← Eesti

3-20-2226/10

Obsah (6)§ 16§ 64§ 15§ 19§ 18§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2226 Haldusasi AS KC Grupp

). Advokaat tegutses huvide konfliktis. Advokaat esindas samaaegselt enda isa vaidluses AS-ga KC Grupp. Advokaat omandas enda äriühingu kaudu AS KC Grupp laenu tagatiseks oleva kinnistu oluliselt alla turuhinna; 2) advokaat on kahjustanud kaebajate huve, kui esitas tsiviilasjas nr 2-19-19718 ebaõiget teavet kaebajate maksmata tasu kohta; 3-20-2226 3) advokaat tekitas kahju vähemalt 3 975 490,85 eurot. Kaebaja kahtlustab, et advokaat jättis OÜ Neticom huvides tsiviilasjas nr 2-16-12561 viivise vähendamise vastuväite esitamata; 4) advokaat jättis õigusabi kohta arved esitamata ja ta avaldas võlgnevuse kohta ebaõiget infot. 2. Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 13.09.2020 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaat H.R.P tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) advokaat ei ole tegutsenud huvide konfliktis või vastuolus kliendi huvidega. Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on advokaat esindanud kaebajaid erinevates õigusvaidlustes. AS KC Grupp, OÜ Bona kv ja E.R vahelise laenulepingu sõlmimisel on advokaat tegutsenud oma isa E.R esindajana, millega XX oli nõus. Nagu ta nõustus ka sellega, et advokaat jätkaks XXle ja temaga seotud äriühingutele õigusabi osutamist pärast laenulepingu sõlmimist. Võlgnevuse tekkimisel pöördus E.R AS KC Grupp vastu kohtusse, kus E.Rd esindasid vandeadvokaat E. Entsik ja vandeadvokaat L. Kents. Vandeadvokaat H. R.P ei ole E.Rd kaebajate vastu esindanud. Samuti ei ole advokaat esindanud kaebajaid E.R vastu. Advokaat ei ole esindanud OÜ-d Neticom kaebajate vastu. Ainuüksi asjaolu, et advokaat on kaebajatega mitte seotud asjades esindanud OÜ-d Neticom, kellega kaebajatel on pooleli õigusvaidlused, ei anna alust väita, et advokaat oleks tegutsenud huvide konfliktis; 2) aukohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis põhjendaksid kaebajate kahtlusi, et advokaat oleks avaldanud E.Rle varasemast kliendisuhtest saadud infot ja dokumente. Usutavad on advokaadi selgitused, kuidas said nimetatud dokumendid E.R esindajatele kättesaadavaks; 3) kaebajate väide, et advokaadile kuuluv äriühing on soetanud kaebaja laenu taganud kinnistu alla turuhinna ning teinud E.Rle võimalikuks pankrotiavalduse esitamise AS KC Grupp vastu, on lükatud ümber OÜ Bona kv ajutise pankrotihalduri Indrek Nauri 11.12.2019 aruandega, mille kohaselt on kinnistu müük toimunud turutingimustel ja müügiga on vähendatud võlga hüpoteegipidaja ees; 4) tuvastatud pole, et advokaat oleks esitanud ajutisele pankrotihaldurile ebaõiget infot kaebajate võlgnevusest advokaadibüroo ees ; 5) aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt koosneb võlgnevus Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid poolt osutatud õigusabi eest tasumata arvetest. Kaebajad ei saanud eeldada, et õigusabi osutati tasuta. Advokaadibürood tegutsevad eelkõige siiski tasu saamise eesmärgil. Aukohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et see oleks pidanud olema käesoleval juhul teisiti. Pooltevaheline kirjavahetus perioodil 05.01.2018–18.02.2019 tõendab, et pooled on õigusteenuse eest tasumises kokku leppinud ning samuti on kokku lepitud, et õigusteenuse eest esitatud arvete kogusumma ei ületa 400 000 eurot. Kaebajad ei ole esitanud aukohtule ühtegi õigusabi eest tasumist tõendavat dokumenti. Advokaadi poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud info AS KC Grupp ja temaga seotud äriühingute võlgnevuse kohta ei ole olnud ebaõige; 6) kaebaja etteheited advokaadi väidetavate tegemata jätmiste kohta tsiviilasjas nr 2-16-12561 tuleb jätta aegumise tõtt läbi vaatamata.

§ 16

lg 1 teise lause kohaselt tuleb taotlus aukohtumenetluse algatamiseks esitada 6 kuu jooksul arvates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Nimetatud tsiviilasi algas

  1. a augustis hagi esitamisega ning lõppes
  2. aasta augustis Riigikohtu määrusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Avaldus aukohtule esitati
  3. aasta mais; 7) kaebajate väide, justkui oleks advokaadibüroo muutmas end varatuks, on põhjendamatu. Nagu kaebajad ka ise märgivad, on Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid tegevus lõpetatud seoses ühinemisega advokaadibürooga HansaLaw; 8) tuvastatud pole muude nõuete rikkumist, millele kaebajad on viidanud.
  4. AS KC Grupp ja XX esitasid 12.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 13.09.2020 otsus ning kohustada aukohut vaatama kaebajate taotluse uuesti läbi. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 2

(5)3-20-2226 1) advokaat kahjustas kaebajate huve ja oli huvide konfliktis; 2) advokaat esitas ebaõiget teavet kaebajate maksmata tasu kohta; 3) advokaat tekitas kaebajatele kahju. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 16.11.2020 määrusega AS KC Grupp ja XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) aukohtu otsus, millega otsustatakse aukohtumenetlust mitte alustada või aukohtumenetlus lõpetada, ei riku kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. Ka kohtpraktika kohaselt ei ole aukohtumenetluse eesmärk taotluse esitanud isiku subjektiivsete õiguste kaitse, vaid tegemist on advokatuuri organisatsiooni sisese kontrolliga oma liikmete tegevuse üle; 2) isik, kelle kaebuse alusel algatatud aukohtumenetlus lõpetati otsusega, milles tuvastati, et advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei esine, saaks aukohtu sellekohase otsuse halduskohtus vaidlustada vaid siis, kui see otsus rikuks tema subjektiivseid õigusi. Aukohtu otsusest, milles leiti, et vandeadvokaadi tegevuses ei esine distsiplinaarsüüteo tunnuseid, ei tulene kaebajatele ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Advokatuuri aukohtu otsus ei piira ega välista kuidagi asjaomase advokaadi vastu tsiviilõiguslike nõuete esitamist, samuti ei ole aukohtu otsus selles tuvastatud faktiliste asjaolude ega seal esitatud õiguslike põhjenduste osas siduv hiljem kaebajate poolt advokaadi vastu esitatavate võimalike tsiviilõiguslike nõuete lahendamisel; 3) aukohus on kaebuse läbi vaadanud ja oma hinnangu andnud. Aukohtu hinnang ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ning mistahes teistsugune hinnang ei oleks saanud anda kaebajatele edaspidi mingisugust õiguslikku kasu nende subjektiivsete õiguste realiseerimisel või kaitsmisel. Kaebajad ei saa aukohtu otsust vaidlustada pelgalt põhjusel, et nad ei nõustu aukohtu hinnanguga. Kaebajad on neile

§ 16

lg-st 1 tuleneva õiguse realiseerinud ja advokatuur on sellele õigusele vastava kohustuse täitnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AS KC Grupp ja XX taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist halduskohtule menetlemiseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) rikutud on kaebajate õigust pöörduda kohtusse, saada kvalifitseeritud õigusabi ja kaitset selle vastu, et advokaat ei tegutseks huvide konfliktis. Aukohus pole huvide konfliktis tegutsemist reaalselt analüüsinud või on teinud seda pealiskaudselt ja tõendeid eirates. Advokaat tegutses huvide konfliktis. Aukohus eiras seda, et advokaadi isa väitis 29.04.2020 e-kirjas, et tema esindajaks on tütar. Tütar omandas 04.04.2019 isale väljastatud laenu katteks antud tagatisvara ilma enampakkumiseta alla turuhinna. Advokaat teavitas kassatsioonkaebuse menetlusse mitte võtmisest. Hindamisaktid kinnitavad kinnistu omandamist alla turuhinna; 2) kaebajate subjektiivseid õigusi rikub see, et advokaat avaldas ebaõiget informatsiooni maksmata tasu kohta. Nõustuda ei saa sellega, et tasukokkulepe oli kehtiv. Seejuures oli tasu saamine seatud sõltuvusse tsiviilasja nr 2-19-19718 võidust, mida aga ei saavutatud. Kahetsusväärne on, et advokaadibüroo sõlmis 18.09.2019 kaebajate teadmata võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe endise tütarühingu juhatuse liikmega, kes tegutses kaebajate huvidele vastu. Advokaat pidi olema teadlik, et tütarühingu põhikirja kohaselt oli tarvis nõukogu nõusolekut. Samuti polnud kaebaja aktsionärid ja nõukogu liikmed kokkuleppega nõus. Aukohus oleks pidanud hindama sellist ebaeetilist käitumist; 3) halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et

§ 64kohaselt on advokaaditasu vaidlustamiseks nähtud ette erikord ja aukohtu otsust selles osas peab saama edasi kaevata kohtusse; 3

(5)3-20-2226 4) kaebajate õigusi rikub advokaadi tegevus kahju tekitamisel. Advokaat saanuks tsiviilasjas nr 2-16-12561 miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju vältida, kui ta oleks maakohtule esitanud viivise vähendamise taotluse hiljemalt 12.12.
  1. Taotluse esitamise hetkeks ei olnud 3aastane tähtaeg möödunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
  3. Kaebajad vaidlustavad aukohtu otsust, millega aukohus lõpetas vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetluse. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna aukohtu otsusega pole kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud.
  4. Aukohus arutab mh advokaatide distsiplinaarsüüteoasju (

§ 15lg 1).

Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu poole pöörduda huvitatud isik (

§ 16lg 1).

Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (

§ 16lg 2).

Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutse-eetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (

§ 19lg 1).

Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest (

§ 16

lg 1 teine lause).

§ 18

lg-st 1 tuleneb huvitatud isikule ka õigus vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus. Kohtusse pöördumise õigust tuleb hinnata koos HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse üldregulatsiooniga.

  1. Halduskohus ei kontrolli huvitatud isiku taotluse alusel algatatud aukohtumenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel aukohtu otsuses huvitatud isiku esitatud väidete kohta võetud seisukohtade ning väidete ja õigusnormide tõlgenduste õigsust (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148, p-d 8–9). Aukohtu otsust saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik (s.o advokaat), kellele aukohtu otsus on adresseeritud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2014 määrus asjas nr 3-13-1365, p 15).
  2. Huvitatud isikul on õigus vaidlustada aukohtu otsust, kui viimane on menetluse läbiviimisel rikkunud menetlusnorme (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020 määrus asjas nr 3-20-490, p 8; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud varasem praktika). Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda nt selles, kui aukohus on jätnud menetluse algatamata, ilma et ta oleks üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid. Samuti olukorras, kus aukohus on asja lahendanud, kuid ta on jätnud huvitatud isiku asjakohased väiteid põhjendamatult käsitlemata. Samuti saab halduskohtus vaidlustada seda, kui aukohtu otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020 määrus asjas nr 3-20-490, p 8; 04.09.2019 määrus asjas nr 3-191105, p 10). Kui isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada

§ 16

lg-s 1 sätestatud taotlus ja aukohus on selle läbi vaadanud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid järgides, on huvitatud isik oma õiguse realiseerinud. 11. Kaebajad ei nõustu määruskaebuses aukohtu hinnanguga, et advokaat ei tegutsenud huvide konfliktis või kliendiga huvidega vastuolus, advokaat ei ole ajutisele pankrotihaldurile kaebajate võlgnevuse osas ebaõiget infot esitanud ega aukohtu järeldusega aegumise küsimuses, mis puudutab advokaadi tegevust tsiviilasjas nr 2-16-12561.

§ 17lg 4 esimese 4

(5)3-20-2226 lause kohaselt on aukohus kohustatud selgitama menetletavas asjas välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohus pidi otsuses andma hinnangu, kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Sellise hinnangu on aukohus andnud, leides, et distsiplinaarsüüteo tunnused puuduvad. Aukohus on viidanud tõenditele ning seisukoha kujunemine on jälgitav. Aukohus on võtnud seisukoha kaebuses esitatud väidete kohta. Halduskohus ei kontrolli seda, kas vandeadvokaadi tegevuses võisid esineda distsiplinaarsüüteo tunnused. Kaebajad on korduvalt saanud esitada aukohtule seisukohti (08.07.2020, 17.08.2020, 28.08.2020, 03.09.2020), mida aukohus on oma otsuses käsitlenud. Aukohus on otsuses

§ 16

lg-le 1 tuginedes põhjendanud, miks tuleb kaebaja etteheited advokaadi väidetavate tegemata jätmiste kohta tsiviilasjas nr 2-16-12561 jätta aegumise tõttu läbi vaatamata. Seega on aukohus esitatud taotlust sisuliselt menetlenud (vt käesolev määrus, p 2).

  1. Halduskohus pole kaebuse tagastamisega tekitanud olukorda, kus väidetavalt huvide konfliktis tegutsenud advokaadi tegevuse üle puuduks kontroll. Kaebajaid ei ole esindanud aukohus ja aukohus pole oma tegevusega kaebajatele väidetavat kahju põhjustanud. Kui advokaat on rikkunud kaebajate õigusi ja seeläbi põhjustanud neile kahju, on kaebajatel õigus kasutada advokaadi vastu eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid.
  2. Kaebaja väidetud asjaolust, et advokaat tegutses huvide konflikti olukorras, avaldas ebaõiget teavet maksmata tasu kohta ja tekitas kahju, ei järeldu, et aukohus oleks aukohtumenetluses oma tegevusega kaebaja nimetatud õigusi riivanud. 14.

§ 64

sätestab, et kui klient leiab, et advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, võib ta selle vaidlustada advokatuuri aukohtus. Ka viidatud normist ei tule kaebajale halduskohtus ulatuslikumat kaebeõigust kui distsiplinaarküsimuse lahendamisel. Advokaadi ja tema kliendi vaheline lepinguline suhe on eraõiguslik ning sellest võrsunud vaidlusi ei ole halduskohus pädev lahendama isegi siis, kui aukohtule on antud õigus hinnata advokaaditasu ja õigusteenusekulu nõuete põhjendatust. Advokaadibüroo arvega mittenõustumisel on kohustatud isikul võimalus arve vaidlustada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15013, p 82). Seejuures ei võimalda kohtuasja materjalid järeldada seda, et kaebajad oleksid praegusel juhul üldse vaidlustanud advokaaditasu suurust. 15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus AS KC Grupp ja XX määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.