← Eesti

3-20-2346/13

Obsah (5)§ 203§ 204§ 104§ 201§ 112

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2346 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla inimväärikust

) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 03.09.2020 Tallinna Vanglale taotluse Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot.
  2. Tallinna Vangla jättis 03.11.2020 vastusega nr 5-37/20/86-2 XXa kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  3. XX esitas 25.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla inimväärikust alandavate tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. 3-20-2346
  4. Tallinna Halduskohus jättis 08.02.2021 määrusega XXa taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (p 1) ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale 75 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja (p 2). XXa vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt on kaebaja sissetulekud taotlusele eelneva nelja kuu jooksul olnud 280 eurot. Kaebajalt on võetud tasu elektrienergia eest kokku 11,48 eurot ja paljundamise teenuse eest 0,38 eurot. Kinnipeetavate isikute puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 §-le 1 on
  5. a-l töötasu alammääraks 584 eurot. Seega kuulub kinnipeetava puhul
  6. a-l kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 29,20 eurot (s.o 5% 584 eurost). Nelja kuu peale kokku on see 116,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek taotluse esitamisele eelneva nelja kuu arvestuses 75,67 eurot ((280–11,48–0,38–116,80)÷4×2=75,67). Seega on kaebaja võimeline tasuma 75 euro suurust riigilõivu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  7. XX palub 10.02.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja ei ole mitte kinnipeetav, nagu on märgitud halduskohtu viidatud Riigikohtu lahendis, vaid vahistatu. Vahistatu vajadused on oluliselt suuremad kui kinnipeetaval. Vahistatul tekivad suhtlemisel riigiga kulud, mida vabaduses ei tekiks (nt kulutused paberile, pliiatsile, ümbrikule ja margile). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (

§ 201lg 1 esimene lause).

7.

§ 112

lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-135-15 ja halduskolleegiumi 15.06.2016 määruse nr 3-3-1-36-16 kohaselt tuleb kinnipeetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ligikaudu 5% ulatuses töötasu alammäärast (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2020. a töötasu alammäär 584 eurot, millest 5% moodustab 29,20 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Silmas on peetud kinnipeetavaid isikuid, s.t nii vahistatuid kui süüdimõistetuid. 2

(3)3-20-2346 8. XXa vanglasisese konto väljavõttelt nähtub, et perioodil 25.07.2020–25.11.2020 oli tema sissetulek 280 eurot. Halduskohus on korrektselt arvestanud XXa igakuiste vältimatute kulutuste katteks 116,80 eurot (29,20×4) ning sissetulekust lisaks maha arvestanud 11,48 eurot elektrienergia ja 0,38 eurot paljundamise teenuse eest. Kaebajal puuduvad muud kulud (vangistusseaduse § 44 lg-s 2 sätestatud summad, mille osas puudub kaebajal käsutusõigus (Riigikohtu 12.03.2012 määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12, p 10 või täitemenetluse seadustiku § 131 lg-s 1 nimetatud summad, millele ei saa sissenõuet pöörata ning mida ei arvestata sissetulekute hulka)), mida sissetulekust maha arvestada. Seega on XXa rahaliste vahendite suurus, mida riigilõivu tasumisel arvesse võtta, 151,34 eurot (280–11,48–0,38–116,80) ning halduskohus on õigesti leidnud, et

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatav taotleja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek on 75,67 eurot (151,34÷4×2=75,67), mis on nõutava riigilõivu tasumiseks piisav. Järelikult ei vasta kaebaja menetlusabi andmise tingimustele ning menetlusabi andmine ei ole põhjendatud.

  1. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja käsutuses oli perioodil 25.07.2020– 25.11.2020 piisavalt raha (muu hulgas on kaebaja viidatud perioodil teinud vangla kaupluses sisseoste kokku summas 248,66 eurot), et enda kulutusi jaotada, sh arvestada sellega, et võimaliku kaebuse esitamisel tuleb isikul üldjuhul tasuda riigilõiv ise. Isik ei saa kaebuse esitamisel eeldada enda riigilõivu tasumisest vabastamist menetlusabi korras. Menetlusabi andmisel võetakse juba piisavalt arvesse igakuiseid vältimatuid kulusid esmatarbevahenditele ja teenustele.
  2. Eelneva põhjal jääb XXa määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.