Obsah (6)

§ 317§ 413§ 426§ 427§ 173§ 168

2-19-17943 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg 10.03.2021. a, Jõgeva kohtumaja ja koht 2-19-17943 Tsiviilasja number Tsiviilasi Kxxx Rxxxx Rxxxxxxxx hagi Kxxxxx Rx

) § 423 lg 1 p 8 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxVabariik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 18.05.

1. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariik (tl 26). Menetlusdokumendid saadeti mõlemale eelpool toodud aadressile, kuid neid ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ja tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel vastavalt 27.01 ja 03.03.
2. a (tl 25, 28). Samal põhjusel on 06.08.
3. a kohtule tagastatud ka aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariik saadetud menetlusdokumendid (tl 39). Ka edastati menetlusdokumendid kostjale e-posti aadressile , kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud. Hagiavalduses märgitud telefoninumbrile +358 xxxxxxxxxxx helistades vastab operaatorfirma, et viga numbri valimisel. Telefoninumbrile +372 xxxxxxxxxx helistades keegi ei vasta, kuigi telefon kutsub. Kohus edastas 06.03.
4. a taotluse Soome Vabariigi kohtule (Itä-Uudenmaan käräjäoikeus Hyvinkään kansila) menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale Kxxxxx Rxxxxxxxxxx (tl 29-30). 15.12.
5. a saabus Soome kohtult teatis dokumentide kätte toimetamata jätmise kohta (tl 41-42). Seega ei õnnestunud ka Soome kohtu kaudu menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohus selgitas 17.12.
6. a kirjaga (tl 49) hagejale menetluslikku olukorda, sh selgitas

§ 317lg-s 6, § 407 lg-s 51 ja § 413 lg-s 31 sätestatut.

Kohus on 17.12.

1. a kirjaga andnud hagejale tähtaja, mille jooksul tal tuli esitada kohtule kostja kontaktandmed või viisid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Kohus hoiatas, et andmete esitamata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata. 15.01.
2. a kohtule saadetud e-kirjas (tl 54) selgitas hageja seaduslik esindaja, et ta ei hakka vastu klauslit esitama ning kostja väldib kontakti tahtlikult. Rohkem informatsiooni 2 2-19-17943 hageja seaduslik esindaja kohtule esitanud menetlusdokumentide kättetoimetamist avalikult. ei ole. Hageja ei ole taotlenud Kohus on seisukohal, et on teinud mõistlikke jõupingutusi selgitamaks välja kostja kontaktandmeid. Eesti registritest ei ole võimalik kostja kohta täiendavaid andmeid saada. Samuti pole tulemust andnud tsiviilasjas nr 2-19-17943 Soome kohtule tehtud taotlus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Kohus on nõudnud vastavate andmete esitamist hagejalt, kuid hageja ei ole andmeid, mis võimaldaksid kostjale hagimaterjali kätte toimetada, tähtajaks esitanud.

§ 413

lg 1 näeb ette võimaluse, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kostja elatise asjas küll istungile ilmuma, kuid pool peab olema menetlusest teadlik ning tal peab olema võimalus esitada kohtule vähemalt kirjalik vastus. Käesoleval juhul ei saa kohus olla kindel, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud. Kohus leiab, et sellisel juhul ei ole võimalik elatise hagi lahendada. Esitatud asjaolude kohaselt on alust arvata, et kostja elu- ja/või viibimiskohaks on Soome Vabariik. Brüsseli I määruse art 34 p 2 kohaselt ei tunnustata teises liikmesriigis tehtud otsust, kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Tulenevalt

§ 426

lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kohtu hinnangul kostjal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud, kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kättetoimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-19-17943 Ülle Raag Kohtunik 4