4-21-309/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts Kohtuasja number 4-21-309 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Jüri Mäele (isikukood 38412250364) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Jüri Mägi Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. septembri 2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,17,007452 karistati Jüri Mäge liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot. Otsus jõustus
6. septembril
8. J. Mägi rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Natalja Malahhova teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. jaanuaril 2021 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse J. Mäele asenduskaristuse kohaldamiseks. J. Mäel oli tasumata kogu trahvisumma.
11. Viru Maakohus rahuldas
12. veebruari 2021 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel J. Mäele määratud rahatrahvi 5 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et J. Mägi ei ole rahatrahvi tasunud ja rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. J. Mäel ei ole raha ega realiseeritavat vara. Ta on kinnipeetav ja kannab Viru Maakohtu
13. veebruari 2019 otsusega mõistetud 2 aasta 3 kuu 27 päeva pikkust vangistust. Karistuse kandmise algus on
14. detsember 2018 ja lõpp
15. aprill
16. Ei ole alust rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjuseid J. Mäel rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole. Samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Rahatrahv tuleb asendada arestiga ja saata J. Mägi aresti kandma pärast vangistusest vabanemist.
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Mägi. Ta taotleb võimalust maksta rahatrahv ära, heastada see tööga või lükata aresti kandmine edasi. Ta on kahe aastaga maksnud võlgade katteks üle 3000 euro. Vabanemisfondis on tal 1200 eurot. Ta on nõus tegema maksegraafiku ja maksma iga kuu 100 eurot. Tal on olemas töökoht, kuhu teda oodatakse ja ta ei taha seda kaotada. Kohus ei andnud talle võimalust rahatrahvi ära maksta ega teha üldkasulikku tööd. Ta ei ole kaks aastat oma peret näinud. Ta vabaneb
18. aprillil ja tema naisel on samal päeval sünnipäev. Ta soovib olla sel päeval pereringis ja palub võimalust kanda aresti hiljem. Ringkonnakohtu seisukoht
19. J. Mägi ei ole määruskaebuses vastu vaielnud, et rahatrahv on tal tasumata. Ta taotleb rahatrahvi tasumiseks täiendavat tähtaega või võimalust teha aresti asemel üldkaslikku tööd. Kui neid võimalusi ei ole, siis taotleb ta aresti kandmise edasilükkamist.
20. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J. Mäel on PPA
21. septembri 2017 otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, J. Mäel ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 1 täidetud.
22. Maakohus asendas põhjendatult rahatrahvi arestiga ega andnud süüdlasele täiendavat tähtaega rahatrahvi tasumiseks. Maakohtu istungil selgitas J. Mägi, et tal on võlgnevusi 17 000 euro ulatuses. Kuigi tal on vanglast vabanemise fondis ligikaudu 1200 eurot ning vabanemisel võib tal olemas olla ka töökoht, ei ole usutav, et ta suudaks sedavõrd suure võlakoorma juures lähiajal rahatrahvi ära tasuda. Seega isegi kui maakohus oleks andnud talle täiendava tähtaja rahatrahvi tasumiseks, oleks rahatrahv ilmselt ikkagi tasumata jäänud. Rahatrahvi tasumise võimalusel on ka ajalised piirid. Arvestama peab rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga ning karistuse efektiivsusega: kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus.
23. J. Mägi heidab maakohtule ette, et kohus ei andnud talle võimalust teha üldkasulikku tööd. Samas nähtub maakohtu istungiprotokollist J. Mäe väide, et kui ta peab tegema üldkasulikku tööd, siis kaotab ta töö. Sellest tuleb järeldada, et maakohtu istungi ajal ei avaldanud J. Mägi ka ise soovi teha üldkasulikku tööd. Kuna määruskaebusest võib tema sellist soovi aga järeldada, tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks olla põhjendatud.
24. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Kahjuks ei sätesta seadus mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda järgmist.
25. Mida kaalukam põhjus inimesel aresti asendamist taotledes on, seda tõsisemalt peaks kohus üldkasuliku töö kohaldamise peale mõtlema. Kui inimene kaotaks aresti kandma asudes võimaluse (palga)tööle minna, võiks üldkasulik töö olla põhjendatum kui nt olukorras, kus süüdlane ütleb, et ta lihtsalt ei taha aresti kanda. Ka J. Mäe määruskaebusest võib aru saada, et ta saaks vabaduses tööle minna, kuid vaid siis, kui ta ei pea aresti kandma. Siiski tuleb pidada 2