3-21-433/12

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

1. märts 2021 3-21-433 X kaebus Viru Vangla
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 3-21/1-2/7 ja
4. jaanuari
5. a käskkirja nr 3-21/12/12 tühistamiseks ja toimingu (seoses vaide lahendamisega) õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määrus Viru Vangla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja/määruskaebuse esitaja Viru Vangla Volitatud esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON
8. Rahuldada Viru Vangla määruskaebus.
9. Tühistada Tartu Halduskohtu
10. märtsi
11. a määruse resolutsiooni p-d 2-3, millega halduskohus rahuldas tingimuslikult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
12. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus määruskaebuse tagamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Viru Vangla
14. jaanuari
15. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/7 kohaldati kaebaja suhtes alates
16. jaanuarist
17. a VangS § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 2, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 alusel piirati kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust; keelati isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine; keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Viru Vangla
18. jaanuari
19. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/12 kohaldati kaebaja suhtes alates
20. jaanuarist
21. a VangS § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 2, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4, § 69 lg 2 p 5 alusel piirati kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust; keelati isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine; keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ja kohaldati ohjeldusmeetmena käeraudu kinnipeetava kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel.
22. Kaebaja esitas
23. märtsil
24. a halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla
25. jaanuari
26. a käskkirja nr 3-21/1-2/7 ja
27. jaanuari
28. a käskkirja nr 3-21/1-2/12 tühistamist ja taotles vaide lahendamise tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, milles palus peatada eelviidatud käskkirjade kehtivuse või täitmise. Viru Vangla lõpetas
29. märtsi
30. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/49 vaidlusaluste käskkirjadega isiklike riiete ja esemete kasutamise keelu kohaldamise.
31. Tartu Halduskohus rahuldas
32. märtsi
33. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tingimuslikult (resolutsiooni p 2), peatas Viru Vangla
34. jaanuari
35. a käskkirja nr 3-21/1-2/7 ja
36. jaanuari
37. a käskkirja nr 3-21/1-2/12 täitmise kuni käesolevas asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni tingimusel, et kaebajale on selge, et enesevigastamine ükskõik mis moel, vägivaldne käitumine, ähvardus kasutada vägivalda või vangla sisekorraeeskirjade süstemaatiline rikkumine (ka juhul, kui rikkumine on kaebaja arusaamisel on vastus ametnike provokatsioonile) muudab kohtu hinnangut esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatusele (resolutsiooni p 3) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamise osas, sest kaebaja suhtes on osaliselt julgeolekuabinõud lõpetatud alates
38. märtsist
39. a (resolutsiooni p 4).
40. Vastustaja esitas
41. märtsil
42. a määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
43. märtsi
44. a määruse reolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist ja teha uus lahend, millega jätta kaebaja taotlus vaidlustatud osas rahuldamata. Vastustaja palub määruskaebust tagada ja peatada viivitamatult vaidlustatud Tartu Halduskohtu
45. märtsi
46. a määruse p-de 2 ja 3 täitmine. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 4.
47. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alates
48. jaanuarist
49. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/7, mil kaebaja paigutati Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnast tagasi Viru Vanglasse. Käskkiri tuli anda, sest kaebaja hakkas juba saatebussis ennast vigastama. Kohaldatavaid julgeolekuabinõusid täiendati
50. jaanuari
51. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/12 ning seda tingis kaebajapoolne vanglaametniku ähvardamine. Seetõttu leidis vangla, et ametnike turvalisuse tagamiseks on kaebaja suhtes vajalik kohaldada ohjeldusmeetmeid. 4.
52. Kuna kaebaja enesevigastused lõppesid, pidas vangla võimalikuks anda talle tagasi tema isiklikud asjad. Seega olid vaidlustatud määruse ajal aktuaalsed järgmised
53. jaanuari
54. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud: ohjeldusmeetmete ja käeraudade kasutamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni. 4.
55. Kaebaja ametnikku ähvardavast käitumisest tekkinud julgeolekuoht ei ole möödunud ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine halduskohtu poolt oli ennatlik. Kaebaja poolt
56. jaanuaril
57. a toime pandud intsidendid valvuri suhtes olid piisavalt tõsised, et täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning saatmisel ohjeldusmeetmeid kohaldada. Vangla peab muuhulgas tagama vangidega tegelevate ametnike julgeoleku ning kaebaja käitumist saab lugeda ähvardavaks ning vangla julgeolekut ohustavaks. Seega oli tegemist täiesti reaalse avaliku huvi kahjustamise võimalusega. 4.
58. HKMS § 158 lg-s 3 sätestatud põhimõte, mille kohaselt on kohtu volitused kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kontrollimisel piiratud, kehtib ka esialgse õiguskaitse menetluses. Kohus saab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õigusjõusse sekkuda juhul, kui haldusorgan on ilmselgelt kaalutlusreeglite vastu eksinud. Praegusel juhul sellist eksimust ei ole, ka halduskohus ei ole määruses väitnud, et vangla otsus oleks ilmselgelt kaalutlusvigadega. 4.
59. Esialgse õiguskaitse tingimuslik kohaldamine on ebaselge – kohus ei ole resolutsioonis selgitanud, milles tingimuslikkus seisneb, määruse põhjendustes on kohus viidanud tavalisele 2 esialgse õiguskaitse tühistamise võimalusele. Sellega on rikutud HKMS § 162 lg-s 1 sätestatud otsuse selguse nõuet. 4.
60. Halduskohus on põhjendamatult suurt rõhku pannud kaebaja viibimisele Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
61. Määruskaebus tuleb rahuldada.
62. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 251 lg-st 3 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik. Halduskohus on seadnud tingimuseks kaebaja arusaama, et kui kaebaja vigastab ennast või ohustab vangla julgeolekut, siis kohus muudab oma hinnangut. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja arusaamine olukorrast olla esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tingimuseks. Kui halduskohus muudaks oma hinnangut, tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamine vormistada kohtumäärusega.
63. Viru Vangla
64. jaanuari
65. a käskkirja (dtl 63) kohaselt kohaldatakse kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni ja asjaolud on ära langenud siis, kui vangla on veendunud, et kinnipeetav suudab ilma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseta käituda selliselt, et ta ei seaks ohtu vanglas viibivate isikute (s.h enda) elu ja tervist.
66. Viru Vangla
67. jaanuari
68. a käskkirja (dtl 67) kohaselt on kinnipeetava suhtes käeraudade kasutamine vajalik selleks, et kinnipeetav ei saaks rünnata vanglaametnikke. Käeraudade kohaldamise kaalutlustest nähtub, et neid kohaldatakse seonduvalt kaebajast tuleneva võimaliku ohuga vanglaametnike elule ja tervisele. Erinevalt halduskohtu hinnangust peab ringkonnakohus vangla hinnangut kaebajast tulenevale võimalikule ohule ametnike suhtes piisavalt tõsiseks, et selles osas esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Õige on vastustaja seisukoht, et vangla peab muuhulgas tagama vangidega tegelevate ametnike julgeoleku ning arvestades kaebaja poolt lausutut, tema käitumist ja kehahoiakut, saab kaebaja käitumist lugeda ähvardavaks ning vangla julgeolekut ohustavaks. Kahtlusteta oli
69. jaanuaril
70. a toimunud intsidendid ohtlikud vanglaametnikele. Käskkirja kohaselt (dtl 68) ei allunud kaebaja kella 13.28 ajal koheselt korduvale korraldusele anda telefon ära peale 20 minutilist helistamist. Kaebaja nõudis tunniajast helistamist ja ärritus tugevasti ning andis telefoni ära alles peale seda, kui temale anti teada ettekande koostamisest. Kaebaja karjus korduvalt ärritunud toonil valvurile „Tule siia, kui nii kõva mees oled.“ Samal päeval kella 13.55 ajal pärast vestlust psühholoogiga anti kaebajale korraldus liikuda tagasi kambrisse. Kaebaja, nähes valvurit seismas osakonnas kambri juures, ärritus uuesti ja liikus valvuri suunas, nende vahel seisis teine valvur, kes takistas kinnipeetava liikumist. Kaebaja oli selgelt ärritunud, kehahoiak oli ründavas asesendis ja ta püüdis teda takistavast valvurist mööda saada, et jõuda teise valvurini. Kaebaja ütles samal ajal karjudes ja ärritunud tooniga: „Sa oled ära tõusnud, tõmba tagasi, õpi suhtlema." Samal ajal anti kaebajale korraldus liikuda kambrisse. Valvur tundis ohtu enda tervisele. Käskkirjast nähtub ka, et valvur, kes paiknes kaebaja ja teise valvuri vahel, pidi käega takistama (asetades käe kaebaja õlale) kaebaja liikumist. Kaebaja on ise sellist käitumist põhjendanud sooviga ametnikku korrale kutsuda, et viimane räägiks kaebajaga viisakalt. Kaebaja ei ole ametnikku ähvardanud ega solvanud (dtl 9). Mitte ainult kinnipidamise kontekstis, vaid mistahes isikutevahelises suhtluses on selline käitumine äärmiselt ohtlik. Sõltumata kaebaja põhjendustest viitab selline käitumine soovile 3 ametnikku rünnata ja kaebaja on seetõttu ohtlik nii ametnikele kui vangla üldisele julgeolekule. Käskkirjas on välja toodud, et kaebaja käitumine viitab sellele, et ta on äärmiselt negatiivselt vanglaametnike suhtes meelestatud, mistõttu võib ta leida väljundeid vanglaametnike ründamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on käeraudade kohaldamine kaebaja suhtes kambrisse sisenemisel ja kaebaja vanglasisesel saatmisel proportsionaalne meede, hoidmaks ära võimalikku kaebajapoolset rünnet ametnike vastu. Vangla on meetme kohaldamisel lähtunud õigetest kaalutlustest.
71. Viru Vangla lõpetas
72. märtsi
73. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/49 (dtl 76) osaliselt vaidlusaluste käskkirjadega kohaldatud julgeolekuabinõu isiklike riiete ja esemete kasutamise keelu. Abinõu kohaldamise vajaduse lõpetamise põhjuseks oli käskkirja kohaselt asjaolude äralangemine. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita eeltoodu aga sellele, et ära langes ka kaebaja enesevigastamise ja ametnike ründamise oht. Ainuüksi vangla otsustusest kaebajale isiklikud riided ja esemed tagasi anda sellist järeldust teha ei saa. Ringkonnakohus mõistab seda osalist julgeolekuabinõude lõpetamist selliselt, et vangla arvates puudus edaspidi oht, et kaebaja võib isiklikke riideid ja esemeid kasutada enda või teiste isikute kahjustamiseks. See ei tähenda, et oht enda või teiste kahjustamiseks muul viisil oli ära langenud. Seda kinnitavad nii asjaolu, et vangla on esitanud määruskaebuse, kus väidab kaebajast lähtuvat jätkuvat ohtu, kui ka see, et kui vangla oleks lugenud kaebajast lähtuva ohu täielikult möödunuks, oleks ta kõigi julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetanud.
74. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel igas menetlusstaadiumis teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus ei näe praegusel juhul, et kaebajale tekiks seoses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.
75. Eeltoodut arvestades tuleb vastustaja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
76. märtsi
77. a määruse resolutsiooni punktid 2-
79. Kuivõrd käesolev määrus jõustub koheselt, siis puudub vajadus määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamiseks.
80. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusega esitatud lisad, sest kaebaja varasem tervislik seisund ei oma praeguse määruskaebuse lahendamisel tähtsust ning kaebaja enesevigastusi ja ennast kahjustavat käitumist on kirjeldatud ka vaidlusalustes käskkirjades. (allkirjastatud digitaalselt) 4