← Eesti

2-18-3858/43

Obsah (7)§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3858 Tsiviilasi A V’i hagi I V’i, J V’i vast

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

4. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 5.

§ 661

lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on palunud kohtul lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Eeltoodust tulenevalt saab kohtumääruse peale edasikaevata 2 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulud jaotanud ning kokku leppinud, et poolte lepinguliste esindajate kulud jäävad nende endi kanda. Kohus jätab kõik kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

  1. Hageja I on esitanud 15.03.2021.a taotluse, mille kohaselt palub, et kohus tagastaks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o tsiviilasja nr 2-18-2942 62,50 eurot ja tsiviilasja nr 2-18-3858 tasutud 175 eurot (kompromissi punkt 15). Hageja I esitas 16.03.2021.a täpsustuse ning korrigeerib 15.03.2021.a esitatud kompromisslepingu punktis 15 märgitud tsiviilasjas 2-182942 makstud riigilõivu summa. Õige summa on 600 eurot. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt järgmisel põhjustel. 3
  2. Tulenevalt

§ 150

lg-st 2, kuulub tsiviilasjas nr 2-18-2942 tasutud riigilõivust tagastamisele 212,5 eurot. Hageja nõude hind nimetatud tsiviilasjas oli 5109,38 eurot ja hageja on esitatud nõude eest tasunud riigilõivu kokku 425 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et A V on nimetatud tsiviilasjas tasunud 600 eurot (22.02.2018 kviitung), kuid riigilõiv 600 eurot on tasutud ühiselt A Vi ja O V nõuete eest. Tallinna Ringkonnakohus märkis 27.09.2019.a kohtulahendis, et 22.02.2018 tasutud riigilõiv 600 eurot tuleb arvestada selliselt, et A V on tasunud enda nõude eest 300 eurot ja O V enda nõude eest 300 eurot. Kummalgi hagejal oleks tulnud tasuda hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot, mistõttu tuli A Vil tasuda täiendavalt 125 eurot (tasutud 15.11.2019). O V poolt maakohtus tasumata jäänud 125 eurot mõistis kohus kostjalt välja riigituludesse. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja I nõude esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 425 eurot, kuulub nimetatud riigilõivust tagastamisele pool, s.o 212,5 eurot. Kohus märgib, et O V eest tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuivõrd tema suhtes on kohtulahend jõustunud ning O V hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti I Vi kanda. 9. Tulenevalt

§ 150

lg-st 2, kuulub tsiviilasjas nr 2-18-3858 tasutud riigilõivust tagastamisele 150 eurot. Hageja I on tasunud nimetatud tsiviilasjas riigilõivu 350 eurot, s.o 300 eurot hagihinnalt ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt. Kohus lahendas hagi tagamise taotluse 14.03.2018.a määrusega sisuliselt. Põhjendatud ei ole tagastada hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust pool. Hagejal on õigus taotleda hagihinnalt tasutud riigilõivust pool. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale I tagastamisele tsiviilasjas 2-18-3858 tasutud riigilõivust 150 eurot. 10. Eeltoodust tulenevalt on hageja I riigilõivu tagastamise taotluse põhjendatud osaliselt. Hagejale I kuulub tagastamisele riigilõiv kokku 362,5 eurot (212,5 + 150). Riigilõiv tuleb tagastada hageja märgitud pangakontole. 11.

§ 150

lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.