← Eesti

2-19-15619/62

Obsah (10)§ 657§ 651§ 456§ 652§ 162§ 163§ 171§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-15619 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 202

§ 657lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse ulatust ja uute tõendite vastuvõtmist (I). Edasi käsitleb ringkonnakohus elatise küsimust (II), seejärel menetluskulude jaotust maakohtus (III) ning teeb menetluslikud otsustused (IV). I
  2. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja ning hageja on palunud kostjalt elatise välja mõista pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Seega nähtub apellatsioonkaebusest, et hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on

§ 456

lg 4 järgi jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 832,80 eurot ning elatis 122 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2028 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-4). Kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Seetõttu ei ole võimalik kostja taotlusel asja maakohtule uueks arutamiseks saatmine (kostja 20.11.2020 esitatud vastuse p 4). 10. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Kolleegiumi hinnangul ei saanud pooled tõendeid varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 652lg 3 p 2), mistõttu määras ringkonnakohus tõendite esitamiseks tähtaja.

II (A) 11. Maakohus mõistis perioodi 01.11-31.12.2019 eest elatise välja 212,80 eurot (106,40 eurot kuus) ning perioodi 01.01-31.05.2020 eest 620 eurot (124 eurot kuus). Maakohus arvestas sellega, et hageja on viibinud 1/5 ajast kostjaga ning kostja on sellel ajal andnud hagejale vahetult ülalpidamist. Samuti arvestas kohus, et hageja väljatoodud ülalpidamiskuludest (548 eurot) on kostja kandnud hageja trenni- ja huvialaringide, koolitarvete, jalanõude, riiete, sideteenuste ja vaba aja veetmise kulusid 1/5 osas. 5

(12)
  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus sai elatise suuruse määrata kindlaks selle järgi, kui palju aega veedab laps isa juures. Kolleegium leiab, et üksnes isaga veedetav aeg ei ole piisavaks põhjuseks mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Seejuures saab kohus ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt RKTKo nr 3-2-1-16513, p-d 12, 13). Eluasemekulude, kommunaalkulude ja toidukulude puhul saab kohus arvestada seda, kui palju aega veedab laps ühe vanema juures. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). (B)
  2. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes ka selle üle, milline on põhjendatud elatise suurus, kui suure osa ajast veedab laps isaga ning millises ulatuses katab isa lapse vajadusi vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel ja kulude jooksva kandmisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja varaline seisund ei tingi elatise vähendamist alla miinimumsuuruse.
  3. Isa on välja toonud, et laps on tema juures keskmiselt 9 päeva. Ema väljatoodud andmete (20.11.2020 esitatud tabeli) põhjal on laps viibinud koos isaga ajavahemikul 01.11.201931.08.2020 keskmiselt 9 päeva kuus (novembris keskmiselt 4 päeva: 08.-10.11.2019, 30.11.2019; detsembris keskmiselt 13 päeva: 01.12.2019, 10.-11.12.2019, 18.-25.12.2019, 30.31.12.2019; jaanuaris keskmiselt 9 päeva: 10.-12.01.2020; 19.-20.01.2020; 22.-23.01.2020; 27.-28.01.2020; veebruaris keskmiselt 19 päeva: 01.-02.02.2020, 05.-06.02.2020, 09.11.02.2020, 13.-19.02.2020, 23.-26.02.2020, 29.02.2020; märtsis keskmiselt 11 päeva: 01.04.03.2020, 15.-16.03.2020; 24.-28.03.2020; aprillis keskmiselt 6 päeva: 11.-12.04.2020, 21.22.04.2020, 27.-28.04.2020; mais keskmiselt 8 päeva: 08.-09.05.2020, 17.-20.05.2020, 27.28.05.2020; juunis keskmiselt 9 päeva: 06.-09.06.2020; 17.-19.06.2020; 26.-27.06.2020; juulis keskmiselt 5 päeva: 03.-04.07.2020, 17.-19.07.2020; augustis keskmiselt 10 päeva: 02.03.08.2020, 07.-09.08.2020, 14.-15.08.2020, 28.-29.08.2020, 31.08.2020). Seega ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 viibis laps isa juures keskmiselt 9 päeva kuus (30%) ning ülejäänud aja ema juures (70%). Vanemad avaldasid, et septembrist 2020 kuni novembrini 2020 on laps viibinud võrdse aja mõlema vanema juures. Kolleegiumi hinnangul on ka öösiti vaja tagada lapsele magamiseks vajalikud tingimused, sh soe eluruum, magamistarbed jne, ning hommikul pärast ärkamist ja õhtul enne uinumist hügieenitoimingud ja toit. Seetõttu on õige arvestada ülalpidamiskohutuse vahetu täitmise kontekstis kogu ööpäeva, mitte üksnes päevast, öist või tunnipõhist aega. 6
(12)(C)
  1. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  2. Lapse ema poolt 20.11.2020 esitatud andmete (tabeli) kohaselt kulus lapsele ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 keskmiselt 539,22 eurot kuus (arvestades, et arvutusvea tõttu on detsembri kulud tegelikult kokku 604,26 eurot, mitte 603,34 eurot). Lapse ema esitatud andmetest nähtuvalt sisaldub ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 tehtud kulude osas ka isa tehtud kulud kokku keskmiselt 68,75 eurot kuus (10 kuu jooksul ajavahemikul 01.11.201931.08.2020 kokku 687,50 eurot). Tabeli kohaselt on isa kandnud kulusid lapse telefonipaketile 20 eurot kuus; saviringile, taskurahale ja muudele kuludele. Seega lapse ema väljatoodust nähtuvalt on isa lapse kuludest kandnud keskmiselt 68,75 eurot kuus, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 on ema poolt kantud keskmised kulud ühes kuus järgmised (tabeli järgi): - eluasemekulud 141,22 eurot (mis koosnevad Kilder Kinnisvara OÜ poolt esitatud arvetest kommunaalkulude ja üüri kohta ning Telia koduste teenuste arvetest); - kulutused toidule 191,81 eurot on mõistliku suurusega; - kulutused transpordile 25 eurot on mõistliku suurusega (kohtule on esitatud ka kütusekulu tšekke); - sidekulud 12,50 eurot; - kulutused tervishoiule 12,52 eurot; - kulutused hügieenitarvetele 17,41 eurot; - kulutused koolikohutuse täitmiseks 17,28 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele 28,95 eurot; - muud vältimatud püsikulud ehk taskuraha 23,78 eurot. Seega on ema väljatoodud andmete kohaselt ema poolt tehtud kulude suuruseks keskmiselt 470,47 eurot kuus. Kolleegium leiab, et eluasemekulusid ning toidukulusid tuleb vähendada 30% võrra, arvestades seda, et kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt (isalt) lapsega püsivalt koos elava vanema (ema) eluasemekulude ja toidukulude katmist sama aja eest, kui isa peab eluasemekulusid ja toidukulusid lapse huvides kandma ajal, mil laps on isa juures (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Seega on ema poolt kantud eluasemekulude suuruseks 98,85 eurot kuus ja toidukulude suuruseks 134,27 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikul 01.11.201931.08.2020 lapse ema täitnud lapse ülalpidamise kohustust vahetult keskmiselt 370,56 euro ulatuses ühes kuus.
  3. Lapse isa tõi tema poolt kantud kuludena välja järgmised kulud: - novembris 2019 on tema poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 213,79 eurot (sidekulud 21 eurot, kulud huviringidele 40 eurot, kulutused koolikohutuse täitmiseks 13 eurot, taskuraha 40 eurot, kulud seoses vaba aja veetmisega 60 eurot, eluasemekulud 15,99 eurot, kommunaalkulud 5,80 eurot, kulutused toidule 18 eurot). - detsembris 2019 on isa poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 266,63 eurot (sidekulud 21 eurot, kulud huviringidele 40 eurot, kulutused koolikohutuse täitmiseks 13 eurot, taskuraha 45,55 eurot, kulud seoses vaba aja veetmisega 60 eurot, eluasemekulud 46,97 eurot, kommunaalkulud 10,11 eurot, kulutused toidule 30 eurot). 7
(12)- - Alates 2020 jaanuarist on isa poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 291,39 eurot kuus (sidekulud 20 eurot, kulud huviringidele 45 eurot, kulutused koolikohutuse täitmiseks 13 eurot, taskuraha 45,55 eurot, kulud seoses vaba aja veetmisega 60 eurot, eluasemekulud 67,28 eurot, kommunaalkulud 10,56 eurot, kulutused toidule 30 eurot). Alates maist 2020 (alates maakohtu otsuse tegemisest 08.05.2020) on isa poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 469,76 eurot kuus (sidekulud 22,33 eurot, taskuraha 30,93 eurot, eluasemekulud 134,56 eurot, kommunaalkulud 13,52 eurot, kulutused toidule 60 eurot. muud kulud 208,42 eurot). Seega on isa väljatoodud andmete kohaselt isa poolt tehtud kulude suuruseks keskmiselt 352,50 eurot kuus.
  1. Eluasemekulude osas on isa kasutuseelise väärtuse tõendamiseks tuginenud kinnisvaraportaali (kv.ee) hinnastatistikale Harjumaal
  2. aasta jaanuar-märts ning majade keskmisele rendihinnale Lääne-Harju vallas. Nende üürikuulutuste ja hinnastatistika alusel ei saa isa kasutatava eluruumi kasutuseelise väärtust tuvastada, sest kohtule ei ole teada, et üürikuulutustes nimetatud elumajad on samaväärsed majaga, milles isa elab. Üüri suuruse ja laenumaksete suuruse on isa tõendanud oma pangakonto väljavõtetega (II kd, tl 52), mille alusel saab eluasemekulude suuruse kindlaks teha. Ühtlasi on need isa kantavad reaalsed kulud. Eluasemekulude ja kommunaalkulude osas lähtub kolleegium sellest, et need jagunevad 3 inimese vahel ning laps viibib isa juures keskmiselt 30% kuus. Söögikulude osas lähtub kolleegium sellest, et laps viibib isa juures keskmiselt 30% kuus. Ülejäänud kulud (sidekulud, taskuraha, kulutused riietele ja muud kulud) on kantud sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps isa juures.
  3. Järgmisena kontrollib kolleegium, millised isa väljatoodud kulud on tõendatud. Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud novembris 2019 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus kokku 130,79 eurot järgmiselt: - eluasemekulud 15,99 eurot kuus (üüri suuruseks oli 480 eurot kuus, mis on tõendatud I kd, tl 35,
  4. Kolleegium lähtub isa väljatoodud kulude suurusest 15,99 eurot, sest see summa on väiksem, kui arvutuse 480/3*30% kohaselt); - kommunaalkulud 5,80 eurot (kommunaalkulude suuruseks oli novembris arve M19201 kohaselt 173,93 eurot, I kd, tl
  5. Kolleegium lähtub isa väljatoodud kulude suurusest 5,80 eurot, sest see summa on väiksem, kui arvutuse 173,93/3*30% kohaselt); - sidekulud 21 eurot (arve I kd, tl 11); - kulud saviringile 15 eurot (arve ja konto väljavõte I kd, tl 12), - kulutused koolikohutuse täitmiseks 25 eurot (ülekanne õpetajale; konto väljavõte I kd, tl 13); - taskuraha kantud lapse ema arvele 30 eurot (I kd, tl 11 pöördel). - kulutused toidule 18 eurot (isa märkis toidukulude suuruseks 36 eurot, mille jagas kahega. Kolleegium lähtub isa väljatoodud kulude suurusest 18 eurot, sest see summa on väiksem, kui arvutuse 180*30% kohaselt).
  6. Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud detsembris 2019 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus kokku 217,64 eurot järgmiselt: - eluasemekulud 62,75 eurot kuus (½ vana elukoha üürikuludest: [480/3*30%]/2 ja ½ uue elukoha laenukuludest [775/3*30]/2) - kommunaalkulud 19,89 eurot (½ vana elukoha kommunaalkuludest: [173,93/3*30%]/2 ja ½ uue elukoha laenukuludest [223,7/3*30]/2, I kd, tl 38, 39); - sidekulud 21 eurot; 8
(12)- kulud saviringile 15 eurot (konto väljavõte I kd, tl 95), taskuraha kantud lapse ema arvele 45 eurot (I kd, tl 97). kulutused toidule 54 eurot (180*30% kohaselt).
  1. Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud ajavahemikul jaanuar 2020 kuni aprill 2020 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus kokku 238,90 eurot järgmiselt: - eluasemekulud (laenu osas) 77,50 eurot kuus (775/3*30%; tl 37); - kommunaalkulud 14,26 eurot (konto väljavõtete järgi Alexela elekter keskmiselt 4,60 eurot kuus; Eesti Energia elekter keskmiselt 7,94 eurot kuus; Telia koduteenused 1,72 eurot, arvestades, et jaanuaris kuulus tasumisele 0 eurot, ning arve nr 03202001360021 alusel kuulus märtsis tasumisele 45,97 eurot ning arvelt nähtuvalt tasuti eelmise perioodi eest ehk veebruaris 22,91 eurot ning aprilli kuu kohta tõendit esitatud ei ole: 68,88/4/3*30); - taskuraha kantud lapse ema arvele 42,50 eurot (I kd, tl 97 ja tl 97 pöördel ning arvestades, et aprillis kandis isa lapse ema arvele taskuraha kokku 20 eurot); - kulutused toidule 27 eurot (isa väljatoodud arvutuse kohaselt, I kd, tl 87, p-s 6.2 ja p-s 7 viimases lõikes väljatoodu, kuid arvestades, et laps on viibinud isa juures 30% ajast: [180*30%]/2 ning arvestades, et isa jagas mh ka toidukuku kahega – I kd, tl 87 pöördel p 7 viimane lause); - sidekulud 20 eurot kuus (lapse mobiiliteenus, arvestades isa avaldatut I kd, tl 86 pöördel, p 5.1); - kulutused saviringile 11,25 eurot kuus (jaanuar kuni märts 45 eurot ning aprillis 0 eurot; konto väljavõte tl 95); - kergejõustikule 18,75 eurot kuus (jaanuar kuni märts 75 eurot ning aprillis 0 eurot; konto väljavõte tl 94); - kunstitarvetele 5,70 eurot kuus (jaanuaris 9,10 eurot ja 6,80 eurot ning veebruaris 6,90 eurot; konto väljavõtted I kd, tl-d 98-100); - ravimid 3,56 eurot kuus (veebruaris 14,22 eurot, mis teeb 4 kuu peale 3,56 eurot kuus; tl 108); - juuksur 5 eurot kuus (20 eurot veebruaris 2020, mis teeb 4 kuu peale 5 eurot kuus; tl 107); - kulutused koolikohutuse täitmiseks 5,13 eurot kuus (jaanuaris tasutud ülekanne õpetajale 20,50 eurot, mis teeb 4 kuu peale 5,13 eurot kuus; konto väljavõte I kd, tl 96); - riided 8,25 eurot kuus (veebruaris 32,98 eurot, mis teeb 4 kuu peale 8,25 eurot; I kd, tl 103).
  2. Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud ajavahemikul mai 2020 kuni august 2020 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus 291,05 eurot järgmiselt: - eluasemekulud (laenu osas) 77,50 eurot kuus (775/3*30%; tl 37); - kommunaalkulud 12,70 eurot (isa poolt 20.11.2020 esitatud arved perioodi mai kuni august kohta: Alexela elekter keskmiselt 4,12 eurot kuus alates arvest nr 062020021895; Eesti Elektrilevi teenus keskmiselt 4,78 eurot kuus alates arvest 003319986831; Elisa teleteenused 3,80 eurot alates arvest A-37281011); - taskuraha kantud lapse ema arvele keskmiselt 23,13 eurot kuus (20.11.2020 isa poolt esitatud tõendid; mais 11 eurot, juunis 42 eurot, juulis 5 eurot, augustis 34,50 eurot); - kulutused toidule 54 eurot (180*30%); - sidekulud 21,96 eurot kuus (20.11.2020 isa poolt esitatud arved); - kulutused riietele ja jalatsitele keskmiselt 53,44 eurot kuus (17,97 + 47,94 + 32,97 + 44,97 + 20,96 + 22,98 + 25,97/4); - kulu raamatule keskmiselt 4,77 eurot kuus (raamat ostetud juulis 2020 19,09 eurot); - kulu laagrile keskmiselt 32,50 eurot kuus (kulu kantud juulis 2020 130 eurot); - kulu koolitarvetele keskmiselt 11,05 eurot kuus (kulu kantud augustis 2020 44,20 eurot). 9
(12)
  1. Lapse isa on tõenditena esitanud ka järgmised kulud: Mustamäe Elamus Spa ülekanded; Lido Ülemiste ülekanne; Chopstics ülekanne; Haabersti jäähalli ülekanne; Apollo kino arved ja tšekid; IKEA arve; Avatud talude päeva sissepääs; Vembu-Tembumaa ülekanded; Jurmala Veekesksuse ülekanded; Läti hotelli arved. Nimetatud kulude osas ei ole isa selgelt välja toonud, kas need kulud on üksnes lapse kulud või on need kulud lapse ja isa kulud. Kulude suurust arvestades võivad nimetatud kulud sisaldada lisaks lapse osale ka isa või muu isiku osa ning nende kulud vajalikkust lapse vajaduste rahuldamiseks ei ole isa põhjendanud. Seetõttu nimetatud kuludega kohus ei arvesta. Kolleegium arvestab sellega, et väljaminek lastetoa sisustusele (voodi ja madrats) on tehtud pikaajaliseks kasutamiseks, mille kulu tuleks jagada mitme aasta peale.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kolleegium, et ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 on isa täitnud lapse ülalpidamise kohustust vahetult keskmiselt 246,82 euro ulatuses ühes kuus ning lapse ema on täitnud lapse ülalpidamise kohustust vahetult 370,56 euro ulatuses ühes kuus. Seega on vanemate poolt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks keskmiselt 617,38 eurot kuus, millest ema kannab 60% ja isa kannab 40%. Kolleegiumi hinnangul on vanemate vahel olnud vaikiv kokkulepe selle kohta, et isa kannab lapse kuludest 40% kuus. See järeldub sellest, et ema on aktsepteerinud isa tehtud kulutusi lapsele (ema esitatud tabelis väljatoodud isa tehtavad kulud: sidekulud; huvialaringi kulu; ema arvele kantav taskuraha; kulud riietele ja jalanõudele) ning ema on palunud isal lapse osas kulutusi aeg-ajalt teha (isa kantud kulud koolikohustuse täitmiseks; kulud riietele jne; I kd, tl 42 pöördel, p 8.5., tl 47, p 14).
  3. Maakohus mõistis perioodi 01.11-31.12.2019 eest elatise välja 106,40 eurot kuus ja perioodi 01.01-31.05.2020 124 eurot kuus ning alates 01.06.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2028 elatise 122 eurot kuus. Seega mõistis maakohus elatise välja suuremas summas, kui kostja igakuiselt tasuma peaks. Kostja on hageja kulusid novembris 2019 ja detsembris 2019 kandnud kokku 174,22 eurot ning seega tasus isa elatist vähem 95,78 eurot, arvestades miinimumelatise suurust ning seda, et ema on palunud elatise välja mõista miinimumsuuruses (270-174,22). Kostja on hageja kulusid jaanuarist kuni aprillini kandnud kokku 238,90 eurot kuus ning seega tasus isa elatist vähem 53,10 eurot kuus (292-238,90). Kostja on hageja kulusid maist kuni augustini kandnud kokku 291,05 eurot kuus ning seega tasus isa elatist vähem 0,95 eurot kuus (292-291,05). Eeltoodust tulenevalt ei esine alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud ning kohtuotsus on vaidlustamata osas

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

Lapse isa on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et ta on kandnud lapse kulusid vahetult ka enne novembrit 2019 ja alates septembrist 2020. Seega kannab isa eelduslikult kulusid ka edaspidi (sh arvestades poolte vaikivat kokkulepet). Kolleegium selgitab, et

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend. III 26. Hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotuse. Hageja arvates tuleks menetluskulud jätta täielikult kostja kanda, arvestades, et hageja on alaealine ja oli sunnitud elatise saamiseks kohtu poole pöörduma. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluses, sh elatise asjas menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 10

(12)Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul

§ 163

lg 1 järgi õigus kaaluda menetluskulude jaotuse erinevate võimaluste vahel, kuid selle järgi ei saa menetluskulusid jätta hagi osalise rahuldamise korral täielikult ühe poole kanda. Samuti on kohtul äärmise ebaõigluse korral võimalik

§ 162

lg 4 alusel jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda, mitte aga täielikult ühe poole kanda. Seetõttu ei esine alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas. IV 27. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28.

  1. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 4026 eurot (koos käibemaksuga) kokku 30 h ja 30 minutit. Nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 8,5 tunni ulatuses, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 30 minutit; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi; kohtu e-kirja analüüs ja sellele vastuse koostamine kokku 3 tundi; 12.02.2021 esitatud seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 2 tundi. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et kostja esindaja on maakohtu menetluses põhjalikult dokumentidega tutvunud ja oma seisukoha kujundanud. Samuti arvestab kolleegium sellega, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega (elatise nõue). 28.
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot koos käibemaksuga). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Kostja esindaja on advokaat. 28.

  1. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 1122 eurot (8,5*132, sh käibemaks). Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE
  2. Kostja on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

§ 177

lg 4 ja kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 4026 eurot. Ringkonnakohus rahuldas taotluse 1122 euro ulatuses, seega jääb taotlus rahuldamata 2904 euro ulatuses. 11

(12)29. Ringkonnakohus selgitab, et pooltel on võimalik kompromiss sõlmida kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kompromissi kinnitamisel tühistab kohus varasemad kohtuotsused. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.