Obsah (5)

§ 635§ 637§ 644§ 646§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-259 Kohtuasi

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagi rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, lepingu kohaselt pidi kostja talle tasuma lisaks kokku lepitud töötasule 840 eurot killustiku eest. Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja pidi talle lepingu alusel tasuma täiendavalt 6192 eurot sõltumata sellest, et hageja ei olnud töid lõpetanud.

§ 637

lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Olukorras, kus kostja ei olnud hagejalt töid vastu võtnud, lasus hagejal kohustus tõendada, et üleandmiseks esitatud töö vastas lepingutingimustele. Käesolevas asjas hageja nõustus, et ta töid ei lõpetanudki ning töödes esinesid puudused. Töövõtja väiteil sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt pidi töövõtja asuma puudusi kõrvaldama alles kevadel ning kostja oli kohustatud talle puuduste olemasolust sõltumata tasuma kogu tasu, kuid sellise kokkuleppe olemasolu töövõtja ei tõendanud. Hageja väidetest, milliste kohaselt pidi hageja kokkuleppe kohaselt tööd lõpetama ja puudused kõrvaldama alles kevadel, võis järeldada, et hageja nõustus puuduste olemasoluga ja teadis nendest. Hageja ei tõendanud, et kostja pidi talle lisaks tehtud tööle tasuma täiendavalt materjali eest ning et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema töö 2018 talvelt vaid osaliselt ning tööde lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine pidi toimuma kevadel. Töövõtja polnud seejuures väitnud ega tõendanud, et ta oleks 2018 kevadel objektile naasnud ja tööd lõpetanud ning puudused kõrvaldanud. Kohus leidis, et ainuüksi hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega ei saanud lugeda tõendatuks kõiki hageja väiteid pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta ehk selle kohta, et hageja pidigi puudused kõrvaldama kevadel ning lisaks töötasule pidi kostja tasuma killustiku eest. Hageja seadusliku esindaja väiteid teised asjas kogutud tõendid ei toetanud. Hageja seadusliku esindaja seletused selle kohta, miks pidi kostja killustiku eest täiendavalt tasuma, olid ka ebakonkreetsed. Polnud põhistatud, millistele nõuetele rajatud aluspind ei vastanud ja kuidas sai väidetava nõuetele mittevastavuse tuvastada üksnes välisel vaatlusel. Normidele mittevastavuse väiteid polnud ühegi dokumentaalse tõendiga tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et tellija tasus esitatud arve ilma vastuväiteid esitamata ei saanud järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma lisaks tehtud töödele täiendavalt materjali eest. Kohus luges usutavateks kostja väiteid, et ta tasus arve ettemaksuarvena ja poolte vahel kokku lepitud hind sisaldas tasu selle materjali eest, mida hageja pidi ise objektile tarnima. 12. Õiged olid töövõtja väited, et

§ 644

lg 2 kohaselt pidi tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel selgitama piisavalt täpselt, milles puudused seisnesid. Kohtu hinnangul nähtus poolte kirjavahetusest, et kostja selgitas hagejale, et tööd olid lõpetamata ja millised puudused töödes esinesid. Töövõtja ei tõendanud, et ta tegi nõuetekohaselt 258 m2 ulatuses töid ja esitas need tellijale vastuvõtmiseks, et tellija oleks tööd selles ulatuses vastu võtnud või et tööd tuli lugeda vastuvõetuteks ega tõendanud tasunõude sissenõutavaks 4 muutumise, mis välistas hageja nõude rahuldamise. Asjas kogutud tõenditest ei saanud järeldada, et hageja oleks soovinud teostatud töid kostjale üle anda ning kostja oleks tööd vastu võtnud või nende vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks kordagi pöördunud tellija poole sooviga anda tehtud töid üle akti või mõne muu üleandmist tõendava dokumendiga. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud võimatusest töid lõpetada. Seega oli kostjal õigus tugineda töödes esinevatele puudustele ja ta ei ole puudustele tuginemise õigust minetanud.

1. Hageja võttis omaks, et ta ei lõpetanud hoone ümbruse töid ning jättis hoone sees paigaldamata plaadid postide ümbruses ja trepi all. Töövõtja teostatud töödes esinesid puudused. 28.02.2018 seisuga olid tehtud killustikutööd ja betoonkivid põhimahus. Vajalik oli korrastada kivide alused ja kivid korrektselt paigaldada (ehituskoosoleku protokoll nr 24, omanikujärelevalve märkuste p 16). 07.03.2018 ehituskoosoleku protokollist nähtus, et seisuga 07.03.2018 olid lõpetatud killustikutööd. Betoonkivid olid osaliselt paigaldatud hoone sees. Hoone esiküljel oli paigaldus puuduslik ja ilma äärekivita. Hoone tagaküljel ei olnud paigaldustöid alustatudki. Betoonkivide paigaldust on protokollis nimetatud vaegtööks. Seega sai järeldada, et ajaks, mil hageja esitas tellijale arve tööde eest tervikuna tasumiseks, ei olnud tööd lõpetatud ja töödes esinevad puudused olid kõrvaldamata. Kuna tööd ei olnud lõpetatud ja puudused olid kõrvaldamata, ei omanud sisulist tähtsust see, millal otsustati postide ümbrusesse jätta kivid paigaldamata ning need hoopis betoneerida. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et ta oleks postide ümbruses tegemata jäänud tööde võrra vähendanud kostjalt nõutavat tasu. Kui hageja postide ümbrusesse kive ei paigaldanud, ei saanud ta tegemata töö eest kostjalt tasu nõuda.
2. Kohtu hinnangul ei tõendanud töövõtja, et ta ei saanud töid objektil lõpetada ilmastikuolude tõttu ega kuni ajani, mil OÜ Ribalai asus kõrvaldama hageja töödes esinenud puudusi, hageja ise välistemperatuuride tõttu töid lõpetada ei saanud. Kuigi märtsi alguses valitsesid miinuskraadid, olid ajavahemikul 09.03.2018 kuni 13.03.2018 plusskraadid ning seejärel uuesti ainult plusskraadid alates 01.04.
3. Keskkonnaagentuuri andmed veebilehelt www.ilmateenistus.ee) kajastasid tõeselt tegelikke ilmastikuolusid, sest need põhinesid objektiivsetel mõõtetulemustel. Seega ei saanud ehituspäevikute sissekanded kajastada välistemperatuure adekvaatselt. Isegi juhul, kui välistemperatuurid oleksid hagejale olnud takistuseks tööde lõpetamisel, olid alates 01.04.2018 väljas pidevalt soojakraadid. Vaidlust polnud, et hageja ei tulnud objektile töid lõpetama ei 2018 aprillis/mais.
4. Töövõtja ei tõendanud, et tal oli õigus nõuda tellijalt tasu hagiavalduses märgitud ulatuses. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema teostatud tööde ulatus ületas kostja tasutud makset ning tal oli õigus saada kostjalt tasu suuremas summas. Kostja väidetele tegelikult teostatud töö ulatuse kohta hageja ei vastanud. Tellija nõustus, et töövõtja tegi töid osaliselt ja tellija tasus osaliste tööde eest. Seega oleks töövõtjal tulnud tõendada, et tal oli õigus saada tasu suuremas ulatuses, kuid seda ta ei teinud.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamise mõistlike kulude hüvitamist töövõtjalt, kui viimane vaatamata tellija nõuetele puudusi ei kõrvalda. Kostja tehtud kulutused tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks olid tõendatud (kohus luges tellija kulud postide ümbruse puuduste kõrvaldamiseks tõendatuks vaid 288 euro ulatuses). Hageja ei põhistanud ega tõendanud, et puudusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega. Samas asus kohus seisukohale, et kostja kulude suurus ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja nõuet ei saanud rahuldada, sest nõue polnud muutunud sissenõutavaks. Tasaarvestada sai nõuet, mis oli sissenõutav. Hageja apellatsioonkaebus 5

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. Kohus leidis ekslikult, et arve nr 18007 summas 840 eurot oli poolte kokkuleppe osa. Kohus jagas valesti tõendamiskoormise. Arvest nähtus üheselt, et see koosnes killustikust, selle veost ning kopatöödest. Tegemist oli iseseisva kokkuleppega ja nimetatud teenustel puudus seos töövõtulepinguga. Vastupidist pidi tõendama kostja. Eluliselt ei olnud usutav, et tellija ei esitanud koheselt vastuväiteid arvele, milles väidetavalt nõuti kokkulepitust enam tasu. Kohus tuvastas ebaõigesti, et apellant ei pakkunud tellijale töid ülevaatamiseks. Toimikus olevate tõendite pinnalt oleks kohus pidanud jõudma vastupidisele järeldusele. See järeldus ehituspäevikutest ja poolte kirjavahetusest. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga tasaarvestuse osas. Kohus leidis, et kuna töövõtja nõue ei muutunud sissenõutavaks, siis ei saanud tellija oma nõuet tasaarvestada. Sellisel juhul ei olegi hagejal võimalust oma nõuet mitte kunagi, isegi mitte osaliselt maksma panna, kuivõrd töödes esinenud võimalikud puudused kõrvaldas kolmas isik ning sellest tulenevalt ei ole apellandil võimalik puudusi kõrvaldada, sest tööd on juba ju valmis. Selline olukord on lubamatu ning vastuolus kehtiva seadusandlusega. Hageja ei nõustunud kostja nõude arvestuskäiguga, kuid töövõtja nõue oli sissenõutav ja seda oli põhimõtteliselt võimalik tasaarvestada. Hageja ei nõustunud kostja kuluga, et betoonlõikuri rent 288 eurot 16 päeva eest oli põhjendatud, sest polnud usutav, et betoonlõikuriga töid oli vaja teostada nii pika aja jooksul. Vastustaja seisukohad
2. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus jagas selles osas ebaõigesti tõendamiskoormise. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks.
5. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et arve nr 18007 summas 840 eurot oli esitatud pooltevahelise kokkuleppe raames. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pidi tõendama oma väiteid selle kohta, et poolte vahel oli tegemist lisaks suulisele töövõtulepingule veel sõlmitud iseseisev kokkulepe seoses killustiku, veoteenuse ja kopatööde tegemisega. Hageja väited, et tegemist oli iseseisva kokkuleppega ja arves kajastatud teenustel puudus seos töövõtulepinguga, tõenditega kinnitamist ei leidnud. Kohus järeldas õigesti, et üksnes hageja seadusliku esindaja seletusest ja asjaolust, et kostja arve tasus, ei saanud teha järeldusi, et lisaks objektil kokkulepitud lepingu tasule pidi kostja tasuma täiendavalt killustiku ja muude teenuste eest. Ükski teine tõend hageja väidetud kokkulepet ei 6 toetanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja tasus arve nr 18007 ilma vastuväiteid esitamata, ei saanud järeldada, et poolte vahel oli eraldiseisev kokkulepe.
6. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ei pakkunud kostjale töid vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja jõudis õigele järeldusele. Maakohus hindas poolte ehituspäevikute sissekandeid, poolte kirjavahetust, tunnistaja ütlusi ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi ja leidis, et pole tõendatud, et hageja pakkus kostjale töid vastuvõtmiseks. Arve saatmise ajaks ei olnud hageja tööd lõpetatud. Puudusid tõendid, et hageja oleks lubanud tulla kevadel puudusi kõrvaldama. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kevadel hageja ei tulnud töid parandama. 13.03.2018 kirjast nähtub, et kostja teatas hagejale tehtud töö puudustest, töö on puudulik ülevaatamiseks ja tööd polnud vastu võetud (I kd lk 68). Sellest järeldub, et selleks hetkeks ei olnud tööd ülevaatamiseks kostjale antud. Samast kirjast nähtub, et kostja teatas, et 23.03.2018 proovitakse tööd uuesti üle anda. Vajadusel sai enne seda hageja töid parandada. Kostja märkis, et maksed järgnevad peale heakskiitu või üleandmist. Sellest aga ei järeldu, et pärast 13.03.2018 oleks hageja andnud tööd uuesti ülevaatamiseks üle. Ehituspäevikud ei tõenda, et kostja oli hageja tööd lugenud valminuteks. Ehituspäevikus kirjeldatakse ehitustööde käiku kasutatud ehitusmaterjale või –tooteid (tööde tehniline kirjeldus). Päevikutesse kantud andmetel ei ole seost tööde vastuvõtmiseks esitamise või nende vastuvõtmisega. Maakohtu järeldused olid õiged.
7. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega nõude sissenõutavaks muutmise kohta. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (

§ 82lg 7 esimene lause).

Töövõtja tasunõue saab muutuda sissneõutavaks töö valmimisest (

§ 637

lg 3) või töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (

§ 637lg 4).

Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et ta esitas kostjale töö ja kostja võttis töö vastu või tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks. Samuti hageja ei tõendanud, et ta oleks teinud töid suuremas ulatuses, kui selles, mille eest kostja on talle juba tasunud. Hageja kui töövõtja sõlmis lepingu kostja kui tellijaga. Seega tuli hagejal täita oma kohustusi kostja ees vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kostja ja peatöövõtja (vald) ning kostja ja OÜ Ribalai suhted ja nendevahelised kokkulepped ei puudutanud hagejat, st hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist ei saanud tõendada asjaolu, et kolmandad isikud lõpetasid hageja töö ja kostja andis tervikuna töö üle oma tellijale (vald). Seega puudus alus hageja tasunõude väljamõistmiseks ja maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu nõue, siis ei saanud kostja nõuet tasaarvestada. Kostja nõude olemasolu hageja vastu ei mõjuta hageja nõude olemasolu ega selle sissenõutavust.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebuses vastu kostja tehtud kulutustele 288 euro osas (betoonlõikuri rent). Tegemist on uue vastuväitega, mida varasemalt kohtule ei esitanud. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse toodud uue väite kostja kulude osas, kuna hageja pole märkinud, miks ta neid asjaolusid õigeaegselt esile ei toonud (TsMS § 652 lg 4). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). 7 Kostja kulud apellatsiooniastmes on 325 eurot 3,25 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis järgmiste toimingute eest: apellatsioonikaebusega tutvumine (0,75 tundi, 75 eurot) ja vastuse koostamine ja kohtule esitamine (2,5 tundi, 250 eurot). Esindaja tunnitasu vastab kohtupraktikale ja tehtud toimingud menetluse käigule. Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja kulud on põhjendatud 325 euro ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 8