KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- märts 2021 Kohtuasja number 1-19-8095 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Virko Marinitševi (isikukood 50004016515) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- veebruari 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Virko Marinitšev vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Ain Tali Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru ja tema kaitsja Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses Virko Marinitševile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 84 (kaheksakümmend neli) eurot 48 senti, sealhulgas käibemaks 14 eurot 8 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Virko Marinitševilt Eesti Vabariigi kasuks välja 84 eurot 48 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega tunnistati Virko Marinitšev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 203 lg 1, § 215 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning teda karistati 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V. Marinitševi kahtlustatavana kinnipidamise aeg kokku 7 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati seda karistust V. Marinitševile Tartu Maakohtu
- juuni 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 5 päeva pikkuse vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti V. Marinitševi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
- august
- Karistusaeg lõppeb
- augustil
- Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2021 Viru Maakohtule materjalid V. Marinitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur V. Marinitševi vangistusest vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- veebruari 2021 määrusega V. Marinitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ja mõistis temalt välja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 179,64 eurot. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused V. Marinitševi vabastamiseks on täidetud, küll aga on täitmata materiaalsed eeldused.
- V. Marinitševil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Korduv karistatus viitab, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. V. Marinitševil on ka vanglas seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on täitmata ennetähtaegse vabastamise üks esmaseid eeldusi ehk õiguskuulekas käitumine vangistuses. Kui kinnipeetav ei suuda käituda vangistuses range järelevalve all õiguskuulekalt, seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses.
- Iseloomustusest nähtuvalt on V. Marinitševil tasumata võlgu 8365,81 eurot, mida ta on enda sõnul motiveeritud tasuma. Samas enne vangistust oli tal olemas pidev sissetulek (enda sõnul umbes 1200–1300 eurot kuus), kuid rahaliste nõuete likvideerimisest ta sellest hoolimata huvitatud ei olnud. Seetõttu on kaheldav, kas ta suudab miinimumpalga eest tööle asudes nõuete tasumisega tegeleda.
- V. Marinitševi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Karistuse kandmisele eelnevalt kuulusid tema suhtlusringkonda enamasti mitteõiguskuulekad sõbrad ning nendega suhtlemise jätkamine, arvestades asjaolu, et isik on kergesti mõjutatav, võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Süüdimõistetu küll enda sõnul ei soovi jätkata vanade sõpradega suhtlemist, kuid kui ta asub vabanemisel elama oma endisesse elukohta Antslas, ei ole välistatud, et ta võib uuesti sattuda oma vanade sõprade mõju alla.
- Iseloomustuse kohaselt suhtus süüdimõistetu kriminaalhooldusel oma kuritegudesse ükskõikselt, ta rikkus pidevalt kontrollnõudeid, registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise nõudeid. Üldkasuliku töö sooritamise ajal oli ta kogu aeg politsei huviorbiidis ja pani korduvalt toime rikkumisi, sh kuritegusid.
- Kohtul puudub kindlus, et süüdimõistetu oleks motiveeritud ennetähtaegsel vabanemisel kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt täitma ning katseaeg ja et käitumiskontrollile allutamine oleks piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära tema uusi kuritegusid. 2
(7)- On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning on alustanud õppimist KohtlaJärve Täiskasvanute Gümnaasiumi
- klassis. Samuti on positiivne, et vabanemisel on süüdimõistetul olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu aga süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid ning seetõttu ei ole põhjendatud V. Marinitševit ennetähtaegselt vabastada. Vabastamist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused V. Marinitšev ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov.
- V. Marinitšev märgib kaebuses, et on eelmisel korral ennetähtaegselt vabastamata jätmisest möödunud aasta ja kuue kuu jooksul end piisavalt lahti mõtestanud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja avaldanud soovi sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimiseks, mis käsitleb suures mahus tema vangistuses viibimise põhjuseid. Ta alustas õpinguid Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi
- klassis, vabanemisjärgselt jätkab õpinguid ja põhikooli lõppedes planeerib autokoolis juhtimisõiguse omandamist. Tal on garanteeritud töökoht, mis tagab igakuise sissetuleku ja võlakohustuste täitmise. Kodukülastusel vestles ta kasuisaga konflikti põhjustest, nad lahendasid omavahelised probleemid ja seega konfliktisituatsioon kasuisaga puudub. Ta on nõus alkoholi tarvitamisest loobuma ja leidma asendustegevusi. Ta usub, et kui kohus ta vabastab, siis eelnev ei kordu.
- Kaitsja taotleb kaebuses maakohtu määruse tühistamist, V. Marinitševi vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Materiaalsed eeldused V. Marinitševi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Teda positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles negatiivsed, mistõttu tuleb ta vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ühes allutamisega katseajale, käitumiskontrollile, lisakohustustele ja elektroonilisele valvele.
- Kuigi V. Marinitševil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, kannab ta vangistust esimest korda. Vangistus on mõjutanud teda positiivselt ning edaspidi soovib ta elada õiguskuulekalt.
- V. Marinitšev on pannud toime seitse distsiplinaarrikkumist, kuid tuleb arvestada, et nende eest määrati talle kõige leebemad karistused: noomitus ja tingimisi kartserisse paigutamine. Tegemist oli mitteoluliste üleastumistega, samuti puudus avalik huvi rangemate karistusliikide kohaldamiseks. Katseajad möödusid edukalt ning kartserisse paigutamisi ei pööratud täitmisele. Pärast viimase distsiplinaarrikkumise toimepanemist
- augustil 2020 ei ole süüdimõistetu suhtes uusi distsiplinaarmenetlusi algatatud ehk viimasest rikkumisest on möödunud üle seitsme kuu. Seega on süüdimõistetu võimeline ja valmis elama seadusekuulekalt. Vaatamata distsiplinaarkaristustele asus vangla seisukohale, et süüdimõistetul ei esine vanglas probleeme käitumisega ja hea käitumise eest on ta välja teeninud preemiad. Süüdimõistetu on taasühiskonnastavate tegevuste läbimises motiveeritud ning tunnistab muutuste vajalikkust.
- Eelmisel korral V. Marinitševi ennetähtaegset vabastamist otsustades heitis kohus talle ette garanteeritud töökoha puudumist ja võlgnevuste tasumisega mittetegelemist. Nüüd on süüdimõistetul garanteeritud töökoht kalakasvatuses ning tema vastu suunatud rahalised nõuded on vähenenud enam kui 22 000 eurolt 8365,81 eurole. Garanteeritud töökoha olemasolu aitab kaasa nõuete kiiremale rahuldamisele. 3
(7)- Maakohtu määruse kohaselt oli V. Marinitševi kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Tuleb arvestada, et kuritegude toimepanemisel oli süüdimõistetu noorem kui 19-aastane. Mida noorem on inimene, seda mõjutatavam ta negatiivselt on. Vanuse kasvades olukord muutub ja see võib kaasa tuua isiku muutumise positiivses suunas. Nii on ka süüdimõistetu puhul: juhul kui varem oli ta mõjutatav, siis praegu on ta taasühiskonnastavate tegevuste läbimiseks motiveeritud ja tunnistab muutuste vajalikkust.
- V. Marinitšev on andnud nõusoleku elektroonilisele valvele allutamiseks. See aitaks kontrollida tema käitumist kriminaalhoolduse ajal ja suurendaks seeläbi tema õiguskuulekust. Samuti aitab elektroonilisele valvele allutamine koos kaasnevate ajakavade ning piirangutega süüdimõistetul oma aega asjalikult ja korrastatult sisustada. Et vähendada alkoholi tarvitamisest ja võimalikust suhtlusringkonnast tulenevat riski, saab süüdimõistetul keelata alkoholi tarvitamise ja suhtlemise nii kriminaalkorras karistatud kui ka alkoholi tarvitavate isikutega, v.a perekonnaliikmed. Süüdimõistetu on andnud ka nõusoleku osaleda vabanemisjärgselt sotsiaalprogrammides ja alkoholi tarvitamise häireuuringus, samuti omal kulul laboratoorsete analüüside tegemiseks, et tuvastada alkoholi tarvitamist. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebused alust selle tühistamiseks ei anna.
- V. Marinitševi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus V. Marinitševi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi ilmset kaalutlusviga teinud. Maakohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa V. Marinitševit KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. V. Marinitševi puhul positiivset retsidiivsusprognoosi teha ei saa.
- V. Marinitševil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt karistati teda tingimisi vangistusega. Sellega kaasneval katseajal pani ta toime uue kuriteo. Järgmise kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse osas tuldi talle vastu ning vangistus asendati üldkasuliku tööga. Ka seda võimalust ei osanud V. Marinitšev hinnata, kuna pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. Seega on ilmne, et varasemad karistused V. Marinitševile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Kuna nüüd on V. Marinitšev aga esimest korda vanglas, võiks sellest karistusest eeldada suuremat mõju. Paraku sellist järeldust siiski teha ei saa. 4
(7)- V. Marinitševil on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust vanglakorra rikkumise eest. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kui süüdimõistetu ei suuda järgida vangla eeskirju, seab see kahtluse alla tema võime käituda õiguskuulekalt ka vabaduses. Korravastase käitumise jätkamine vanglas näitab, et karistus ei ole oma eesmärke täitnud. Asjaolu, et vanglakorra rikkumise eest on süüdimõistetule määratud noomitused ja kartserisse paigutamised on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, ei muuda fakti, et süüdimõistetu on palju kordi vanglakorda rikkunud. On küll positiivne, et viimane rikkumine jäi eelmise aasta augustisse, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest, et ka pärast seda on süüdimõistetul esinenud vanglas probleeme. Septembrikuus tekkis tal vanglas kaaskinnipeetavaga konflikt, mille osas alustati kriminaalmenetlust. Kuigi selle kohta selgitas süüdimõistetu maakohtu istungil, et mõlemad osapooled on tunnistanud omapoolset süüd ning ilmselt lahendatakse kriminaalasi lepitusmenetluses, näitab see siiski, et süüdimõistetu käitumine ei ole olnud laitmatu ka pärast viimase distsiplinaarkaristuse määramist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja määruskaebuses viidatud vangla iseloomustuses olev väide, et süüdimõistetul vanglas käitumisega probleeme ei esine. Kui süüdimõistetu on korduvalt rikkunud vanglakorda, ei saa järeldada, et tema käitumine on olnud probleemitu.
- Tuleb nõustuda sellega, et süüdimõistetu vangistust iseloomustavad ka mitmed positiivsed asjaolud: ta on olnud tööga hõivatud, tasunud oma võlgnevusi, jätkanud põhihariduse omandamist, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning temaga on läbi viidud mitmeid kuriteoriske maandavaid ja taasühiskonnastamist toetavaid vestlusi. Taasühiskonnastavate tegevuste läbimisel on süüdimõistetu olnud motiveeritud ning sõnades tunnistab ka muutuste vajalikkust. Siiski ei anna need positiivsed asjaolud piisavat kindlust, et vangistus on oma eesmärgid täitnud, süüdimõistetu uue kuriteo riskid on piisavalt maandatud ja ta suudab vabaduses jätkata õiguskuulekat elu.
- V. Marinitšev on pannud toime eriliigilisi kuritegusid. Arvestades varasemaid kuritegusid ning vangla iseloomustusest nähtuvaid andmeid tuleb süüdimõistetu kuritegeliku käitumise soodusteguriks lugeda impulsiivsust, grupi mõju, alkoholi tarvitamist, oskamatust oma probleeme adekvaatselt lahendada ja viha kontrollida. On mitmeid asjaolusid, mis seavad kahtluse alla, kas neist teguritest tulenevad riskid on praeguseks piisavalt maandatud.
- Kuigi süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, nähtub programmi läbimise kokkuvõttest, et puudub siiski veendumus, kas V. Marinitšev on valmis programmist saadud teadmisi ja oskusi ka praktiliselt kasutama. Sellist kahtlust kinnitavad programmi lõpuajal ja pärast selle läbimist toime pandud distsiplinaarrikkumised ning neile antud süüdimõistetu selgitused, mis viitavad, et ta võib jätkuvalt käituda impulsiivselt ega suuda oma pahameelt talitseda. Kahtlust, et süüdimõistetu ei suuda jätkuvalt oma probleemidega adekvaatselt tegeleda, kinnitab ka suhteprobleemide teemalise vestluse kokkuvõte. Sellest nähtub, et süüdimõistetu ei suuda taluda olukordi, kus tal on vaja teistelt inimestelt abi küsida; ka on tal raskusi eneseanalüüsimisega ning pigem üritab ta probleemsete olukordade eest põgeneda. Kuna varem ei ole ta samuti osanud probleemseid olukordi sihipäraselt lahendada ning on hakanud selle asemel alkoholi kuritarvitama, esineb oht, et ka nüüd võib ta raskuste tekkimisel nendega adekvaatse tegelemise asemel asuda alkoholi jooma. See tähendab aga jätkuvat ohtu alkoholijoobes uute kuritegude toimepanemiseks. Pelgalt süüdimõistetu väide, et nüüd ta mõistab alkoholi kahjulikkust ja on motiveeritud alkoholi tarvitamisest vabaduses loobuma, ei tähenda, et ta selleks ka tegelikult suuteline oleks.
- Jätkuvalt tuleb arvestada ka ohuga, mis tuleneb süüdimõistetu võimalikust negatiivsest mõjutatavusest. Üksnes see, et nüüd on süüdimõistetu saanud vanemaks, on olnud taasühiskonnastavate tegevuste läbimisel motiveeritud, tunnistab muutuste vajalikkust ja soovib varasemast suhtlusringkonnast eemale hoida, ei tähenda, et see oht oleks maandatud. V. Marinitšev on küll paar aastat vanem kui kuritegude toime panemise ajal, ent endiselt veel väga noor inimene. 5
(7)Seetõttu kuulub ta vanuseliselt jätkuvalt kõrgeima retsidiivsustasemega isikute gruppi: vt nt Ahven, A. Vanglast vabanenute retsidiivsus Eestis ja Soomes. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vanglast-vabanenute-retsidiivsus-eestis-ja-soomes. Vabanedes soovib süüdimõistetu vähemalt esialgu asuda elama Antslasse, kus veetis enne vangistust palju aega koos sõprade/tuttavatega, kes avaldasid talle negatiivset mõju. Samasse kohta elama asudes võib selline mõju jätkuda ning tuua kaasa süüdimõistetu uued kuriteod.
- Kahtlust, kas V. Marinitšev suudab vabaduses õiguskuulekalt jätkata ning oma tegevuse võimalike negatiivsete tagajärgedega arvestada, süvendab ka temaga läbi viidud liiklussüütegude ohtlikkuse teemalise vestluse kokkuvõte. Nimelt on süüdimõistetu avaldanud, et tema hinnangul ei peaks n-ö juhilubadeta sõitmine olema keelatud, sest „load ei sõida, vaid mõistus“ ning tema kogemuste põhjal on ta paljudest lubadega autojuhtidest etem sõitja. Samuti ei ole tema jaoks probleemiks, kui ta läheks autoga sõitma, olenemata sellest, kas auto on sõidukorras või mitte. Need seisukohad ilmestavad süüdimõistetu ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ning oma reegleid rikkuva tegevuse võimalikesse negatiivsetesse tagajärgedesse. Ennastõigustavat ning tagajärgedele mittemõtlevat käitumist on süüdimõistetu näidanud ka hiljem distsiplinaarrikkumisi toime pannes ja neid selgitades.
- Tuleb nõustuda maakohtuga, et V. Marinitševi uue kuriteo toimepanemise riski ei saa piisavalt maandada ka kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et varasemal kriminaalhooldusel rikkus süüdimõistetu pidevalt kontroll- ja üldkasuliku töö tegemise nõudeid. Samuti pani ta katseajal ja üldkasuliku töö tegemise perioodil toime uued kuriteod. Seetõttu on alust kahelda, kas ta suudaks kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele alluda nüüdki. Elektroonilise valvega oleks süüdimõistetule küll ette nähtud ajavahemikud ja eesmärgid, mida arvestades võib ta kodunt lahkuda, kuid kriminaalhooldusametnik ei saa pidevalt jälgida, et isik ei tarvitaks sellel ajal alkoholi, ei suhtleks negatiivset mõju avaldada võivate isikutega ega paneks nende mõjul toime uusi kuritegusid. Alkoholi tarvitamisest ja mõjutatavusest tulenevat riski ei saa piisavalt maandada ka lisakohustuste määramisega. Pelgalt lisakohustuste määramine ei saa takistada alkoholi tarvitamist ega negatiivset mõju avaldada võivate isikutega suhtlemist. Et lisakohustused oleksid mõjusad, peab olema piisav veendumus, et süüdimõistetu on võimeline ja motiveeritud neid täitma. V. Marinitševi varasemat elukäiku ja vangistusaegset käitumist arvestades ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole.
- Asjaolu, et süüdimõistetul on vabaduses garanteeritud töökoht ning ennetähtaegselt vabanedes ja tööle asudes saaks tema rahalised nõuded kiiremini rahuldatud, eelöeldut ei väära: süüdimõistetu suhtes esineb negatiivne retsidiivsusprognoos, uute kuritegude ohtu ei ole võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada ja seetõttu tuleb ta jätta vabastamata.
- Maakohus on põhjendatult mõistnud V. Marinitševilt välja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustus, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Erandlikuks juhtumiks ei saa pidada süüdlase kehva majanduslikku olukorda. Määruskaebustes pole toodud ühtegi põhjendust, miks tuleks kaitsjatasu jätta riigi kanda.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et konsultatsioonile riigi õigusabi saajaga ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 45 minutit. Konsultatsioonile pidi ta sõitma Viru Vanglasse ja sinna 6
(7)sõitmiseks kulutatud aega palub ta arvestada 48 km järgi. Lisaks palub ta arvestada sõiduki kasutamise kulusid 96 km järgi. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist 70,40 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 14,08 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu ja kulud kui määruskaebemenetluse kulu V. Marinitševilt riigi kasuks välja mõista. Kuigi võib järeldada, et kaitsja taotleb ka selle kulu riigi kanda jätmist, ei pea ringkonnakohus kaitsja taotlust põhjendatuks – vt käesoleva määruse p 34. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)