← Eesti

3-20-2265/13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

  1. veebruar 2021, Tartu 3-20-2265 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla
  2. septembri
  3. a käskkirja nr 6-2/539 ja
  4. oktoobri
  5. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 tühistamiseks Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  8. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tähelepanuta.
  9. Rahuldada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  10. detsembri
  11. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale ja tühistada Tartu Halduskohtu
  12. detsembri
  13. a määrus menetluse lõpetamise osas.
  14. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Vangla
  15. juuli
  16. a käskkirja nr 6-2/425 ja
  17. augusti
  18. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamisnõude osas. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Tartu Vangla tunnistas
  20. juuli
  21. a käskkirjaga nr 6-2/425 kinnipeetava Juri Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.4 rikkumises ja määras karistuseks noomituse. J. Kolesnikovi vaide nimetatud käskkirja peale jättis Tartu Vangla
  22. augusti
  23. a vaideotsusega nr 1-11/424-2 rahuldamata.
  24. Tartu Vangla tunnistas
  25. septembri
  26. a käskkirjaga nr 6-2/539 kinnipeetava J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.4 rikkumises ning määras karistuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks kuuekuulise katseaja. J. Kolesnikov esitas nimetatud käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis
  27. oktoobri
  28. a vaideotsusega nr 1-11/5292 rahuldamata.
  29. J. Kolesnikov esitas
  30. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas ning taotles Tartu Vangla
  31. juuli
  32. a käskkirja nr 6-2/425,
  33. augusti
  34. a vaideotsuse nr 1-11/424-2,
  35. septembri
  36. a käskkirja nr 6-2/539 ja
  37. oktoobri
  38. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 tühistamist.
  39. Tartu Halduskohtu poolt kaebuse käiguta jätmise järgselt taotles J. Kolesnikov enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist Tartu Vangla
  40. juuli
  41. a käskkirja ning
  42. augusti
  43. a vaideotsuse tühistamise osas. Kaebaja ei ole kindel, mis põhjusel ta kohtule kaebuse esitamisega hilines, kuid leiab, et pöördus kohtu poole õigesti. Kaebaja selgitas, et kaebusega kohtusse pöördumise hilinemise põhjused võivad olla selles, et kaebaja esitas kaebuse ühes ümbrikus koos teise kaebusega ning too kaebus on kuskil teises toimikus või kaebaja pöördus äkki edaspidi vangla poole, et muuta olukorda. Kaebaja pöördus ka vangla direktori poole lootes, et direktor lahendab probleemi. Võib-olla kaebaja tahtis esitada kaebuse kahe juhtumi kohta korraga, mis säästab kohtu aega ja ressursse.
  44. Tartu Halduskohus lõpetas
  45. detsembri
  46. a määruse resolutsiooni punktiga 1 menetluse Tartu Vangla
  47. juuli
  48. a käskkirja nr 6-2/425 ja
  49. augusti
  50. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamise nõudes ning võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse. Halduskohus lõpetas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et J. Kolesnikov esitas kaebuse
  51. juuli
  52. a käskkirja ja
  53. augusti
  54. a vaideotsuse peale hilinenult. Vaideotsus tehti kaebajale teatavaks
  55. augustil 2020, millest tulenevalt oli viimane päev kaebuse esitamiseks
  56. septembril
  57. J. Kolesnikov esitas kaebuse
  58. novembril
  59. Kaebaja välja toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks kaebuse esitamisel esinenud takistusi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebetähtaja jooksul septembrikuus 2020 esitas J. Kolesnikov halduskohtule muid pöördumisi, kuid mitte ühtegi uut kaebust, mis käsitleks Tartu Vangla
  60. juuli
  61. a käskkirja ja/või
  62. augusti
  63. a vaideotsust. Tõendatud ei ole, et kaebaja esitas kohtule kaebuse tähtaegselt, kuid see on kadunud ja peaks olema teises toimikus. Kui kaebaja oleks esitanud kaebuse mõne muu varasema haldusasja raames, siis oleks kohus sellele reageerinud ja selgitanud välja kaebaja tahte või registreerinud kaebuse uue haldusasjana. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda kaebaja selgitust sooviga järgida menetlusökonoomia põhimõtet ja esitada mitme käskkirja peale ühine kaebus ega ka asjaolu, et kaebaja pöördus probleemi lahendamiseks vangla poole. Kaebajal ei saanud olla alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul ning vaideotsuses toodud vaidlustamisviite järgimiseks puudub vajadus. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning s.h esitanud kohtule tähtaegselt sisuliselt menetletavaid kaebusi. Seega oli ta ka käesoleval juhul võimeline kohtule tähtaegselt kaebuse esitama ning kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest ei saa lugeda õigustatuks.
  64. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtu
  65. detsembri
  66. a määruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus osas, millega lõpetati menetlus ja teha uus otsus, millega rahuldada määruskaebus ja menetleda mõlemat juhtumit. Kaebaja esitas vanglale pöördumisi ja arvestades vangla vastustega läbis kaebaja kohtueelse menetluse. Määruskaebus sisaldab taotlust vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  67. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb rahuldada.
  68. Vaidlus puudub asjaolu üle, et J. Kolesnikov esitas
  69. novembril 2020 kaebuse Tartu Vangla
  70. juuli
  71. a käskkirja nr 6-2/425,
  72. augusti
  73. a vaideotsuse nr 1-11/424-2,
  74. septembri 2
  75. a käskkirja nr 6-2/539 ja
  76. oktoobri
  77. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 vaidlustamiseks ning kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-20-
  78. Halduskohus lõpetas menetluse Tartu Vangla
  79. juuli
  80. a käskkirja nr 6-2/425 ja
  81. augusti
  82. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamisnõude osas, kuna leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. J. Kolesnikovil oli aega Tartu Vangla
  83. juuli
  84. a käskkirja ja
  85. augusti
  86. a vaideotsuse vaidlustamiseks halduskohtus 30 päeva pärast vaideotsuse kättesaamist. Kaebaja sai vaideotsuse kätte
  87. augustil 2020, mistõttu tuli kaebus esitada halduskohtule hiljemalt
  88. septembril
  89. Halduskohtu hinnangul kaebaja hilines kaebuse esitamisega, kuigi tal ei esinenud takistusi kaebuse tähtaegselt esitamiseks.
  90. Ringkonnakohus eeltoodud halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt registreeris Tartu Halduskohus
  91. septembril 2020 haldusasjana nr 3-20-1821 J. Kolesnikovi kaebuse. Kaebuses selgitab kaebaja, et ta ei mäleta, kas ta juba pöördus kohtu poole aga igaks juhuks palub menetleda kaebusena asjaolu, et vangla karistas teda
  92. juuli
  93. a käskkirjaga nr 6-2/425 noomitusega ebaõigesti. Kaebaja leiab, et ka
  94. augusti
  95. a vaideotsus nr 1-11/424-2 on vale. Samuti vaidlustab kaebaja
  96. septembri
  97. a käskkirja nr 62/539 ja märgib, et need on sisuliselt ühe ja sama teemaga seotud. Kaebaja esitas
  98. septembri
  99. a käskkirja nr 6-2/539 peale vaide ning loodab, et vangla teeb vaideotsuse, mida kaebaja saab vaidlustada ja kohus menetleda kõike ühes menetluses kohtu ressursse ja menetlusökonoomia põhimõtet arvestades.
  100. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ekslik halduskohtu
  101. detsembri
  102. a määruses väljendatud seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja jooksul ühtegi uut kaebust, mis käsitleks Tartu Vangla
  103. juuli
  104. a käskkirja nr 6-2/425 ja/või
  105. augusti
  106. a vaideotsust nr 1-11/424-
  107. Haldusasjana nr 3-20-1821 registreeritud kaebuse andmetest nähtub, et J. Kolesnikov andis kaebuse vanglateenistuse ametnikule üle
  108. septembril 2020 ning kaebus registreeriti Tartu Halduskohtus
  109. septembril
  110. Tartu Halduskohtule
  111. novembril 2020 esitatud kaebuses, mis registreeriti numbriga 3-202265, nimetas kaebaja samu Tartu Vangla käskkirju ja vaideotsuseid, mida asja nr 3-20-1821 kaebuses. Kaebuse lõpus palub kaebaja anda talle teada kui ta juba pöördus halduskohtusse sama küsimusega. Eelnevatest asjaoludest nähtuvalt soovis J. Kolesnikov juba
  112. septembril 2020 esitatud kaebuses vaidlustada Tartu Vangla
  113. juuli
  114. a käskkirja nr 6-2/425 ja
  115. augusti
  116. a vaideotsust nr 1-11/424-
  117. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus J. Kolesnikovi määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu
  118. detsembri
  119. a määruse osas, mis puudutab menetluse lõpetamist Tartu Vangla
  120. juuli
  121. a käskkirja nr 6-2/425 ja
  122. augusti
  123. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamise nõudes. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks nõuete osas tühistada Tartu Vangla
  124. juuli
  125. a käskkiri nr 6-2/425 ja
  126. augusti
  127. a vaideotsus nr 1-11/424-
  128. Määruskaebuse väide, et kaebaja esitas vanglale pöördumisi ja arvestades vangla vastustega läbis kohtueelse menetluse, on õige ning kohus nõustub asjaoluga, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nii Tartu Vangla
  129. juuli
  130. a käskkirja nr 6-2/425 kui ka
  131. septembri
  132. a käskkirja nr 6-2/539 osas. Määruskaebuse lahendamisel ei ole sellel asjaolul aga olulist tähendust, kuna praeguses haldusasjas kaebaja vaidlustab seda, et halduskohus ei ennistanud kaebuse esitamise tähtaega Tartu Vangla
  133. juuli
  134. a käskkirja ja
  135. augusti
  136. a vaideotsuse osas ning lõpetas selles osas menetluse.
  137. Kuna halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, mõistab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduvast taotlust kui menetlusabi taotlust määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates
  138. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse 3 läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba ja ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.