Obsah (13)

§ 230§ 429§ 150§ 50§ 122§ 133§ 168§ 162§ 174§ 175§ 144§ 177§ 178

2-19-14751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Siiri Malmberg Tsiviilasja number Tsiviilasi 12. juunil 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaud

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole hageja väiteid hüdrovoolikute katkiminemise ja väljavahetamise kulu osas omaks võtnud.

1. Hageja väitel on ta pidanud hüdrovoolikute katkiminemise tõttu lisama hüdroõli, mille maksumus on 47,39 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud vajadus eluliselt usutav, s.t kui hüdrovoolik puruneb, siis voolab katkisest kohast välja õli, mida on vaja hiljem juurde lisada. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu tõendatud Däckab i Sveg AB arvega nr 36122 (I kd, tl 76, 149). Kuigi nimetatud arvel on maksjaks märgitud kolmas isik, sisaldab arve viidet hagejale („Transv. 3056“). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kolmas isik on arve tasunud, ei välista hageja kahjunõuet nimetatud arve alusel.
2. Kohus tuvastab, et müüdud metsatõstuki kabiini soojendi läks katki 2018 lõpus – 2019 alguses Rootsis. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu hageja juhatuse liikme vande all antud ütluste alusel, mille kohaselt soojendi läks Rootsis katki ja see avastati 2018-2019 talvel (II kd, tl 33 – 33 pöördel). Kohus tuvastab hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste alusel, et soojendi katkiminekust andis hageja seaduslik esindaja kostjale telefoni teel teada (II kd, tl 33 – 33 pöördel). Soojendi katkiminekut kinnitas ka tunnistaja S.S. oma ütlustega (II kd, tl 34). Kohus tuvastab, et kostja müüdud pealisehituse osadele kehtis garantii 1 aasta. Vastavalt VÕS § 230 lg-le 2 algab garantiitähtaeg asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kohus tuvastas kohtuotsuse 6 2-19-14751 p-s 39, et üleandmise aeg ei olnud varem kui 26.01.
3. Seega kehtis garantii soojendi katkimineku ajal. Kohus tuvastab, et 09.02.2019 teavitas hageja e-kirja teel kostjate soojendi vahetusest Rootsis ja hageja ei küsinud eelnevalt kostjalt juhiseid seoses soojendi katkiminekuga. Kohus on seisukohal, et esmane õiguskaitsevahend garantiilepingu puhul on täitmisnõue VÕS § 108 lg 2 esimese lause järgi. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Ilma täiendava tähtaja andmiseta võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohus on seisukohal, et antud juhul õigustavad täitmisnõude asemel kahjunõude esitamist asjaolud, et tõstuk viibis soojendi katkimineku ajal Rootsis, mistõttu oleks tõstuki transport Eestisse ja tagasi soojendi väljavahetamiseks, olnud seotud kuludega. Tegemist oli talveajaga, mil soojendi töötamine on vältimatu eeldus selleks, et inimesel oleks võimalik tõstukiga tööd teha. Olukorras, kus hüdrovoolikute puhul oli kostja aktsepteerinud nende väljavahetamist Rootsis, võis hageja mõistlikult eeldada, et soojendi väljavahetamine Rootsis on kostjale vastuvõetav ega riku garantii tingimusi. Kohus tuvastab, et soojendi remont maksis 2224,34 eurot arve nr 9145820 alusel (I kd, tl 80, 154). Arvel kajastub veokinumber 652 TNB. Hageja ise on oma 21.02.2019 e-kirjas (I kd, tl 143) viidanud, et veokinumber on 652 TNB. Kohus peab arvel kajastuvat numbrit piisavaks, et tuvastada asjaolu, et kulu on tehtud kostja müüdud pealisehitusel oleva soojendiga, kuivõrd pealisehitus oli paigaldatud konkreetsele veokile.
4. Kohus tuvastab kostja 13.12.2018 e-kirja (I kd, tl 187) alusel, et soojendi kütusepump läks katki 2018 lõpus, millest teavitati ka kostjat. Kohus tuvastab, et tegemist on garantii alla mineva veaga, kuivõrd kostja on oma 13.12.2018 e-kirjas hagejalt ise küsinud, kas soojenduse kütusepumba asendan uuega või küsin tehasest hüvitist selle kohta. Kohus tuvastab, et soojendi kütusepumba remondiks kulus 175,3 eurot (I kd, tl 81, 156). Kuigi nimetatud arvel on maksjaks märgitud kolmas isik, sisaldab arve viidet hagejale („Transv. 3056“). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kolmas isik on arve tasunud, ei välista hageja kahjunõuet nimetatud arve alusel.
5. Kohus tuvastab, et kostja poolt müüdud noolepikendusel (tõstukil) esines õlileke 2019 jaanuarikuu esimeses pooles või keskel. Lekkest informeeriti ka kostjat. Kohus tuvastab nimetatud asjaolud 21.02.2019 hageja e-kirja (I kd, tl 143), 09.02.2019 hageja e-kirja (I kd, tl 119), kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste (II kd, tl 33 pöördel) ja tunnistaja S.S.i ütluste (II kd, tl 34 pöördel) alusel. Hageja seaduslik esindaja andis ütlusi selle kohta, et noolepikendus läks uuesti katki tõenäoliselt jaanuaris
6. S.S. andis ütlusi selle kohta, et pärast Eestis hoolduses käimist ilmnes noolepikenduse tõstmise „jama“, nädal-kaks pärast remonti töötas ja siis hakkas uuesti. Hageja seadusliku esindaja 21.02.2019 e-kirjast nähtub, et hooldus Eestis toimus detsembris 2018 ja noolepikendus läks katki pärast seda, kui masinaga hakati uuesti tööd tegema. Hageja 09.02.2019 e-kirjast nähtub, et noolepikenduse õlilekkest on informeeriti kostjat juba varem, kuid kostja hageja e-kirjale ei vastanud. Seega on kohtu jaoks eluliselt usutav, et noolepikendus läks katki jaanuari alguses või keskel
7. Vastavalt kostja pakkumisele kehtis tõstukile garantii 1 aasta alates tõstuki üleandmisest (I kd, tl 73). Kohus tuvastab, et tõstuk anti hageja otsesse valdusesse üle mitte varem kui 26.01.2018, mil sõlmiti liisinguleping. Kostja ei ole väitnud, et tõstuk oleks antud üle mõnel varasemal kuupäeval Volvo Estonia OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt kehtis garantii noolepikenduse katkimineku ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud arvete alusel (I kd, tl 78-79, 151-153) ei ole võimalik tuvastada noolepikenduse õlilekke likvideerimiseks kulunud summat. 7 2-19-14751 Arvel kajastub veokinumber 698 TNP. Hageja ise on oma 21.02.2019 e-kirjas (I kd, tl 143) viidanud, et veokinumber on 652 TNB. Kohus on seisukohal, et tegemist on liiga suure erinevusega registrimärgis selleks, et arvel kajastuvat registrimärgi kohta lugeda eksimuseks ja seega õigeks. Ka muudel hageja poolt esitatud arvetel on registrimärgina kajastatud teistsugust numbrit. Arvetel puuduvad muud andmed, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et tegemist on kuluga kostja müüdud tõstukile. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul esitatud arvete alusel võimalik tuvastada kostja müüdud noolepikenduse parandamiseks kulunud summat. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole mitte uue asjaoluga menetluses, vaid tõendi hindamisega kohtulahendis. Kostja on vastuses hagiavaldusele olnud seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, s.t vaielnud hageja esitatud tõenditele vastu.
8. Kohus tuvastab, et pakkumises nr 1710004 sisaldunud garantii ei hõlmanud liivatajaid (I kd, tl 72 – 74). Kohus tuvastab, et kostja müüs ja paigaldas liivatajad hagejaga sõlmitud lepingu alusel, mille kohta kostja väljastas hagejale 22.03.2018 arve nr 1803016 (I kd, tl 121). Kohtul ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks andnud liivatajate osas hagejale mistahes garantii, kuna selle kohta puuduvad asjas tõendid. See ei tähenda kohtu hinnangul siiski seda, et kostja liivatajal esinenud puuduste eest ei vastutaks. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus tuvastab kostja 12.12.2018 e-kirja (I kd, tl 188-189) alusel, et hagejale müüdud liivatajad ei vastanud nõuetele ja kostja nõustus liivatajate mootorid välja vahetama selliselt, et kostja pidi uued mootorid saatma Rootsi, hageja pidi laskma need Rootsis ära vahetada ja arve vahetuse eest tuli tasuda kostjal. Eeltoodust tulenevalt on kohtu jaoks usutav, et mootorite vahetusega seoses tuli teostada elektritöid. Kohus tuvastab, et elektritöödele kulus 58,39 eurot (I kd, tl 77, 150). Arvel kajastub veoki number 652 TNB ja hageja nimetus.
9. Asjaolu, et 26.06.2018 kinnitas spetsialist, et lepingu ese on töökorras (I kd, tl 128-129), ei välista kohtuotsuse p-des 40-45 kirjeldatud ja analüüsitud nõuete esitamist hageja poolt. Nõudeid ei välista ka asjaolu, et hageja küsis kostjalt muudele kaupadele pakkumist (I kd, tl 125 – 127).
10. Hageja on esitanud VÕS § 128 lg 3 alusel kahjunõude kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamiseks summas 706,34 eurot ilma käibemaksuta. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (Riigikohtu 05.11.2008 otsus nr 3-2-1-79-08). Hageja esitas kohtuväliselt kantud õigusabikulude kohta kaks arvet (I kd, tl 199-200). Arvelt nr 190180 nähtub, et õigusabi on osutatud perioodil 21.03.2019 – 25.03.2019 hinnaga 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) 5 tunni ja 16 minuti ulatuses. 5 tundi ja 7 minutit on kulunud hinna alandamise avalduse ja nõude koostamisele ning tööle asja materjalidega. 9 minutit on kulunud telefonikõnele kliendiga. Arvelt nr 190241 nähtub, et õigusabi on osutatud 22.04.2019 10 minutit, mis on kulunud tutvumisele kostja lepingulise esindaja vastusega nõudeavaldusele. Kohus on seisukohal, et kohtueelselt kantud õigusabikulud ei ole põhjendatud. Hageja on soovinud kohtueelses nõudes hinna alandamist 25 377 euro võrra ja vastavas ulatuses tagastamist (I kd, tl 86 – 90). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ise on kohtumenetluses loobunud hinna alandamise nõudest (kohtu hinnangul põhjendatult), siis ei ole põhjendatud vastavas osas ka kohtueelselt kantud õigusabikulu nõue kahjuna. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud õigusabikulud tingitud mitte kostja poolsest 8 2-19-14751 käitumisest, vaid hageja enda tegevusest ebakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on saanud müüdud esemed enda kasutusse VGFS Financial Services OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu alusel, kes omakorda ostis müüdud esemed Volvo Estonia OÜ-lt, siis ei olnud hagejal õiguslikult võimalik panna maksma hinna alandamise nõuet kostja vastu, kes müüs asjad Volvo Estonia OÜ-le. Seda mitte ka nõude loovutamise alusel, kuivõrd hinna alandamise õigust kui kujundusõigust ei saa eraldi loovutada, see õigus võib üle minna vaid lepingu ülevõtmisega teise poole nõusolekul (Riigikohtu 10.06.2009 otsus nr 3-2-1-55-09, p 10). Seega puudub kostja tegevuse ja hageja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja kahju ei kuulu hüvitamisele.
11. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on esitatud 24.09.
12. Arvestades, et kohus peab hageja nõuet põhjendatuks summas 2505,42 eurot, siis on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivis kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 12.06.2020, kokku summas 144,18 eurot (viivisemäär aastas 8%, summa päevas 0,549133 eurot, viivitatud päevi kokku 263).
13. Kostja on esitanud 30.03.2020 menetlusdokumendis menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama (II kd, tl 8). Kostja on seisukohal, et kostjal on hageja vastu nõue summas 8137,61 eurot, mis koosneb hagejale tehtud tööde ja müüdud asjade eest tasumata summadest. Kostja on esitatud arved nr 1803016 summas 5708,29 eurot (I kd, tl 121), nr 1805007 summas 625,64 eurot (I kd, tl 122) ja nr 1807008 summas 963,68 eurot (I kd, tl 123). Hageja on 05.05.2020 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus arvetega nr 190701 summas 840 eurot ja nr 1803016 summas 5708,29 eurot (II kd, tl 30 pöördel), s.o kokku 6548,29 eurot. Arvestades, et kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue kokku summas 2649,60 eurot, siis loeb kohus tasaarvestuse tulemusena (kostja arvetega nr 1803016 ja 190701 hageja nõuded täies ulatuses lõppenuks (VÕS § 186 p 2), millest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata (Riigikohtu 05.04.2019 otsus nr 2-1616481, p 15). Kohus ei analüüsi arveid nr 1805007 ja 1807008, kuna hageja nõuded on juba lõppenud. Hagist osaline loobumine
14. Vastavalt

§ 429

lg 1 esimesele lausele võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

1. Hageja vähendas oma nõudeid 25.02.2020 hagiavalduse terviktekstis (I kd, tl 176 – 184). 27.04.2020 menetlusdokumendis (II kd, tl 25-25 pöördel) täpsustas hageja, et ta loobub vähendatud ulatuses hagist. 05.05.2020 kohtuistungil täpsustas hageja, et ta loobub kahjuhüvitisest summas 42 625 eurot, alternatiivsest nõudest hinna alandamisest tuleneva ülemäära makstu summas 31 720 euro väljamõistmise nõudest ja osaliselt õigusabikulude nõudest summas 370,50 euro ulatuses ja vastavas ulatuses viivisenõuetest, s.o viivisenõuetest kuni hagi esitamiseni summas 1780,86 eurot, alternatiivselt 1091,52 eurot. Kostja avaldas 05.05.2020 kohtuistungil, et ta on hagi osalise loobumise avaldusega nõus. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta. Hagist osaline loobumine ei riku avalikku huvi.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 2 p-ile 2 on hagejal hagist loobutud ulatuse eest tasutud riigilõivust ½ tagasi saada. Kostja taotlus 05.05.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks 9 2-19-14751

1. Kostja esitas 11.05.2020 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidles 15.05.2020 protokolli parandamise taotlusele vastu.
2. Vastavalt

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

§ 50

lg 1 p 8 kohaselt märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides ja vastavalt p-le 9 märgitakse protokollis menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused ja andmed vaatluse kohta. Vastavalt

§ 50

lg-le 2 protokollitakse menetlusosalise taotlusel asjas esitatud asjaolu või seisukoht. Kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ei ole ilmselt tähtsust.

1. Kohus ei nõustu ja jätab rahuldamata kostja taotluse p-i
2. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotletud parandustel ei ole asja lahendamise seisukohast tähtsust. Tähtsust omab, millises ulatuses kostja võttis hageja väidetud asjaolud omaks. Kohus on protokollinud kostja omaksvõtu vastavalt kostja esindaja Ahti Kuuseväli istungil lausutud sõnade järgi. Kostja ei ole ka kuidagi selgitanud, kuidas muudab protokolli parandamine taotletud viisil kostja omaksvõtu täpsemaks.
3. Kohus nõustub ja täiendab kostja esindaja öeldut kostja taotluse p 2 osas, kuna kostja sõnavõtt on protokollitud selliselt, et sellest ei ole võimalik täies ulatuses mõista kostja seisukohta hageja esitatud tõendi kohta. Kohus parandab selles osas protokolli järgmiselt alates 02:11:50 „Vastupidi sellest kirjavahetusest nähtub lk 2, kuidas hageja seaduslik esindaja on vahetanud ära tõstuki soojenduse ja veel mingid asjad, mis ei puutu lepingusse. Teavitab sellest kostjat hiljem. Kostja küsib selle peale, miks vahetati soojendus ja miks ei teatatud meid sellest enne, mille peale omakorda hageja seaduslik esindaja ei vasta erinevalt, nagu hageja esindaja ei vasta, vaid ta vastab, et tõstuki soojenduse kell vahetati ära, sest need olid katki ja mehed ei olnud nõus külmakraadidega tööd tegema. Ei olnud etteheidet sellele, et kostja ei olnud kättesaadav.“
4. Kohus nõustub ja parandab kostja esindaja sõnavõtu, mis on protokollis kajastatud alates 02:13:31, kuna protokollitud on ebaõigesti. Kohus loeb õigeks kostja sõnavõtu järgmiselt: „See käib hinnapakkumise number 1709008 kohta. Lõplik pakkumine, mis Volvole tehti, esialgne hagi lisa 2, on 004 lõpuga.“ Kohus jätab rahuldamata taotluse protokolli täiendamiseks taotletud hageja esindaja sõnavõtuga, kuna kohtu hinnangul ei ole sellel asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Ka kostja ise ei ole seda põhjendanud. Tsiviilasja hind 58.

§ 122

lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 122lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

59. Hageja lõplikuks nõude suuruseks kujunes 9127,73+706,34= 9834,07 eurot (I kd, tl 183), millele lisandus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivisenõue hageja nõudelt summas 9127,73 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

§ 133

lg 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 kohaselt liidetakse

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Nõudelt 9127,73 arvutatud ühe aasta eest arvestatud viivisesumma on 730,22 eurot (9127,73*8/100). Kokku on tsiviilasja hinnaks seega 10 564,29 eurot. Menetluskulud 10 2-19-14751 60. Vastavalt

§ 168

lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja on loobunud osadest nõuetest vastavalt 27.04.2020 menetlusdokumendile ning 05.05.2020 kohtuistungil esitatud täpsustustele ning käesoleva kohtuotsusega on kohus loobumise avaldus vastu võtnud ja loobutud nõuete osas menetluse lõpetanud, siis menetluskulud jäävad loobutud nõuete osas hageja kanda. 61.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis peale loobumise vastuvõtmist menetlusse jäänud nõuete osas hagi rahuldamata, mistõttu kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 62.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 63.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

1. Vastavalt kostja poolt 08.05.2020 esitatud menetluskulude nimekirjale ja lisatud aruannetele koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja poolt tehtud tööst kostja esindamisel 29 tunni ulatuses tunni hinnaga 115 eurot, kokku 3335 eurot ning Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungitega seotud sõidukulust ja parkimistasust kokku summas 130,60 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele, seisukoha kujundamisele, kliendi esitatud seisukohtadega tutvumisele ja hagile vastuse koostamisele 6 tundi ja 40 minutit; hageja vastusega tutvumisele ja 09.12.2019 vastuse koostamisele kokku 2 tundi ja 40 minutit; 17.12.2019 kohtuistungiks ettevalmistamisele 2 tundi ja istungil osalemisele 1 tund 35 minutit; kliendile tagasiside andmisele ja kohtuistungi protokolliga tutvumisele 30 minutit; hageja poolt 25.02.2020 esitatud hagiavalduse terviktekstiga tutvumisele, õigusliku seisukoha kujundamisele ja edasise menetlustaktika kujundamisele ning kliendilt täiendava lisateabe küsimisele kokku 2 tundi; kostja 30.03.2020 seisukoha koostamisele 2 tundi; hageja 13.04.2020 seisukohaga tutvumisele ja kliendile täiendava küsimuse edastamisele ning istungiaja pidamisega seoses kohtunõudele vastamisele 15 minutit; 21.04.2020 kohtuistungiks ettevalmistumisele 4 tundi ja 20 minutit, sh kliendile küsimuste edastamine seoses istungiks ettevalmistumisega; 05.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistumisele 4 tundi ja 10 minutit; kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 30 minutit; kohtuistungi protokolliga tutvumisele, õigusliku seisukoha kujundamisele ja parandamise vajaduse otsustamisele 35 minutit.
2. Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskuludele, mille kohaselt põhjendatud kulu hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse hagile koostamisele saab olla maksimaalselt 4 tundi, kuivõrd kostja vastus on ca 3,5 lk sisulist teksti; 17.12.2019 kohtuistungile ettevalmistamise ajakulu 2 tundi on liiga suur, hageja hinnangul on põhjendatud 1,5 tundi; 21.04.2020 toimuma pidanud kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 4 tundi 5 minutit on ülepaisutatud, hageja hinnangul on põhjendatud maksimaalselt 1 tund, kuna vahepeal ei ole niivõrd palju uusi menetlusdokumente vahetatud või tekkinud selliseid täiesti uusi seisukohti, mis vajaksid seoses istungiks ettevalmistusega veel täiendavad 3 tundi 11 2-19-14751 ettevalmistustööd, samuti ei olnud tegemist niivõrd keeruka asjaga, mis nõuaks nii suures ulatuses aega ettevalmistuseks; 05.05.2020 toimunud istungi ettevalmistuse ajakulu 4 tundi ja 10 minutit on ülepaisutatud, kuivõrd 21.04.2020 toimuma pidanud istungi ja 05.05.2020 istungi vahepealsel ajal ei teinud pooled mitte ühtegi toimingut ega esitanud uusi menetlusdokumente, mistõttu on tegemist topelttasu nõudega.
3. Kostja ei nõustu hageja etteheidetega kostja menetluskulude põhjendamatuse osas. Kostja lepinguline esindaja pidi läbi töötama 12 lehekülje pikkuse hagi (mille koostamisele kulus hagejal 8 h ja 30 min) ning 14 lisa, millest ainuüksi esimeses lisas sisaldunud tõend koosnes omakorda hulgast lepingudokumentidest, mis puudutasid mh garantiitingimusi, mis on käesolevas asjas üks vaidlusaluseid. Ka ei nõustu kostja, et kohtuistungiteks valmistumisele kulunud aega tuleb vähendada, kuna kliendi huvisid silmas pidades peab esindaja istungiks valmistuma sellise põhjalikkusega, et talle on üheselt selge tema kliendi positsioon ja teada kõik riskid. Enne 21.04.2020 toimuma pidanud istungit, samuti enne 05.05.2020 toimunud istungit on hageja oma nõudeid muutnud ja osades nõuetes loobunud, sh polnud selge, millised nõuded üleüldse hagejal kostja vastu on. Hageja menetlusdokumentides esines väidete paljusust, suur oli tõendite maht ja nõuetega kaasnes ebaselgus. Kostjal kulus põhjendatult 05.05.2020 istungiks valmistumisele 2 tundi ja 40 minutit ning lisaks kulus nii tunnistajale kui ka hageja lepingulisele esindajale küsimuste ettevalmistamisele 1 tund ja 30 minutit, mida kostja peab mõistlikuks ajaliseks kuluks, kuna istungiks valmistumisel ei olnud lepingulise esindajale üheselt selge, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta nimetatud isikud täpselt ütlusi annavad.
4. Kohus on seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavaldusega tutvumisele ja hagile vastuse koostamisele on 6 tundi ja 20 minutit, kuivõrd tuleb arvestada, et mahukate hagimaterjalide läbitöötamine, õigusliku seisukoha kujundamine ja hagivastuse koostamine on 12 lk pikkuse hagi ja 14 lisa läbitöötamisel ajamahukas töö ning seda ei ole õige hinnata hagivastuse pikkusega, nagu hageja oma vastuväites märgib, vaid hagivastuse sisus toodud asjaolude ja põhjenduste asjakohasusega. Samuti ei nõustu kohus täies mahus hageja arvamusega, et kostja esindaja poolt kohtuistungiteks valmistumise ajakulu on ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et 17.12.2019 kohtuistungiks valmistumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1,5 tundi, kuivõrd kostja esindaja on asja materjalidega tegelenud ka lühikest aega enne kohtuistungit 09.12.2020 kostja täiendava seisukoha koostamisel ja istungiks valmistumisel said asjaolud olla tuttavad. Eeltoodu alusel kohus vähendab kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamisel 30 minuti võrra. Hageja on 21.04.2020 toimuma pidanud kohtuistungi ajakulu puhul pidanud põhjendatuks kostja esindaja ajakulu vaid 1 tunni ulatuses. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, kuid leiab, et kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamisele tuleb vähendada 1 tunni võrra 4 tunnilt ja 5 minutilt 3 tunni ja 5 minutini. Kuna hageja on istungite vahepealsel ajal oma nõudeid muutnud, uuesti esitatud hagiavalduses kasutanud viiteid varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtadele, siis orienteerumaks kõikides menetlusdokumentides ja asjaoludes pidi esindaja põhjalikult valmistuma ette kohtuistungiks, et esindada oma kliendi huve parimal moel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja esindaja poolt 05.05.2020 kohtuistungiks valmistumise ajakulu puhul on tegemist topelttasu nõudega. Õige ei ole hageja väide, et 21.04.2020 toimuma pidanud istungi ja 05.05.2020 istungi vahepealsel ajal ei ole pooled teinud mitte ühtegi toimingut ega esitanud uusi menetlusdokumente. Hageja on 27.04.2020 esitanud menetlusdokumendi, milles loobub osadest hagiavalduses esitatud nõuetest. Kohtuistungiks ettevalmistamisel oli kostja esindaja olukorras, kus polnud selge, millistes nõuetes ja millises ulatuses menetlus jätkub, samas ei ole eelmise kohtuistungi ettevalmistamisest möödunud oluliselt pikka aega (2 nädalat), seetõttu on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 05.05.2020 kohtuistungiks 12 2-19-14751 ettevalmistamisel on 1 tundi ja 40 minutit ning tunnistajale ja hageja seaduslikule esindajale küsimuste ettevalmistamisele 1 tund ja 30 minutit. Seega on kohus 05.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu vähendanud 1 tunni võrra. Kostja esindaja ajakulu ülejäänud menetluskulude nimekirjas ja lisatud aruannetes toodud tegevustelt on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.
5. Eeltoodu alusel kohus vähendab kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2,5 tunni ulatuses ja loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kostja esindamisel, arvestades asja mahtu ja keerukust, asjas õigusvaidluse olemasolu ja menetluses toimunud kahte kohtuistungit, 26,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunni hinnaga 115 eurot, seega on kostja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile 3047,50 eurot.
6. Kohus loeb

§ 144

p 1 ja 2 alusel põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja poolt taotletud otsese sõidukulu kostja esindaja osalemiseks Pärnu Maakohtus toimunud kahel kohtuistungil summas 100,60 eurot ja 21.04.2020 toimuma pidanud kohtuistungile sõitmise kulu 20 eurot, kuivõrd kohtuistung jäi ära hagejast tingitud põhjusel, milles kostja esindaja sai teada alles Tallinnast Pärnusse teel olles. Samuti on põhjendatud ja vajalik kostja esindaja kulu parkimistasu näol Pärnu südalinnas kokku summas 10 eurot, kuivõrd Pärnu kohtumaja, kus toimusid kohtuistungid, asub tasulise parkimisala piirkonnas. 70. Kokku määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 3178,10 eurot (s.o 3047,50 eurot lepingulise esindaja kulu ning 130,60 eurot lepingulise esindaja sõidukulud ja parkimistasu seoses kohtuistungitel osalemisega). Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt ostja kasuks välja mõista. 71. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 72.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik Jõustus 25.03.2021 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega järgmiselt: RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta hageja 22.01.2021 taotlus apellatsioonkaebuse täiendamiseks.
2. Rahuldada hageja 09.09.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.
3. Jätta Pärnu Maakohtu 12.06.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. 13 2-19-14751
4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta TRANSVAMP OÜ kanda.
6. Rahuldada Riiko OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata TRANSVAMP OÜ poolt Riiko OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1542,92 eurot.
7. Mõista TRANSVAMP OÜ-lt Riiko OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1542,92 eurot. 14