← Eesti

2-19-5973/14

Obsah (9)§ 468§ 142§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 178

2-19-5973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Kaire Puller

§ 468lg 1 p 2). 1

(5)2-19-5973 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused S. K. (hageja) esitas 17.04.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse V. K. (kostja) vastu ühisvara ja ühiskohustuste jagamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xx.xx.1994 ja lahutasid xx.xx.2014 Ida-Viru Maavalitsuses. Abielu ajal soetati 13.03.2001 korter hinnaga 6000 Eesti krooni (ca 384 eurot), aadressil xxx xx-xx, xxx linn. Kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud hageja. Käesoleval hetkel on hageja hinnangul korteri turuväärtuseks 4000 eurot, millest kummagi poole osa moodustub 2000 eurot. Korter vajab remonti. Muud ühisvara pooltel ei ole. Hageja soovib korteriomandit ainuomandisse, sest elab koos noorema pojaga korteris. Kostja lahkus pärast abielu lahutamist Eestist Venemaale, ega ole korteri kommunaalteenuseid tasunud. Hageja on maksnud korteri kinnistamiskulud ja korteri eest kommunaalmakseid (küte 2538,59 eurot, eluruumi hoolduskulud 2342,69 eurot, kokku summas 4881,28 eurot), kostja viimase 3.aasta kommunaalkulude osa on 2440,64 eurot, mille kostja võlgneb hagejale. Hagi esemest lähtuvalt palus hageja poolte ühisvara jagada järgmiselt: Kinnistu registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx jätta hageja ainuomandisse; hagejalt kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 2000 eurot ühisomandi osa kaotuse eest; ühiskohustused jagada selliselt: kostjalt hageja kasuks välja mõista 50% ulatuses 3. aasta vältel tekkinud korteri säilitamisega seotud kulud summas 2440,64 eurot. Hageja palus rahaliste nõuete osas teostada tasaarvestus ja kostjalt hageja kasuks välja 2

(5)2-19-5973 mõista korteri säilitamisega seotud kulu summas 440,64 eurot (2440,64-2000=440,64 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 23.04.2020 võttis Viru Maakohus S. K. hagi V. K. vastu ühisvara ja ühiskohustuste jagamise nõudes menetlusse. 02.05.2019 menetlusnimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja tõlkekulu 60 eurot, kokku summas 360 eurot. Hagiavalduse koos lisadega ja Viru Maakohtu 23.04.2020 menetlusse võtmise kohtumääruse on kostja isiklikult allkirja vastu kätte saanud 01.06.2020. xxx rajooni xxx oblasti kohtu 01.06.2020 protokolli nr 13-91/2020 kohaselt ei ole kostjal pretensioone ega vastuväiteid hagiavaldusele. 30.09.2020 vastuses taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist ja täpsustas haginõuet, mille kohaselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek korteriomandi aadressil xxx xx-xx, Kohtla-Järve ühisomandike kande kustutamiseks ja asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Asjas on hagiavalduse lisadega 1 ja 2 (abielutunnistus ja abielulahutuse tõend) tuvastatud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti xx.xx.1994 ja lahutati xx.xx.2014 Ida-Viru Maavalitsuses. Perekonnaseadus (PKS) § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnisasja registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond ühisomanikeks 14.03.2007 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud S. K. ja V. K. Seega on eelviidatud kinnisasi soetatud abielu ajal tegemist on poolte ühisvaraga. Abieluvaralepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad varaühisuse lõppedes abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ja lg 2 sätestab, et kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 mõistes jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele 3

(5)2-19-5973 abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kui enne 2010 soetatud ühisvara jagamist nõutakse pärast uue perekonnaseaduse jõustumist
  1. juulil 2010, kohaldub ka varem soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus (vt ka nt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-42-13, p 9). PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte abielu registreeriti 20.08.1994, hagiavaldusele lisatud ostu-müügilepingu ja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korter osteti 13.03.2001 ning kinnistati 27.01.
  4. Hageja ja kostja kanti kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse 14.03.
  5. Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete, s.o asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-82-15 p 22.2 selgitanud, et kohtuotsus, millega kohus jätab ühisvarasse kuuluva kinnisasja ühele abikaasale, ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega. Seega on õiguslikult põhjendatud kinnistusraamatu kannete parandamise nõue tulenevalt AÕS § 65 ning omanike tahteavalduste asendamine kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses. Kohus jagab S. K. ja V. K. ühisvara, mille kohaselt kinnistu registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru maakond jääb S. K. ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat andma KRS § 34¹ lg 1 tähenduses tahteavaldused, mille kohaselt kinnistu registriosa nr xxxxx II jaost kustutatakse hageja ja kostja ühisomanike kanne ja kinnistusraamatusse kantakse ainuomanikuna hageja. Kohtulahendiga asendatakse eelviidatud kostja tahteavaldused vastavalt TsÜS § 68 lg-le
  6. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitise 2000 eurot ühisomandi kaotuse eest. Kostjalt mõistab kohus hageja kasuks välja kommunaalkulud (
  7. aasta vältel tekkinud korteri küte 2538,59 eurot + hoolduskulud 2342,69 eurot=4881,28 eurot/2=2440,64 eurot) summas 2440,64 eurot. Kohus tasaarvestab rahalised nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kommunaalkulud summas 440,64 eurot (2440,64-2000=440,64 eurot).

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 360 eurot (riigilõiv 300 eurot ja tõlkekulud 60 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot. 4

(5)2-19-5973

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.