1-17-7441/186

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7441 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Aleksei Galotini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Galotini (Galotin; isikukood 37302272232) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva Esimene Advokaadibüroo kaudu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 14 (neliteist) eurot 40 senti, vandeadvokaat Valeriy Gimaevile süüdimõistetu Aleksei Galotinile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Aleksei Galotini kanda. Süüdimõistetu Aleksei Galotinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 10.04.2019 otsusega karistati Aleksei Galotinit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 (episood 07.03.2017) järgi 7 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti mõistetud liitkaristuse kandmiste algust A. Galotini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.04.
8. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Galotin õigeks KarS § 137 lg 1 järgi ja KarS § 255 lg 1 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2019 otsusega tehti täpsustusi Harju Maakohtu 10.04.2019 kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2, mille kohaselt tunnistatakse A. Galotin süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 4 järgi. Karistuse kandmise aja lõpp 20.10.
10. Viru Maakohtu 10.02.2021 määrusega jäeti A. Galotin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
11. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Galotinile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta ajavahemikul 22.06.2020-20.08.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. A. Galotin on omandanud keevitaja eriala ning on töötanud vanglas majandustöödel sise- ja välikoristajana. Isik käis Eesti Töötukassas 23.11.2020, kus registreeris end aktiivseks tööotsijaks, kuna A. Galotin vormistati väljaspoole vanglat tööle, siis vajadus Eesti Töötukassas käimiseks puudus. Alates 10.12.2020 on kinnipeetav A. Galotin lubatud väljaspool vanglat tööle HKScan Estonia AS-i tähtajatu töölepinguga. 13.11.2020 viibis A. Galotin lühiajalisel väljasõidul kodus, mille raames tugevdas suhteid emaga. Alates 14.09.2020 paikneb kinnipeetav Viru Vangla Avavanglaosakonnas. 2.
12. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Galotin on saanud ühel korral, s.o 30.11.2020 distsiplinaarkaristuse, põhjuseks keelatud eseme omamine. Kinnipeetav rikkus Vangla sisekorraeeskirja, kui tõi avavanglasse keelatud eseme, milleks oli alkoholi sisaldav toode. Isiku hea käitumise nõue vanglas täidetud ei ole. On igati positiivne, et A. Galotin on osalenud sotsiaalprogrammis ja omandanud eriala. Lisaks on A. Galotin vangistuses viibimise perioodil olnud hõivatud tööga. Maakohus on seisukohal, et kahtlusteta näitab töö tegemise soov ja valmisolek kinnipeetava valmisolekusse panustada ühiskonna toimimisse läbi oma aktiivse tegevuse. Samas on distsiplinaarüleastumine märk sellest, et A. Galotin ei ole suutnud viimaste kuude jooksul siiski alati reeglitele alluda. 2.
13. Süüdimõistetul on vabaduses garanteeritud elukoht aadressil XXX. Tegemist on ühiselamuga, kus osaliselt elavad ka kriminaalse minevikuga isikud. Antud elamispind kuulub Järve Maja OÜ-le. Järve Maja OÜ andis oma nõusoleku isiku elama asumiseks antud aadressile. Käesoleva vangistuse ajal omandas A. Galotin keevitaja eriala. A. Galotin usub, et eriala annab talle võimaluse lõpetada kuritegude toimepanemine. Vestlusel on väitnud, et puudulik haridus on olnud tema elus takistuseks ja soodustanud ka kuritegelikku käitumist. Avavangla osakonnas soovib täiendada keevitaja eriala läbi Töötukassa. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et A. Galotin ei töötanud enne vangistust, teenis majanduslikku kasu kuritegelikul teel ning tal puudus legaalne sissetulek. Kinnipeetav ei oma pikaajalist töökogemust, ent on teinud vahel juhutöid (mitteametlikud, remonditööd). Valdavalt on varastanud selleks, et raha saada. Kuriteo tulemusena on tekitanud kannatanutele olulist varalist kahju. K-raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 6923,75 eurot. Vabaduses ei ole olnud huvitatud nõuete täitmisest, kuritegude käigus saadud majanduslik tulu kulus enamasti sõltuvuskäitumise rahuldamiseks - alkoholi ja narkootikumide soetamiseks. Ise ei tunnista, et vajas raha eeltooduks. Vanglas on osalenud Töötukassa poolt läbi viidud karjäärinõustamisel. Alates 10.12.2020 on isik vormistatud tööle väljaspoole vanglat HKScan Estonia AS-i, kuhu ta plaanib tööle asuda ka peale ennetähtaegset vabanemist, mida kinnitab ka HKScan Estonia AS personali juht. Hetkel on isik tööle vormistatud tähtajatu lepinguga, katseajaga neli kuud. 2 Töökoha ja sissetuleku olemasolu maandab mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod pani ta muuhulgas toime materiaalse kasu saamiseks, kuid tuleb arvestada ka asjaolusid, et isikul on tasumata rahalisi kohustusi pea 7000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks. Negatiivsena tõi maakohus välja ka asjaolu, et A. Galotin ei ole näidanud ülemäära suurt huvi riigikeele omandamise vastu. 2.
14. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetav mõisteti süüdi üheksas erinevas varguse episoodis, mis oli sooritatud alates
15. aasta oktoobrist kuni
16. aasta aprillini ehk vaid ligikaudu poole aasta jooksul. Antud vargused oli toime pandud grupi poolt sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kuriteo episoodid olid toime pandud ettekavatsetult. Soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid (alkoholi ja narkootikumide tarvitamine), majanduslikud probleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. A. Galotinil on diagnoositud narkosõltuvus (anamneesis). Enne vangistust tarvitas igapäevaselt peamiselt kokaiini ja kanepit, lisaks erinevaid tablette (suukaudselt). Esimest korda tarvitas narkootikume (kanep) 14-aastaselt. Tunnistab narkootikumidest saadud üledoosi. Ei ole kunagi viibinud võõrutusravil. Viimane tarvitamine oli veebruaris
17. Isik möönab, et varastas selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Narkootikumide tarvitamise sagedust hinnates alahindab isik tugevasti oma sõltuvuskäitumist. A. Galotin ei suuda aru saada, et tema narkootikumide tarvitamise sagedus viitab sõltuvusele, mitte proovimisele. Kinnipeetav tunnistab, et joob õlut, viina ja brändit ning väidetavalt vaid tähtpäevadel, mis arvestades kuritegusid on vähetõenäoline. Samuti on A. Galotin tunnistanud, et sooritas varavastaseid kuritegusid muuhulgas ka selleks, et alkoholi ostmiseks raha hankida. A. Galotini arvates tarvitas ta alkoholi nii ammu aega tagasi, et sellega probleemi ei esine. Kinnipeetav ei suutnud varasemalt aru saada, kuidas alkoholi tarvitamine mõjutab tema käitumist ja igapäevast tegevust. Samuti ei suutnud ta mõista alkoholi kuritarvitamise tagajärgi ja ohtlikkust. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest A. Galotiniga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab A. Galotini kuritegelikult ohtlikuks, on raske finantsolukord ja sõltuvusprobleemid. A. Galotin on möönnud, et pani vargusi toime selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Sõltuvusprobleeme kinnipeetav aga selgelt alahindab. A. Galotini seisukohtadest kohtus saab järeldada, et tema arvates on alkoholist loobumine üksnes otsustamise küsimus. Ei saa välistada, et mõni kindla iseloomuga ja selge motivatsiooniga inimene, kes on oma senise käitumisega tõestanud, et on võimeline tegema puhtalt tahtejõu najal kardinaalseid elumuutusi, oleks tõesti võimeline lihtsalt otsustama alkoholist loobumist, aga miski A. Galotini andmetes ei viita sellele, et just tema on selline isiksus. Käesolevalt ei saa välistada, et probleemide/raskuste ilmnemisel, leiab A. Galotin taas tee sõltuvusainete juurde, mis omakorda viib õigusrikkumiste toimepanemiseni. Seda süvendab maakohtu hinnangul ka asjaolu, et A. Galotini õlul lasub suur võlgnevus, mis raskendab vabaduses seaduslikul teel teenitud vahendite arvelt toimetulekut. Maakohtu hinnangul ei ole välistatud, et vabanedes võib A. Galotin pöörduda oma endise elustiili juurde ning hakata taas tarvitama sõltuvusaineid, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. A. Galotini vabanemisjärgseks elukohaks oleks ühiselamu, mis ei soosi maakohtu hinnangul süüdimõistetu edasist õiguskuulekust. Ühiselamusse elama asumine tõstab maakohtu hinnangul riski, et A. Galotin asub taas sõltuvusaineid tarvitama ning see omakorda tõstab uute õigusrikkumiste tõenäosust. Lisaks ei saa kohus jätta märkimata asjaolu, et A. Galotini käitumine pole olnud vanglas üheselt õiguskuulekas – nii omab ta üht distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest. 3 2.
18. Maakohus leidis, et vanglas töötamine, eriala omandamine, sotsiaalprogrammis osalemine ning kindla töökoha olemasolu on küll kiiduväärne, kuid ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu hinnangul on vara olla veendunud A. Galotini valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Sellise veendumuse tekitavad eelkõige tema poolt toime pandud kuriteod ja sõltuvusprobleemid ning lisaks ka vangistuse kestel saadud distsiplinaarkaristus. Ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas. Vaatamata arvukatele A. Galotini vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
19. Viru Maakohtu 10.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Galotini kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada A. Galotin tingimisi enne tähtaega vangistusest. 3.
20. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud kaalutlusvea, mille käigus vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele on kohus vastandanud ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu. Sisuliselt on kohtumääruse punktis 26 toodud järeldus hinnatav sellisena, et juhul, kui A. Galotinil ei esineks vanglas ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, siis maakohus oleks A. Galotini ennetähtaegselt vabastanud. 3.
21. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 asunud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesolev lahend pärineb aastast 2006 ning käesolevaks ajaks on Riigikohtu praktika oluliselt muutunud. Samuti alates sellest ajast on muutunud ka ennetähtaegset vabastamist käsitletav säte. Nimelt KarS § 76 lg 4 täiendati 01.07.2019 järgmiselt: tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes. Ka Riigikohus on asjas nr 3-1-1-12-17 p-s 20 asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Seega ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu kuidagi ei takista A. Galotini ennetähtaegset vabastamist, vaid seda tuleb hinnata kogumis kogu karistuse kandmise ajaga. Üksnes ühe sellise asjaolu arvestamisel on maakohus jätnud kõrvale kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõtet, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse. See on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 3.
22. Maakohus on tuvastanud, et A. Galotin on saanud ühel korral, s.o 30.11.2020, distsiplinaarkaristuse, põhjuseks keelatud eseme omamine. Siinjuures vajab märkimist asjaolu, et A. Galotinil on see ainuke distsiplinaarkaristus kogu vangistuse ajal. Maakohus on suhtunud A. Galotini rikkumisse formaalselt ning ei ole sisuliselt seda käsitlenud. Tegemist ei ole tõsise rikkumisega, mis võiks ohustada vangla julgeolekut. A. Galotin on karistatud selle rikkumise eest noomitusega. Sellel rikkumisel ei saa olla suurt kaalu ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Kindlasti selline rikkumine ei saa kaaluda üle muid positiivseid asjaolusid. 3.
23. A. Galotin on vangistuse olnud veidi vähem kui 4 aastat. Vangistusest on jäänud kanda 8 kuud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus aja jooksul 4 väheneb (3-1-1-12-17, p. 28). Seega kuriteo toimepanemise asjaolud ei takista käesoleval juhul A. Galotini ennetähtaegset vabastamist. Kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks seda arvestanud.
24. Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.03.
25. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei too esitatud määruskaebus kaasa maakohtu põhjaliku määruse tühistamist, milles analüüsitakse kogumis seaduse ja kohtupraktika alusel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendamatust käesoleval ajal.
27. Maakohus on väga põhjalikult analüüsinud, miks vaatamata arvuliselt mitmetele positiivsetele asjaoludele tuleb A. Galotin jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Nagu kaitsja ka ise on välja toonud, siis KarS § 76 lg 4 asjaolusid arvestatakse kogumis, kuid põhjenduste osas on määruskaebuses sellest irdutud. Kuigi faktiliselt positiivseid asjaolusid võib olla mitmeid, ei tähenda see, et nende arv automaatselt kaalub üles kõik negatiivsed ning toob endaga kaasa süüdimõistetu automaatse vabastamise. Ennetähtaegseks vabastamiseks tuleb analüüsida kõiki asjaolusid kogumis, et tõdeda, et süüdimõistetu suhtes uute kuritegude toimepanemise risk on viidud miinimumini. Arvestades eeltoodut, ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses ei maakohtu poolt kaalutlusvea tegemist ega pole maakohus rikkunud ka KrMS § 339 lg-t
28. See, et ei nõustuta maakohtu lõppjäreldusega, ei tähenda, et tegemist oleks kaalutlusveaga.
29. Kuigi kustunud karistusi, sh distsiplinaarkaristusi, otsustuse tegemisel arvestada ei tohi, siis peab ringkonnakohus vajalikuks kaitsja tähelepanu juhtida sellele, et kaitsja eksitab asjakohatult kohut, tuues välja, et „Siinjuures vajab märkimist asjaolu, et A. Galotinil on see ainuke distsiplinaarkaristus kogu vangistuse ajal.“ Mingil põhjusel on vangla koos materjalidega pannud kaasa käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta 02.11.2018 (ei nähtu kohtute infosüsteemist selle halduskohtus vaidlustamist). Karistus on küll kustunud ja seda maakohus ega ringkonnakohus ei arvesta, siis kaitsja argument on kaitsetaktikaliselt siiski eksitav ning kuna kaitsja ise on vaatamata distsiplinaarkaristuste ajalisele kehtivusele pidanud vajalikuks kogu vangistuse ajale tähelepanu juhtida, tuli ka kohtukolleegiumil sellele vastata.
30. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja argumentatsioon kohtupraktika muutumise osas seoses distsiplinaarkaristuste arvestamisega. Maakohus on nõuetekohaselt arvestanud distsiplinaarkaristust kui ka süüdimõistetu poolt osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, kuid kuidas seda peaks teist moodi mõjutama kehtiv kohtupraktika või seaduse muudatus, ringkonnakohtule ei nähtu. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 31-1-12-17 punktis 20 toodule, mille kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Seejärel leiab kaitsja, et distsiplinaarkaristuse olemasolu tuleb arvestada kogumis. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtule saaks ette heita teistsugust käitumist. Nii on maakohus analüüsinud kõiki asjaolusid ja leidnud, et distsiplinaarkaristused koosmõjus süüdimõistetu käitumisega, toimepandud kuriteo asjaoludega, süüdimõistetu sõltuvusprobleemidega, majandusliku toimetuleku oskusega ning elamispinna iseloomustusest tulenevalt, ei anna võimalust asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks viidud miinimumini. 5 Ringkonnakohus leiab samuti, et iseenesest, kui tegemist oleks negatiivselt iseloomustava asjaoluna üksnes distsiplinaarkaristuse olemasoluga, siis ei pruugi see automaatselt tähendada isiku vabastamata jätmist, kuid nagu korduvalt ka enne öeldud, siis asjaolusid hinnatakse kogumis. Võimalik on vabastada ka isikut, kui tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid kõik teised asjaolud kogumis annavad aluse rääkida, et uute kuritegude oht on miinimumini viidud. Maakohus ei ole suhtunud distsiplinaarkaristusse üksnes formaalselt, mis on selgelt näha ka maakohtu määrusest, kus maakohus on põhjalikult analüüsiv. Ringkonnakohus peab omalt poolt vajalikuks märkida, et isikut on karistatud distsiplinaarkorras lubamatu eseme avavanglasse toomise eest, milleks olid alkoholi sisaldavad kommid. Süüdimõistetul oli vabaduses probleeme alkoholiga, seega näitab kohtu hinnangul see teatud mõttes alkoholiga seotud riski. Kaitsja leiab, et nimetatud rikkumine ei ohustanud vangla julgeolekut. Ringkonnakohus peab siinkohal juhtima tähelepanu ka vangla poolt karistuse määramises avaldatule, et vangla sisekorraeeskirjade ning teiste seaduste täitmine tagab vanglas distsipliini ning julgeoleku. Seega üksnes julgeolekurisk ei ole määrav. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ning kehtiva õiguskorra järgimine on üks osa kinnipeetava taasühiskonnastamisest. Ehk vanglas kehtiva korra järgimine peegeldab süüdimõistetu käitumist vabaduses. Kaitsja toob välja süüdimõistetu kantud karistuse pikkuse. Kantud karistuse suurus on oluline formaalsete eelduste täidetusel ning materiaalsete eelduste tuvastamisel kaalu ei oma. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kriminaalhooldus uute kuritegude maandava riskina põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. A. Galotin on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb edutuks.
31. A. Galotini kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev esitas taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ning kliendiga arutamisele 40 minutit ja määruskaebuse koostamisele 40 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kokku 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud hüvitada A. Galotinil.
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
33. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Maarika Kuusk