← Eesti

2-20-10947/9

Obsah (12)§ 436§ 231§ 438§ 366§ 230§ 173§ 178§ 162§ 175§ 139§ 176§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10947 Tsiviilasi T L (L) hagi M L (L) v

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

16. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja on lasteaias töötanud alates

  1. a-st, tööstaaž kokku 36 a (tl 24);  hageja töötab xxxxx lasteaias xxxxxxxx. Alates
  2. a sügisest töötab hageja xxxxxxxxxx rühmas;  hageja suhtes esitas üks lapsevanem
  3. a kevadel kuriteoteate. Kriminaalmenetlus lõpetati
  4. augusti 2016 määrusega, kuna hageja käitumises puudus kriminaalmenetluse alus (tl 12); 
  5. a episoodi kohta kirjutas artikli Eesti Ekspress pealkirjaga „Maffiaprokurör uuris, kes lõi nelja-aastase poisi nina punaseks“ (edaspidi Eesti Ekspressi
  6. a artikkel; tl 17-18);  kostja on lapsevanem, kelle laps X käib alates
  7. a lõpust xxxxxxxx lasteaias xxxxxxxxxx rühmas (vt kostja ütluste kokkuvõte, tl 26);  kostja lapsel tekkisid
  8. a sügis-talvel tõrked lasteaeda tulekuga;  hageja suhtes esitati kuriteoteade, mille alusel alustati
  9. märtsil 2020 menetlust kriminaalasjas nr 20270000089 karistusseadustiku § 121 lg 1 tunnustel selles, et alates
  10. a suvest, täpselt tuvastamata ajal ja tuvastamata arv kordi xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx x asuvas lasteaias xxxxxxxx põhjustas õpetaja T L 5-aastasele X valu teda käest pigistades. Kriminaalmenetlus lõpetati
  11. juuli 2020 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 119 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tl 26);  kriminaalasja nr 20270000089 raames esitas xxxxxxxx lasteaed
  12. märtsil 2020 hageja iseloomustuse (tl 24). Sellest nähtub mh, et „Õpetajale T L on avaldatud kiitust kohusetundliku töö ja abivalmiduse eest.
  13. a-l tunnustati T kui tublit rühma meeskonnaliiget ja head koostöötegijat.
  14. a-l on T pälvinud lasteaia kolleegipreemia ja tunnustatud xxxxx xxxxxxxx õpetajate vastuvõtuga. Distsiplinaarkaristusi T L tehtud ei ole“; 5

(15) kostja avaldas
  1. a alguses mitmele xxxxxxxx lasteaias käiva lapse vanemale ja teisele xxxxxxxxxx rühma kasvatajale suuliselt ja sõnumite vahendusel (tl 13-16, 1821), et hageja (käitumise) tõttu ei soovi kostja laps lasteaeda minna;  kostja pöördus
  2. märtsil 2020 M V poole, kelle laps Y käib xxxxxxxxxx rühmas, suhtluskanali Messenger’i vahendusel ja soovis rääkida lastega seonduvast murest. Kostja ja M. V vestlesid
  3. märtsil 2020 telefoni teel ja sama päeva õhtul ka Messenger’is, kus kostja edastas M V Eesti Ekspressi
  4. a artikli;  M V kirjutas hagejale ning edastas kostja ja tema vahelise vestluse mälu järgi (tl 13). Kirja kohaselt avaldas kostja M V muuhulgas järgmised väited: „Probleemid lapsele on õpetaja T tekitatud. Neid lapsi, keda T kiusab on kolm (X, YY, Y). X on kodus öelnud, et õpetaja T pigistab teda ja karjub tema peale. T on lastega vägivaldne: tirib ja pigistab kätest; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; tirib lapsed seltskonnast välja ja räägib neile halvustavalt emast/ähvardab emaga. Meie lapsed on ohus.“;  kostja pöördus
  5. märtsil 2020 lasteaia hoovis E R poole, kelle laps XX käib samuti xxxxxxxxxx rühmas. Vestluse käigus lubas kostja E R saata hageja kohta midagi lugemiseks;  E R kirjutas hagejale ja edastas kostja ja tema vahelise vestluse mälu järgi (tl 19). Kirja kohaselt avaldas kostja E R muuhulgas järgmised väited: „T väärkohtleb lapsi: pigistab neid kõvasti kätest. Neid lapsi, kellele T liiga teeb, on kolm: X, YY ja X olla öelnud, et ka XX. Ta (kostja) ei lõpeta enne kui ta T lahti saab.“;  xxxxxxxx lasteaia juhataja kirjutas
  6. märtsil ja
  7. märtsil 2020 kostjale (tl 22) ja kutsus kostja endaga kohtuma (pakkus välja kuupäevad ja palus teatada, millal kostjale endale sobib tulla), et probleemi arutada. Kostja vastas
  8. märtsil 2020, et tal ei ole hetkel võimalik vestlusele tulla (tl 22);  kostja ei soovinud osaleda arenguvestluses, kus pidi osalema ka hageja (vt xxxxxxxxxx rühma kasvataja L K Messenger’i vestlus kostjaga, tl 23; kostja
  9. septembri 2020 vastus, tl 75)  kostja laps X suunati ohvriabi kaudu kriminaalmenetluse raames
  10. märtsis loovteraapiasse, mille läbiviija K J
  11. jaanuari 2021 kokkuvõttest (tl 101) nähtub, et „X väljendas, et tunneb hirmu oma rühmaõpetaja T L ees ning näeb õudusunenägusid õpetaja T ja ei taha lasteaeda minna selle konkreetse õpetaja tööloleku ajal.“;  xxxxxxxxxx rühma lapse M vanema J T
  12. jaanuari 2021 e-kirjast (tl 99-100) nähtuvalt olid lapsed tõrked lasteaeda minemisel 2020 jaanuarist septembri keskpaigani.
  13. Hagi on esitatud au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju ning varalise kahju hüvitamiseks. Hagi aluseks olevad andmed (hageja on välja toonud kokkuvõtvalt neli tegelikkusele mittevastavat faktiväidet ja kaks ebakohast väärtushinnangut) avaldati kostja poolt teistele lastevanematele (eelkõige M V ja E R). Hageja au teotavatena on hagiavalduses välja toodud järgmised kostja avaldatud ebaõiged faktiväited. 1) Hageja tekitab lapsele (Y) probleeme (muret ja kannatusi) (edaspidi ka väide 1). 2) Hageja kiusab kolme last või teeb kolmele lapsele liiga (vastavalt X, YY, Y või X, YY, XX) (edaspidi ka väide 2). 6
(15)3) Hageja on lastega (füüsiliselt) vägivaldne ja väärkohtleb lapsi: pigistab (kõvasti) kätest; tirib ja pigistab kätest; tirib lapsed seltskonnast välja (edaspidi ka väide 3). 4) Hageja on lastega (vaimselt) vägivaldne: karjub; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; räägib lastele halvustavalt emast / ähvardab emaga (edaspidi ka väide 4). Au teotavatena on hagiavalduses välja toodud järgmised kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud. 5) Hageja tõttu on lapsed ohus (edaspidi ka väide 5). 6) Kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab (edaspidi ka väide 6).
  1. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, sest esitatud laused kujutavad kostja ausat teadmist ja arvamusi olukorrast. Kostja leiab, et Väide 1 on hinnang; Väide 3 on tema last puudutavas osas faktiväide, muus osas hinnang; Väide 5 on hinnang. Väite 6 osas selgitas kostja, et ei ole kellelegi öelnud, et ta eesmärgiks on hagejast lahti saamine, vaid pigem on tal soov olnud probleem lahendada. Kostja ei eita teistega hagejast rääkimist: oma arvamuste teistega jagamises pole midagi taunitavat ega etteheidetavat. Kostja sõnul oli tal mure lapse heaolu pärast. Ta ei ole kunagi soovinud luua hagejast teadlikult vale ja negatiivset kuvandit.
  2. Seega vaidlus puudub selles, et kostja avaldas hageja kohta teavet (kas siis faktiväiteid või väärtushinnanguid) kolmandatele isikutele (eelkõige xxxxxxxx lasteaia teistele lapsevanematele). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigustatud kostjalt kahju hüvitamist nõuda põhjusel, et avaldatu oli tema mainet kahjustav.
  3. Esmalt hindab kohus hageja mittevaralise kahju nõuet, sh võtab seisukoha selles, kas esitatud väited on faktiväited või väärtushinnangud, kas need ja nende avaldamine on hageja au teotavad, kas kostja on kahju põhjustamises süüdi (I). Edasi käsitleb kohus varalise kahju nõuet (II) ning viimasena jaotab menetluskulud ja määrab need kindlaks (III). I 21.

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust.

22. Hageja esitatud isiku õiguste rikkumisest tulenev mittevaralise kahju nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja / või § 1047 alusel arvestades §-s 1050 sätestatuga. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause,

§ 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga.

23. Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväited võivad olla mh kaudsed, st väited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille 7

(15)tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu
  1. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Kui kohus leiab erinevalt hagejast, et kostja on avaldanud väärtushinnangu, mitte faktiväite, peab kohus nõude õigesti kvalifitseerima. Au teotamise korral on andmete avaldajal (kostjal) kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Kohus peab tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
  2. Kohus selgitas
  3. jaanuari 2021 kirja p-s 13.2 pooltele tõendamiskoormist asjas. Hageja peab mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.
  4. Hageja leiab, et kostja avaldas kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (väited 1-4) ja ebakohaseid väärtushinnanguid (väited 5-6), mis teotavad hageja au. Faktiväidete eristamiseks Väidete avaldamise tõendamiseks on hageja esitanud M V ja E R kirjad hagejale. Kostja on kahjunõude põhjendatusele vastu vaielnud, kuid ei ole vaidlustanud seda, et ta hageja kohta arvamusi kolmandatele isikutele avaldas. Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduse alusena esitanud midagi, mida võiks nimetada kostja poolt esitatuks faktiväitena (vt kostja
  5. jaanuari 2021 vastus, p 9, tl 95 pöördel). Esitatud hinnangute ja arvamuste osas on kostja seisukohal, et need ei ole ebakohased. Väite 6 osas on kostja märkinud, et ei ole tahtnud tegutseda seni kuni hagejast lahti saab, vaid pigem on soovinud tegeleda probleemiga kuni see laheneb ja väitnud ehk seda, et hageja ei sobi lastega töötama.
  6. Eeltoodu põhjal saab esitatud väiteid lugeda kostja poolt VÕS § 1047 lg 2 tähenduses kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks ehk avaldatuks. Vastupidist ei ole kostja tõendanud (

§ 230lg 1).

Kuna pooled aga vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud väited on faktiväited või väärtushinnangud ning kas avaldatu teotas hageja au, tuleb kohtul tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

  1. Kohtu hinnangul saab asjas esitatud tõendite (tl 13-21) ja nendest nähtuvat olukorra konteksti arvestades lugeda väiteid 1, 2, 3 ja 4 faktiväideteks ning väiteid 5 ja 6 väärtushinnanguteks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 27.
  2. Väite 1 kohaselt tekitab hageja lapsele (Y) probleeme (muret ja kannatusi). Selle väite puhul nähtub taustana M V kirjast, et kostja uuris M V, miks viimase laps Y lasteaias poolikuid päevi teeb (ehk mis Y mureks on). M V vastas kostjale, et tõenäoliselt on Y stress tema diagnoosist (atoopiline dermatiit) ja pikkadest päevadest. Kostja ütles M V, et see ei ole nii, sest probleemid Y on õpetaja T (hageja) tekitatud. Kohtu hinnangul on väite 1 tõesust põhimõtteliselt avaldajal võimalik tõendada. Kostja saaks tõendada oma väidet, et hageja tegevus oli põhjuseks, miks Y oli stress, mille tõttu viibis ta lasteaias poolikud päevad. 8

(15)27.
  1. Väide 2 järgi kiusab hageja kolme last või teeb kolmele lapsele liiga (vastavalt X, YY, Y või X, YY, XX). Selle väite osas saab vastavalt M V / E R kirjadest nähtuvale kontrollida ja tõendada, kas hageja kiusas / tegi liiga (tiris ja pigistas kätest / pigistas kõvasti kätest) kolmele lapsele - X, YY, Y / XX. 27.
  2. Samuti on võimalik objektiivselt kontrollida väiteid 3 ja
  3. Nendes nimetatud laste füüsiline ja vaimne väärkohtlemine on kirjeldatud konkreetsete tegevustega: pigistab (kõvasti) kätest; tirib ja pigistab kätest; tirib lapsed seltskonnast välja; karjub; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; räägib lastele halvustavalt emast / ähvardab emaga. 27.
  4. M V avaldatud väide 5 (hageja tõttu on lapsed ohus) ja E R avaldatud väide 6 (kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab) on väärtushinnangud. Eesti keele seletavast sõnaraamatu järgi tähendab sõna „oht“ olukorda, kus kedagi ähvardab ebaõnn, õnnetus, katastroof, nende võimalus ja tõenäosus (tl 51). Kohtumenetluses ei saa tõendada kellegi ohus olemise tõesust ega väärtus. Ohus olemine (saabuva õnnetuse võimalus) on hinnanguline kategooria, mida saab vaid põhjendada. Samuti saab ka n-ö tegutsemise mitte lõpetamist seni kuni hagejast on lahti saadud vaid põhjendada. Kostja on seoses väitega 6 märkinud, et ta ei ole kunagi kellelegi väitnud, et ta eesmärgiks on hagejast lahtisaamine, vaid soov tegeleda probleemiga seni kuni see laheneb (vt kostja
  5. septembri 2020 vastuse p 2.2.1.7, tl 74 pöördel). Seejuures on kostja möönnud, et võis kellelegi avaldada arvamust, et hageja ei peaks töötama väikeste lastega. Kohus leiab, et sisuliselt ongi E R kirjas sisalduva väite 6 puhul mõistlikule inimesele arusaadav, et kostja sooviks oli tegutseda seni kuni probleem laheneb – hageja, kes ei peaks kostja arvates töötama väikeste lastega, seda enam ei teeks. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hagejale tööandjaks, kes saaks otseselt otsustada selle üle, kas hageja peaks lasteaias töötama. Eeltoodu põhjal tuleb väide 6 lugeda kontekstisiseselt avaldatud väärtushinnanguks.
  6. Kohtul tuleb järgnevalt hinnata, kas faktiväited vastavad tegelikkusele või mitte ja väärtushinnangud on põhjendatud või mitte ning tuvastada, kas kõnealune teave ja selle avaldamine kahjustab hageja mainet.
  7. Praeguses asjas on hageja väitnud, et faktiväited 1-4 on ebaõiged ja au teotavad ning väärtushinnangud 5-6 on ebakohased ja au teotavad. Oma väidetu põhistamiseks esitas hageja muuhulgas Eesti keele seletava sõnaraamatu ja Emotsioonidetektori väljavõtted avaldatud sõnade ja lausete kohta (tl 28-54.). Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole faktiväiteid esitanud või kui siis vaid väide 3 (hageja on füüsiliselt vägivaldne) on fakt osas, mis puudutas tema last. Oma lõplikes
  8. veebruari 2021 seisukohtades märkis kostja, et ta ei ole hagejat laimanud, esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid. Kostja ei ole toonud välja hageja esitatud kuue väite osas oma konkreetseid vastuväiteid ja tõendeid iga väite puhul eraldi.
  9. Faktiväidete 1-4 ebaõigsuse või tõele vastavuse osas märgib kohus järgmist. 30.
  10. Kuna kohus tuvastas eelnevalt otsuse p-s 27, et väiteid 1-4 tuleb pidada faktiväideteks, siis tuli kostjal mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus. Kostja esitas kohtule oma lapse X terapeudi K J kokkuvõtte teraapiaprotsessist ning xxxxxxxx lasteaias xxxxxxxxxx rühmas käiva lapse YY ema J T kirja. 9
(15)30.
  1. X saadeti
  2. a hageja suhtes toimunud kriminaalmenetluse raames ohvriabi kaudu loovteraapiasse ning terapeudi sõnul väljendas X talle, et „tunneb hirmu oma rühmaõpetaja T L ees ning näeb õudusunenägusid õpetaja T ja ei taha lasteaeda minna selle konkreetse õpetaja tööloleku ajal. … usalduse tekkides, rääkis X oma tunnetest seoses õpetaja T ning eriti meeldejääv oli X ühe seansi töö, kus ta ehitas pulkadest nagu loomaaia puuri ja pani sinna sisse mänguhundi ning ütles, et see hunt on õpetaja T ja ta on puuris, teistest eraldi. See peegeldab lapse tundmusi ja hoiakut seoses antud õpetajaga“. YY ema kirjeldas e-kirjas, et tema lapse käitumine muutus
  3. või
  4. jaanuaril 2020, kui uuesti lasteaeda pöörduti. YY ema arvates juhtus midagi 6./
  5. jaanuari lõunauinaku ajal, mille pärast „... X käitumine muutus lasteaia käimise suhtes ja ka tekkis hirm õpetaja T vastu. … Kaalusin lapse ära võtmist sealt rühmast ja olen teinud avalduse kahte lasteaeda xxx lasteaed/algkool ja lasteaed xxxxxxxxxxxx. Vahepeal on pakutud kohta xxxxxxxxxxx lasteaeda, aga ütlesime ära, kuna sel hetkel oli laps leppinud praeguse xxxxxxxx rühmas käimisega ja ta ise ei soovinud hetkel lasteaeda vahetada, aga olen jätnud senini oma lapse xxxxxxxxxxx lasteaia järjekorda. Minu kui lapsevanema jaoks see olukord jaanuarist kuni septembri keskpaigani oli väga emotsioonaalselt raske, kuna ei saanud oma lapse käitumisest ja minu küljes rippumisest aru. … Kahjuks minu laps YY ei ole suur lasteaia päeva ümber rääkija pean alati uurima ja ise teemat üles võtma. Mida ma siis olen tema suust välja pinninud:
  6. T ei luba magamise ajal pissile minna.
  7. T on kuri, riidleb, karjub
  8. Kõige suurem hirm oli magama minemise ees. Ta väga ei soovinud , et T teda magama paneks. Alati küsis üle, kes homme lasteaias loeb raamatut ja tahtis teada, kelle kord on homme lapsi magama panna. Lõpuks õppis selgeks, et õpetajad loevad kordamööda ja hakkas juba ise jälgima.“. 30.
  9. Kohtu hinnangul nähtub nendest tõenditest, et kostja lapsel X ja J T lapsel YY oli mõlemal tõrge lasteaias käimisega, kuid need ei tõenda kostja väidete 1-4 vastavust tegelikkusele. Mõlema ema arvates on lapse murede põhjuseks xxxxxxxxxx rühma õpetaja T, s.o hageja. Nõustuda saab kostjaga, et kohtu ette toodud küsimus on oma olemuselt väga subjektiivne ning inimesed hindavad olukordi erinevalt ja reageerivad neile erinevalt, eriti mõistetav on emotsionaalsus oma lapse osas (tl 95 pöördel). Samas leiab kohus, et terapeudi kokkuvõtet võib mitmeti tõlgendada. Eelkõige tuleb arvestada asja konteksti - terapeudi juurde suunati kostja laps ohvriabi kaudu kriminaalmenetluse raames, mis algatati kostja antud väidete alusel, mille tõesus on ka praeguse kaasuse küsimus. YY ema väidete puhul on tegemist tema hinnanguga olukorrale (lapse vastumeelsusele minna lasteaeda). Seejuures märgib YY ema, et ta ei saanud oma lapse käitumisest aru. Kõik eeltoodu ei tähenda, et kõnealustel lastel hagejaga probleeme või erimeelsusi ei olnud, kuid esitatu alusel ei saa ka väita, et kostja avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. 30.
  10. Seega ei ole kostja tõendanud väidete 1-4 vastavust tegelikkusele ning neid tuleb pidada ebaõigeteks faktiväideteks.
  11. Edasi võtab kohus seisukoha avaldatud väärtushinnangute 5-6 ebakohasuse või põhjendatuse osas. 31.
  12. Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud
  13. juunil 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 p-s 16 selliselt, et ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla mh tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et 10
(15)avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu
  1. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). 31.
  2. Hageja leidis, et avaldatud hinnangud (hageja tõttu on lapsed ohus; kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab) on ebakohased. Hageja tõttu ei ole lapsed ei lasteaias ega kuskil mujal ohus ning hagejast ei vaja mingil põhjusel lahti saada. Kostja leiab, et väite 5 osas on tegemist tema ausa hinnangu ja arusaamisega. Väite 6 osas on kostja märkinud, et ei ole tahtnud tegutseda seni kuni hagejast lahti saab, vaid pigem on soovinud tegeleda probleemiga kuni see laheneb ja avaldanud ehk seda, et hageja ei peaks töötama väikeste lastega. 31.
  3. Kohtu arvates on avaldatud hinnangud (väited 5 ja 6) põhjendamatud, kuna kostja on oma negatiivse hinnangu kujundanud asjaolusid selgitamata ja meelevaldselt. Arvestada tuleb, et hageja on pikaaegse kogemusega lasteaiaõpetaja, keda tööandja poolt antud iseloomustuses kirjeldatakse sõbraliku ja lastesse lugupidavalt suhtuva õpetajana (tl 24). Kostja ei soovinud lapselt tekkinud väidetavaid muresid lahendada lasteaia direktoriga ja / või hagejaga vesteldes. Kohus nõustub kostjaga, et keegi ei saa lapsevanemale ette kirjutada, kuidas oma lapse probleemile läheneda. Ometigi tuginedes väärtushinnangute kujundamisel peamiselt oma lapse (või teiste laste) sõnadele ning püüdmatagi selgitada asjaosalistega olulisi fakte välja, tuleb vaidlusaluste väidete 5-6 hindamisel nende ebakohasust jaatada.
  4. Selleks, et hinnata väidete 1-6 ja nende avaldamise au teotavat iseloomu (õigusvastasust), arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Kui au teotava faktiväite avaldamise õigusvastasus oleneb sellest, kas avaldatud faktiväited on tõesed ning kas avaldaja oli ebaõigete andmete avaldamisel heauskne ja hoolikas faktide kontrollimisel (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3), siis au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus võib tuleneda sellise hinnangu ebakohasusest. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (Riigikohtu
  5. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on. See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu
  6. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu
  7. novembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus.
  9. Kõiki väiteid kogumis hinnates nõustub kohus hageja seisukohaga, et hageja professionaalsele tegevusele lasteaiaõpetajana antud väited on selgelt negatiivsed, jättes hagejast mulje kui lastele probleeme, muret, kannatusi, füüsilist ja vaimset vägivalda põhjustavast inimesest, kelle ametialane sobivus on suure kahtluse all. Seda seisukohta kinnitavad hageja esitatud emotsioonidetektori tulemused.
  10. Vaatamata sellele tuleb kohtul ka hinnata, kas kostjal võis olla õigustus vaidlusaluse teabe avaldamiseks, st kas hageja on oma käitumisega andnud põhjuse selliste väidete andmisele ning hinnangud põhinevad objektiivsetel asjaoludel. 11
(15)Asja materjalidest nähtub, et ühelt poolt on hagejale tööandja sõnul avaldatud kiitust kohusetundliku töö ja abivalmiduse eest.
  1. a-l tunnustati hagejat kui tublit rühma meeskonnaliiget ja head koostöötegijat.
  2. a-l pälvis hageja lasteaia kolleegipreemia ja teda tunnustati xxxxx xxxxxxxx õpetajate vastuvõtuga. Tal on 36 a ametistaaži ja puuduvad tööalased distsiplinaarkaristused. Teisalt on hageja suhtes
  3. ja
  4. a-l algatatud kriminaalmenetlused (viimane kostja poolt), mis mõlemad lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu pärast asja uurimist.
  5. a kriminaalmenetluses andsid ütlusi xxxxxxxxxx rühma teine õpetaja L Ka ja õpetaja abi A M. Mõlema tunnistaja sõnul ei ole nad näinud, et hageja oleks rühmas lastele haiget teinud, kuid hagejat saab iseloomustada pigem karmina. Lapse X ütluste kohaselt kriminaalmenetluses on hageja üks kord võtnud tal käest kõvasti kinni ja ta hakkas valu pärast nutma. Lapse X teraapiaprotsessist nähtuvalt vajas laps abi ja toetust lasteaias üle elatud traumaatiliste kogemuste tõttu. xxxxxxxxxx rühma lapse YY ema kirjeldab YY soovimatust minna lasteaeda
  6. a jaanuarist kuni septembrini ning märgib, et see oli emotsionaalselt väga raske, kuna ta ei saanud oma lapse käitumisest aru. Kostja sõnul on ta tegutsenud kui murelik lapsevanem oma lapse kaitseks ja tema eesmärgiks ei olnud hagejale kannatusi põhjustada.
  7. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjal puudus õigustus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute sellisel viisil avaldamiseks. Mõistlik inimene pidi avaldatud väidetest aru saama, et hageja on lastele ohtlik ja sobimatu oma tööks. Avaldatud viisil oli tegemist au teotavate faktiväidetega ning väärtushinnangutega, kuna võimaldavad hagejat pidada lastega halvasti käituvaks inimeseks, kellel on meie kultuuriruumis selgelt negatiivne tähendus. Kohus leiab, et väidete 1-6 avaldamine oli piisavalt intensiivne hageja õiguste rikkumine, et õigustada sõnavabadus piiramist. Kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigete väidete ja põhjendamatute hinnangute avaldamist ei õigusta lapsevanema soov tagada lapse heaolu ja turvalisus.
  8. Seega tuleb kostja lugeda VÕS § 1046 ja § 1047 järgi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks.
  9. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu
  10. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
  11. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 12
(15)
  1. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta teistele isikutele ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja hinnangul oleks õiglane mittevaraline hüvitis vähemalt 10 000 eurot, arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist.
  2. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tegevus on põhjustanud hagejale mittevaralist kahju, kuid selle hüvitamiseks peab põhjendatuks kostjalt välja mõista 800 eurot. Selline hüvitis on kooskõlas kahju tekitamise asjaolude ja senise kohtupraktikaga. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
  3. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
  4. Hüvitise suuruse arvestamisel võttis kohus arvesse järgmiseid asjaolusid. Kuigi tegemist oli rikkumisega, mis kahjustas hageja professionaalset karjääri, ei olnud tegemist äärmiselt raskete isiku õiguste rikkumisega - väiteid ei avaldatud meediakanalites laiemale avalikkusele ega tegemist polnud vulgaarsete väljenditega. Kostja avaldas väiteid vaid piiratud isikute ringile, isegi kui arvestada, et xxxxx xxxx on väike piirkond ning suuline info levib kiiremini ja laiemini kui mõnes rohkem anonüümsust pakkuvas suuremas linnas. Mittevaraline kahjuhüvitis peab motiveerima edaspidistest rikkumistest hoiduma. Lisaks arvestas kohus kostja käitumist – mitmele inimesele väidete avaldamist, lubadust tegeleda probleemiga kuni see laheneb (kuni hagejast lahti saab), keeldumist probleeme lahendamast lasteaia juhatajaga ja / või hagejaga ning varalist seisu (tl 55).
  5. Kuna hageja taotles viivise väljamõistmist mittevaralise kahju hüvitiselt, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras alates hagi esitamisest
  6. juulil 2020 kuni põhinõude täitmiseni. II
  7. Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 820 eurot (sh käibemaks).
  8. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu
  9. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt Riigikohtu
  10. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).
  11. Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu
  12. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). 13
(15)
  1. Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole rikkumise heastamiseks. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on hageja nõue põhjendatud.
  2. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 820 eurot mõistliku suurusega. Hageja on kohtule esitanud arve, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (tl 61). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. III 48.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 49. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud asjas tehti kohtuotsus kostja kahjuks. Seega jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda. 50. Tulenevalt

§ 175

lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja
  2. veebruari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 3713,20 eurot (riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 3313,20 eurot (sh käibemaks)).
  3. Tsiviilasjas on hagihinnaks 4600 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 400 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu riigilõiv 400 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 14

(15)
  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lisaks riigilõivule kuludest õigusabile 19 h 5 min eest tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) või 160 eurot (ilma käibemaksuta) ning seda järgmiselt. Tunnihinnaga 140 eurot on toimingud:
  2. juuni 2020 - kohtuvaidluse perspektiivi hindamine, kokkuvõtte koostamine kliendile – 30 min (70 eurot),
  3. juulil 2020 - hagiavalduse koostamine – 3 h (420 eurot);
  4. juuli 2020 - hagiavalduse koostamine - 5 h 20 min (746,67 eurot);
  5. juulil 2020 - hagiavalduse täiendamine, lõplik viimistlemine, lisade komplekteerimine – 1 h (140 eurot);
  6. september 2020 - kliendi kirja ja kostja vastusega tutvumine, vastus ja ülevaade kliendile – 20 min (46,67 eurot);
  7. september 2020 seisukoha koostamine kostja vastusele – 4 h 30 min (630 eurot). Tunnihinnaga 160 eurot on toimingud:
  8. jaanuar 2021 - kohtumäärusega tutvumine, ülevaade ja edasine tegevuskava e-kirjaga kliendile – 20 min (53,33 eurot);
  9. jaanuar 2021 täiendavate seisukohtade koostamine vastavalt
  10. jaanuari 2021 määrusele – 2 h (320 eurot);
  11. veebruar 2021 - M L seisukoha ja tõenditega tutvumine, ülevaade kliendile – 45 min (120 eurot);
  12. veebruaril 2021 - hageja seisukoha koostamine – 1 h (160 eurot);
  13. veebruar 2021 - menetluskulude nimekirja koostamine – 20 min (53,33 eurot). Lisaks on hagejale tekkinud 1 euro suurune kulu
  14. juulil 2020 kinnistusraamatu päringu eest M L kohta (omanikuandmed). Hageja kinnitab, et menetluskulude nimekirjas kantud kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

54. Arvestades vaidluse sisu ja nõude olemust (kas kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid hinnanguid ning kas kostjalt on põhjendatud mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmine), poolte tõendamiskoormist ning tsiviilasja keerukust (keskmise keerukusega), esindaja tunnitasu hinda (140 ja 160 eurot (lisandub käibemaks), mis on kooskõlas kohtupraktikaga) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 3313,20 eurot, on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes.

Kostja ei ole hageja kuludele vastuväiteid esitanud. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 3313,20 eurot. 55. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3713,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.