese järelduse, et menetlusalune isik sai väga hästi aru, miks P. R. tema auto juurde tuli. Tõendite kogumis hindamise tulemusena on kohus seisukohal, et Mikhail Vasiliev on tahtlikult (kavatsetult) rikkunud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis ja otsuses kirjapandud liiklusseaduse sätteid: § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 35 lg 1 ja § 45 lg 1. Ta ei olnud liikluses viisakas ega arvestanud teise liiklejaga (jalgratturiga), oma tegevusega ohustas ta teeservas liikuvat jalgratturit, keda liiklusseadus nimetab vähekaitstud liiklejaks. Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piires. Mikhail Vasiliev aga väljus tahtlikult järsu manöövriga sõiduraja piiridest, põhjustas liiklusohtliku olukorra, mis sundis jalgratturit järsult paremale keerama, et vältida autolt löögi saamist ja kukkumist. Menetlusaluse isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 2 järgi, kuivõrd liiklusnõuete rikkumisega põhjustas ta liiklusohu. Kohtuväline menetleja karistas Mikhail Vasilievit juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvaidlustes mitmeid alternatiivseid taotlusi karistuse osas ja seda alljärgneval kujul: juhul kui asjaolusid hinnates kohus tuvastab Mikhail Vasilievi käitumises kaudse tahtluse ettevaatamatuse vormis, palub kaitsja kaaluda väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel või karistuse kergendamist ja võimalusel karistusena rahatrahvi määramist. Kohus kaitsja taotlusega ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et ei saa aru, mida on kaitsja silmas pidanud subjektiivse tunnuse all– kaudne tahtlus ettevaatamatuse vormis. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. Tahtlus liigitub omakorda kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. Kohtule ei ole teada, et kaudsel tahtlusel oleks ka mingi ettevaatamatuse vorm olemas. Kohus on juba eelpool tõendeid analüüsides leidnud, et liiklusseaduse nõuete rikkumine on toimunud kavatsetult. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja sisukohaga, et menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole põhjendatud. Kohatu on rääkida väikesest süüst ja avaliku menetlushuvi puudumisest, kui suurema ohu allika valdaja, s.o sõiduki juht seab oma tahtlikult teostatud ohtliku manöövriga reaalsesse ohtu vähemkaitstud liikleja tervise või isegi elu. Kui jalgrattur oleks sellise manöövri tulemusena kaotanud tasakaalu ja kukkunud või kui tema ja sõiduki vahel oleks toimunud kokkupõrge, oleks kukkumine võinud lõppeda ka traagiliselt. Kohus ei nõustu ka kaitsja taotlusega rahatrahviga karistamise osas. Menetlusalusel isikul puudub töökoht, puudub sissetulek. Ta on öelnud, et teda aitavad tema vanemad. Kuna tal endal trahvi tasumise võimalus puudub, jääks karistus kas täitmata või maksaksid tema eest trahvi ära vanemad. Viimase variandi puhul oleks see aga karistus tema vanematele, mis ei ole õiglane. Mootorsõiduki juhtimine nõuab juhilt erilist hoolsust ning vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Hoolimatu suhtumine liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Kohus hindab Mikhail Vasilievi süüd suureks, mistõttu peab ka karistus olema range. Eripreventiivselt aitab karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et liiklusraev teiste liiklejate suhtes on lubamatu. Samuti peab menetlusalune isik aru saama, et liiklusnõuete rikkumisele võib järgneda ebameeldiv tagajärg. Mikhail Vasiliev vabandas kohtuistungil P. R. ees juhtunu pärast. Kuigi ta otseselt kahetsust ei väljendanud, võib seda vabandust tõlgendada puhtsüdamliku kahetsusena, mis on vastutust kergendavaks asjaoluks. Kergendavat asjaolu arvesse võttes vähendab kohus juhtimisõiguse äravõtmise aega ühe kuu võrra. Tulenevalt sellest, et kohus ei lõpetanud väärteomenetlust koosseisu puudumise tõttu, s.o VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jäävad õigusabikulud menetlusaluse isiku kanda. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kohtus kättesaadav hiljemalt 07.12.2020.a. kell 13.00. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/