kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.
lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. 6 Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Esmalt annab kohus hinnangu jälitustoimingute seaduslikkusele ning seejärel analüüsib nii prokuröri kui ka kaitsja esitatud tõendeid ning võtab seisukoha tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus ei pea vajalikuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu, kuid märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend.
lg 1 kohaselt isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab loa prokuratuur kuni kaheks kuuks. Antud kriminaalasja raames on Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör andnud 28.03.2019 kriminaalasjas nr 19230100349 loa Eduard Avetjani ja Aleksander Vassini varjatud jälgimiseks ajavahemikul 29.03.2019-29.05.2019.
sätestab nõuded teabe salajaseks pealtkuulamiseks või –vaatamiseks ning lõike 1,3 kohaselt üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse ning vastavaks jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik.
lg 1,3 sätestavad, et kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 3 ettenähtud piiranguid ning jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Asja materjalide juures on Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 28.03.2019 taotlus Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule kuriteo matkimiseks Eduard Avetjani ja Aleksander Vassini suhtes ajavahemikul 29.03.2019-29.05.2019 ning nimetatud isikute telefoni pealtkuulamiseks ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks või –vaatamiseks ajavahemikul 29.03.2019-29.05.2019. Taotluse kohaselt tuleb teostada kuriteo matkimist
S § 184 sätestatud kuriteo matkimiseks. Harju Maakohtu 29.03.2019 määrusega anti eelnimetatud taotluse alusel vastav eeluurimiskohtuniku luba. Seega jälitustoimingute aluseks olev vajalik kohtu luba on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta 7 või õigel ajal tõendeid koguda. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16 p 32). Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud. Kuivõrd
lg 1 sätestab selgelt, et varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks, asja varjatud läbivaatuseks ja asendamiseks annab loa prokuratuur, ei nõustu kohus E. Avetjani kaitsja seisukohaga, et varjatud jälgimise alusel saadud tõendid on ebaseaduslikud, kuna luba ei oleks EIK ja EK praktika ja EIÕK artikli 8 valguses tohtinud anda prokurör. EIÕK (RT II 2010, 14, 54) artikkel 8 sätestab õiguse era- ja perekonnaelu austamisele, lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust ning lõike 2 kohaselt ei sekku ametivõimud selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sarnane põhimõte on toodud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26, mille kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Nimetatud sätted ei kohusta teatud ulatuses sekkuma isiku eraellu üksnes kohtul ning taolist seisukohta ei toeta kohtu hinnangul üheselt ka kaitsja poolt osundatud EK ja EIK kohtupraktika. Küll aga näeb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 43 ette, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ning erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Antud kriminaalasjas ongi
§-s 1267 sätestatud jälitustoiminguks (teabe salajane pealtkuulamine või –vaatamine) andnud loa eeluurimiskohtunik. Kõiki kohtueelses menetluses kogutud tõendeid kohtus kontrollitakse ning leides, et tõend on saadud vastuolus kehtiva õiguse põhimõtetega, sealhulgas ilma seadusliku aluseta isiku põhiõigusi rikkuvalt, jätab kohus tõendi tõendikogumist välja. Nagu kohus eespool märkis, siis vastavad teostatud jälitustoimingud selleks kehtestatud nõuetele ning on lubatavaks tõendiks. Kohus asub seisukohale, et kõik kohtule esitatud kirjalikud tõendid on lubatavad: läbiotsimised on toimunud kooskõlas
sätetega; jälitusprotokolli kantud fotode logifailid näitavad ümbersalvestamise aega ja ei ole kahtlust, et fotod on tehtud just matkimise ajal, sest kohtumised ju toimusid ja suhtlemist internetis süüdistatavad ka kinnitasid. Teadaolevalt arvutis failidega toimetamine/tõstmine/ümbersalvestamine jätab alati jälje, milles kohus ka veendus vahetult 20.01.2020 kohtuistungil. T.D sai matkijana suurepäraselt aru, milleks raha sai ja milleks on nõusoleku andnud; ei oma määravat tähtsust, et T.Di kinnipidamisprotokolli on parandanud teine isik. Et ühes protokollis rahakupüürid on märgitud valesti (50-eurose asemel oli 20 ja 10-eurosed kupüürid), on eksimus detailis, mis ei muuda kogu menetlustoimingut tühiseks. Palju tähtsam on see, et E.Avetjanilt võeti 16.04.2019 läbiotsimisel ära samad paberraha kupüürid, mida 10.04.19 matkimisel kasutati teiste kupüüridega segamini, mis tähendab, et ta pidas seda raha enda omaks (29.04.19 vaatlusprotokoll). Varalist seisundit kajastavate protokollide kohta annab kohus hinnangu otsuses konfiskeerimist puudutavas osas. Antud kriminaalasjas saab olulisemaks tõendiks pidada kuriteo matkija T Di tunnistajana antud ütlusi. T D on isikuks, kes peeti kriminaalasjas nr xxxx kahtlustatavana 26.03.2019 kinni kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning ta vabastati
Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile võeti T Dilt kinnipidamisel muuhulgas ära kolm soonkinnisega kilekotti heleda pulbrilise ainega (217-1). Ekspertiisiakti nr 19EAN0359 kohaselt sisaldab pakendis 217-1 olev valge pulber massiga kokku 1,71 g kolmes soonsulguriga kilekotis 0,57 % furanüülfentanüüli, pulbris sisaldub 0,0097 g furanüülfentanüüli. Lisaks sisaldab pulber tõenäoliselt despropionüül-2-fluorofentanüüli ning para- ja ortofluorofuranüülfentanüüli. Vastavalt 26.03.2019 läbiotsimisprotokollile teostati T Di elukohas 8 aadressil xxxx läbiotsimist ning vabatahtlikult on välja antud üks soonkinnisega kilekott heleda pulbrilise ainega (pakend LO-1) ning digikaal. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 19E-AN0359 sisaldas pakendis LO-1 olev valkjas pulber massiga 1,87 g 0,70% furanüülfentanüüli, pulbris sisaldub 0,013 g furanüülfentanüüli. Lisaks sisaldab pulber tõenäoliselt despropionüül-2-fluorofentanüüli ning paraja orto-fluorofuranüülfentanüüli. Viru Maakohtu 24.10.2017 määrusega vabastati T D temale Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.11.2019, kohustades teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Kaitsjate hinnangul ei oleks T Dit tohtinud matkijana kaasata, kuna matkimise ajal kestis T Dil talle Viru Maakohtu 24.10.2017 määrusega kehtestatud keeld omada ja tarvitada narkootilisi aineid. Samuti olid kaitsjad seisukohal, et T Di ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna T Dile enne matkimist esitatud kahtlustus langeb faktiliste asjaolude osas kokku samade sündmustega, mida heidetakse ette Avetjanile ja Vassinile. Kohus ei nõustu kaitsjate eeltoodud seisukohtadega ning seda järgmistel põhjustel. Esmalt möönab kohus, et olukorras, kus isiku juurest leitakse narkootilisi aineid ajal, mil talle on kohtu poolt kehtestatud vastav keeld, võib isikul tekkida hirm ärakandmata karistuse täitmisele pööramise ees, mistõttu on ta valmis tegema uurimisorganitega koostööd tema suhtes soodsama lahenduse leidmiseks. Nimetatu ei tähenda aga automaatselt seda, et isik asuks andma valeütlusi ning mõtleks sündmusi välja. Nimetatu võib tähendada ka seda, et isik asub rääkima tõtt ning annab tõeseid ütlusi aset leidnud faktiliste asjaolude kohta. Just nimelt viimati nimetatud olukorda kohtule esitatud tõendid kinnitavadki. Kohtu hinnangul on praegune kriminaalasi alustatud ja läbi viidud kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega ning kohtul puuduvad andmed, et kohtueelne menetlus oleks toimunud menetlusnorme eiravalt ning tõendeid kogutud kallutatult. Matkimine on sisult kohtu luba kuritegu toime panna ja T.D imiteeriski kuritegu – suures koguses narkoaine käitlemise – kohtu loal. Kriminaalasi nr 19230100347, mille raames D esialgselt kinni peeti, lahendatakse käesolevast kriminaalmenetlusest nr 19230100349 eraldi. Kohus ei jaga E. Avetjani kaitsja seisukohta, et kriminaalasja menetlejad S ja Z ei olnud objektiivsed ega huvitatud tegelike asjaolude väljaselgitamisest, tegeledes vaid Avetjani süüd kinnitavate tõendite kohtukõlblikeks muutmisega. Kohtu hinnangul ei saa politseiametnikele kuidagi ette heita nende soovi ja tahet tuvastada raske esimese astme kuriteo toimepannud isik, kasutades selleks seaduses ettenähtud vahendeid. Kohtul puuduvad andmed, et asja uurimisel oleks politseiametnikud väljunud neile seadusega antud õigustest ning pädevusest.
lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning § 197 lg 2 järgi võib kriminaalmenetluse ajend olla kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites. Lahendis 3-1-1-60-10 punktis 8 selgitas Riigikohus, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt reageerimisega. Seetõttu ongi
lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse tulemina. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et käsitletaval juhul oli kriminaalmenetluse ajendiks nimelt kuriteole viitav teave, milleni jõuti uurimisasutuste ja prokuratuuri ühise ning kooskõlastatud tegevuse käigus. M. L. kaitsjaga nõustudes võib tõepoolest ärevusttekitavaks lugeda seda, kui varem õiguserikkumisi toime pannud inimesi kiusatakse taga üksnes nende mineviku tõttu. Ühiskonna sisejulgeoleku tagamise huvides saab kolleegiumi arvates aga vaevalt olla midagi taunitavat või ärevusttekitavat selles, kui uurimisasutused ja prokuratuur kontrollivad eriti põhjalikult vihjeid varasemalt politseiasutuste huviorbiiti sattunud isikute väidetavate õiguserikkumiste kohta ja kui kontrollimise tulemina jõutakse
Just menetlejani jõudnud informatsioon Avetjani ja Vassini poolt võimaliku kuriteo toimepanemise kohta tõi kaasa kriminaalmenetluse alustamise Avetjani ja Vassini suhtes. Erinevalt E. Avetjani kaitsja seisukohast osundavad 9 tunnistajana üle kuulatud V Zi ütlused kohtu hinnangul just sellele, et menetlejate eesmärgiks oli välja selgitada tõde. Nii andis V. Z 27.01.2020 kohtuistungil ütlusi, et suhtlemisel Vassiniga palus ta Vassinil rääkida tõtt ning tegi politsei andmebaaside põhjal järelduse, et Avetjan on seotud narkootiliste ainetega. Viimati nimetatud seisukohta ei saa ka tunnistajale kuidagi ette heita, kuna esmalt osundas Avetjanile ja Vassinile kui narkootikumidega käitlejatele T D ning ilmselgelt omavad uurijad ülevaadet isikute osas, kes on varem analoogse tegevuse tõttu politsei huviorbiiti sattunud. Hinnangut jälitustoimingu seaduslikkusele ei muuda ka kaitsja poolt taotletud R Si ja M T tunnistajana üle kuulamata jätmine. Kohtul puudub kahtlus menetlustoimingute seaduslikkuses, mistõttu nende ülekuulamata jätmine ei sea kohtueelses menetluses kogutud tõendeid kahtluse alla ning menetluse korrakohane läbiviimine on tuvastatav esitatud tõendites. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, justkui oleksid uurimisasutuse ametnikud vastavalt E. Avetjani 26.02.2020 kohtuistungil antud ütlustele ja kaitsja kohtukõnes väljendatud seisukohtadele olnud ebaobjektiivsed seoses E. Avetjani varasemate menetlustega. Kohtu hinnangul ei too ka
§-s 66 lõikes 2 sätestatu kaasa T Di ütluste lubamatuks tunnistamist.
lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Praeguses kriminaalasjas ei ole T D kahtlustatavaks ega süüdistatavaks, vaid on üle kuulatud tunnistajana kui isik, kes oli teadlik tõendamiseseme asjaoludest ja võttis osa matkimisest kohtu loal. Seega oli T Di tunnistajana ülekuulamine lubatav ning analoogset olukorda on kohtupraktikas käsitletud ka varasemalt. Prokuröri poolt osundatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018 lahendis 1-17-4425 on kolleegium asunud seisukohale, et kriminaalasjade eraldi menetlemine kahtlustatava suhtes ei too endaga kaasa tema menetlusseisundi sedavõrd olulise muutumise, et temale kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemise kohta teises kriminaalasjas tekib tunnistajana sama kuriteo tehiolude osas ütluste andmise kohustus. Kaitsja poolt osundatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-119-09 p-s 21 on selgitatud, et varasema kaassüüdistatava menetlusseisund tunnistajana on eriline, mis tähendab, et ta ei saa olla kriminaalvastutuse subjektiks KarS §-de 318 ja 320 mõttes ka olukorras, kui ta keeldub
§-des 71-73 loetlemata juhtudel ütluste andmisest. Viimane tähendab ühtlasi, et endise kaassüüdistatava menetlusseisund ei tohi tunnistaja rolli sattumisega olemuslikult muutuda. Talle laieneb hilisema menetluse raames kohustus ilmuda menetleja kutsel, osaleda menetlustoimingus ning alluda menetleja korraldustele, kuid samaaegselt peab sellisele isikule olema tagatud süüdistatava olemuslik õigus ütluste andmisest keelduda. Kohus selgitas praeguses kriminaalasjas T Dile kui tunnistajale tema õigusi ja kohustusi, muuhulgas õigust keelduda ütluste andmisest, kuid T. D ei keeldunud ütluste andmisest, kuigi talle oli teada, et ütlused võivad kuriteo toimepanemises süüstada teda ennast. Kohtuistungil ei maininud T. D ka seda, et talle oleks antud juhiseid, milliseid ütlusi ta peab andma ning kinnitas, et mingit tasu politseiga koostöö eest talle ei lubatud. Tunnistajana üle kuulatud T. Di ütlusi ei muuda automaatselt ebausaldusväärseks ka asjaolu, et teda on varem kriminaalkorras karistatud ning ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud ühes keeluga tarvitada narkootilisi aineid. Kuivõrd seadus ei ole näinud ette erandeid sellise tunnistaja ütluste hindamiseks, tuleb neid järelikult arvestada võrdväärselt kõigi teiste tõenditega. Et Dil oli katseajal KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud narkokäitlemise keeld, ei keela otseselt matkimises osalemist. Täiendav kohustus annab võimaluse karistuse täitmisele pööramiseks ka väärteo toimepanemise eest, katseajal ei tohi D kuritegu toime panna nii ehk naa. Seega ei ole määravaks asjaolu, et tal oli lisakohustus mitte käidelda narkoainet ka väikses koguses. Kohus asub seisukohale, et Dit võis matkijana kasutada isegi sellise täiendava kohustuse olemasolul, Dil oli ennetähtaegse vabanemise järgne katseaeg nagunii, millega võivad kaasneda palju tõsisemad tagajärjed. Andmaks hinnangut E. Avetjani ja A. Vassini tegevusele on oluline kindlaks teha, mil määral toetavad T. Di ütlused E. Avetjanile ja A. Vassinile esitatud süüdistuse sisu. Vastavalt esitatud süüdistusele tegeles E. Avetjan narkootiliste ainete käitlemisega alates 2018 sügisest kuni 16.04.2019, kaasates 2019 jaanuarist oma tegevusse ka A. Vassini, kes 16.04.2019 koos E. Avetjaniga kinni peeti. Kokkuvõtvalt võib süüdistusest välja tuua, et E. Avetjan müüs T. Dile narkootilist ainet 10 (20-30 grammi kaupa hinnaga 120 eurot 1 grammi eest) 2018 sügisest kuni 2019 jaanuari lõpuni vähemalt 10 korral ise, seejärel andis E. Avetjan 2019 jaanuarist kuni 2019 märtsi teise pooleni vähemalt viiel korral A. Vassinile korralduse anda T. Dile üle fentanüüle sisaldavad narkootilised ained ning kuriteomatkijana ostis T. D E. Avetjanilt A. Vassini kaudu narkootilist ainet 2019 aprillis kahel korral (03.04.2019 ja 10.04.2019), 16.04.2020 andis T. D E. Avetjanile küll raha 3600 eurot narkootikumide ostmiseks, kuid narkootilise aine üleandmine jäi lõpule viimata E. Avetjani ja A. Vassini kinnipidamise tõttu. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes ei eitanud T D, et ta peeti 26.03.2019 kinni kahtlustatavana narkokuriteos ning tema juurest leiti narkootilist ainet fentanüüli. Selgitas, et sai selle nädal aega enne kätte E. Avetjani käest nii, et sõitis välja Xxxxst ja sai kätte metsast, koha näitas A. Vassin. Tol korral sai narkootilist ainet 20 grammi ning pidi maksma 2400 eurot (1000 andis kohe A. Vassinile ning ülejäänud andis sularahas E. Avetjanile viimase elukohas Xxxxl pärast aine kättesaamist metsas). Esimest korda sai E. Avetjanilt narkootilist ainet sügisel 2018 ning alates 2018 sügisest kuni 2019 tema kinnipidamiseni sai narkootilist ainet (fentanüüli) E. Avetjanilt umbes 15 korda (üks kord kahe nädala jooksul kindlasti), vahepeal sai 20 grammi, vahepeal 30 grammi hinnaga 110-120 eurot grammi eest, 30 grammi sai rohkem kui ühel korral. On saanud narkootilist ainet kätte autost A. Vassinilt või kuskile põõsastesse või mujale panduna Xxxxs või Xxxxl. Suhtles E. Avetjaniga sotsiaalvõrgustikus „odnoklassniki“ saidil, leppisid kokku kohtumises ning kokkusaamisel E. Avetjaniga leppisid kokku narkootikumide üleandmise koha. Kokkusaamistel käis E. Avetjan ka A. Vassiniga, alguses oli ka kolmas isik, ei tea, kuhu viimane kadus. Aine üleandmisel oli E. Avetjan harva, 4-5 korda. Need kohad, mida E. Avetjan ette näitas, olid Xxxxl metsas mitte kaugel kohast kus E. Avetjan elas. Enamikel kordadel sai kokku A. Vassiniga, suhtlemise Vassiniga leppis kokku E. Avetjaniga. Kohtumistele saabusid Vassin ja Avetjan taksoga, erinevate autodega, tavaliselt hõbedase xxxx-ga. T. D ei eitanud ka kuriteo matkijana osalemist ning ütluste kohaselt ostis narkootilist ainet kahel korral 30 grammi kaupa ning mõlemal korral maksis 3600 eurot. Matkimise ajal pidas E. Avetjaniga kirjavahetust „odnoklassniki“ saidil, leppis kokku kohtumise, andis E. Avetjanile raha ja leppisid kokku narkootikumide üleandmise ajas, sai kätte 3-4 tunni möödudes. Matkimise ajal sai esimesel korral kokku Xxxxs ja sõitsid taksoga Xxxxle, siis jätsid takso maha ning mingi vahemaa kõndisid, sai narkootilise aine kätte metsast. Teine kord koheselt leppisid kokku Xxxxl. Matkimiste ajal läks Vassin metsa, tõi sealt narkootilise aine ja andis talle. On Avetjanilt ja Vassinilt saanud ainult fentanüüli, ei tea, kas Avetjan ja Vassin on veel mingit narkootilist ainet käidelnud. Enamikel kordadel sai narkootilist ainet Xxxxl, kus oli alati üks ja sama koht, Xxxxst sai kolm korda erinevatest kohtadest. Nendel viieteistkümnel korral olid narkootilised ained alati kilekottides, pulber kilekoti sees oli pruun ja natuke heledam. Ise võttis narkootilise aine peidikust Xxxxs. Vassinit tutvustas talle E. Avetjan kuskil 2018 aasta lõpus. Kinnitas, et nende viieteistkümne korra sees, mil on ostnud Avetjanilt narkootikume, olid ka kolm matkimist. Sarnaselt süüdistuses kirjeldatuga andis T. D ütlusi, et suhtles E. Avetjaniga suhtlusportaali „xxxx“ kaudu, T. Diga kohtumistel käis E. Avetjan ka koos A. Vassiniga, raha narkootikumide ostmiseks maksis T. D enamasti E. Avetjanile ning narkootikumid sai T. D kätte Xxxx ja Xxxx lähistel metsas asuvatest peidikutest. T. Di ütlustega narkootilise aine saamise kohta kuriteo matkimise käigus riimuvad ka asjas kogutud tõendid. Vastavalt 10.07.2019 koostatud jälitustoimingu protokollile võttis 03.04.2019 kell 10:54 E. Avetjan suhtlusrakenduses xxxx, st „xxxx“ (kasutajanimega E A) ühendust T Diga ning küsis, et kus T. D on, mille peale T. D vastas, et hetkel kodus, ootab, peavad helistama, kell 12 peaks kõik korras olema, kindel inimene. Edasi räägib Avetjan, et Fil pandi kinni, ei tea mille eest, D vastab, et ei tea, ta kodus, kõik on normaalne ning T. Di küsimusele tuled vastab Avetjan jaatavalt. Kell 12:00 väljastati politseiametnike poolt T Dile kuriteo matkimiseks 3600 eurot ning kell 12:09 sõitis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx hoovist välja ning suundus xxxx poole, xxxx juhi kohal istus Avetjan. Kell 12:20 parkis Avetjan xxxx xxxx ette, kus Avetjan väljus juhi kohalt ning kohtus Diga. Oli näha, et D andis 11 Avetjanile sularahapaki, mille Avetjan endale taskusse pani. Seejärel jalutasid Avetjan ja D xxxx maja 2.trepikoja ette ja jäid vestlema ning kuriteo matkimise käigus on teostatud helisalvestis vestlusest, milles muuhulgas annab D teada 3600 eurost ning vestluse lõpus ütleb Avetjan: „No kell kaheksa, tähendab üheksa /…/ Kell kümme, tähendab üksteist.“ Ning D vastab: „Kõik, mina, mina sain aru. Kõik, ja ootan vastust.“ Kell 16:17 parkis xxxx ette xxxx, mille juhikohalt väljus Avetjan, kõrvalistmelt Aleksander Vassin. Samas väljus xxxx maja 2.trepikojast D ja alustas Vassini ning Avetjaniga vestlust. Kell 20:38 parkis Xxxxs xxxx ja xxxx majade vahel taksotunnustega xxxx, millest kell 20:52 väljus D. Kell 21:10 peatus seal taksotunnustega xxxx, millest väljus Vassin. Kell 21:11 jalutas Vassin Di juurde, istuti taksosse xxxx ja alustati sõitu. Kuriteo matkimise käigus teostatud helisalvestis Di ja Vassini omavahelisest vestlusest, milles muuhulgas D küsib, et kuhu sõidame, kas Xxxxle, mida Vassin kinnitab. Edasi selgitab Vassin taksojuhile, kuhu sõita ning kell 21:17 pööras xxxx Xxxx sadama suunas, parkis xxxx ja xxxx ristumiskohas asuvasse parklasse. Vassini ja Di jutuajamisest on aru saada, et Vassin juhatab teed, kuna D küsib muuhulgas, et kas on kaugel ning Vassin vastab eitavalt ning selgitab, et sealt külje pealt saavad pärast juba välja. Samuti ütleb Vassin Dile, et viimane ootaks ning D jääb üksi ootama, Vassin jõuab tagasi umbes 4 minuti ja 38 sekundi pärast. Pärast Di ja Vassini vahel aset leidnud vestlust kell 21:36 sõitis D xxxx, milles tundmatu juht, minema. Kell 21:46 väljus Vassin xxxx poest ning sisenes xxxx hoovi. Kell 21:44 saabus D Xxxx xxxx juurde ning kohtus politseiametnikega. Kohtumise käigus andis D üle Vassini käest metsas saadud läbipaistava soonkinnitusega kilekoti, mille seest paistis veel vähemalt 1 soonkinnitusega kilekott heleda pulbrilise ainega. Kilekott oli niiske ja kergelt mullamäärdunud. T. Di poolt politseiametnikele üleantu on fikseeritud 03.04.2019 koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise aktis. Nimetatud aktis leiab kajastamist, et T Di poolt Põhja prefektuuri vanemuurijale üle antud läbipaistvas soonkinnitusega kilekotis paistab veel soonkinnitusega kilekotte, mille sees valge-beež pulbriline aine (markeering EDVAS 1) ning üleandmise asjaoludena on märgitud: „Kuriteo matkimise käigus Eduard Avetjanilt ja Aleksander Vassini käest ostetud 30 grammi fentanüüli, mille andis mulle S täna kella 21:30 paiku Xxxxl asuvas metsatukas“. Lisana eelviidatud aktile on koostatud fototabel pakendist. Sellele, et Di poolt politseiametnikele üle antud soonkinnitusega kilekoti oli D saanud just A. Vassinilt, osundavad ka ekspertiisiaktid nr xxxx ja xxxx. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxxx saadi esimeselt ja teiselt proovilt minigrip kilekotilt (milles oli aine ja mis oli minigrip kilekotis, pakend EDVAS 1, proovid xxxx ja xxxx) ning minigrip kilekotilt (milles oli minigrip kilekott), proov xxxx) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Aleksander Vassinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ekspertiisiaktis nr xxxx on ekspert andnud arvamuse ekspertiisiülesandele arvutada tõepära suhe proovides xxxx, xxxx ja xxxx leiduva bioloogilise materjali pärinemise Aleksander Vassinilt. Seonduvalt prooviga xxxx märkis ekspert, et antud DNA-profiili saamine on 102 korda tõenäosem juhul, kui proovis xxxx leiduva bioloogilise materjali allikaks on Aleksander Vassin ja kolm tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seonduvalt prooviga xxxx märkis ekspert, et antud DNA-profiili saamine on 106 korda tõenäosem juhul, kui proovis xxxx leiduva bioloogilise materjali allikaks on Aleksander Vassin ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seonduvalt prooviga xxxx märkis ekspert, et antud DNA-profiili saamine on 105 korda tõenäosem juhul, kui proovis xxxx leiduva bioloogilise materjali allikaks on Aleksander Vassin ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Ekspertiisiaktiga nr xxxx on kindlaks tehtud, et Di poolt vanemuurijale 03.04.2019 üle antud pulber massiga 29,81g sisaldas 0,61 % furanüülfentanüüli, pulbris sisaldus 0,18 g furanüülfentanüüli. Lisaks sisaldas pulber tõenäoliselt despropionüül-2-fluorofentanüüli ning para- ja ortofluorofuranüülfentanüüli, mille protsentuaalseid sisaldusi sertifitseeritud etalonainete puudumise tõttu ei määratud. Vastavalt 30.05.2019 asitõendite vaatlusprotokollile on T Di poolt üle antud 1 tk minigrip kilekotti, milles minigrip kilekott, milles minigrip kilekott – kokku kolm minigrip kilekotti, 12 asitõendina vaadeldud ning vaatlust teostati peale narkootiliste ainete ekspertiisi (akt 12.04.2019 nr xxxx) ja DNA-ekspertiisi (akt 09.05.2019 nr xxxx) teostamist. Samast juba eespool viidatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et 09.04.2019 vastavalt suulisele kokkuleppele politseiametnikega kirjutas D kell 20:15 suhtlusrakenduses xxxx Avetjanile, et homme umbes peale nelja võivad kohtuda nagu viimane kord, mille peale vastas Avetjan „Ok“. D kirjutas vastu „Okei vennas homme kirjutame“, millele Avetjan vastas „hästi“. 10.04.2019 kell 15:37 väljastati politseiametnike poolt T Dile kuriteo matkimiseks 3600 eurot ning kell 15:39 kirjutas D suhtlusrakenduses xxxx Avetjanile, et tal kõik normis ja vaja kohtuda, mille peale küsis Avetjan: „Kas sõidan? Või sa ise?“ ning D küsis: „Ise saad tulla“ ning Avetjan vastas jaatavalt, lubas kirjutada kui sõitma hakkab ning D andis teada, et ta on kodus. Kell 16.22 sõitis Avetjan xxxx-ga xxxx hoovist välja ning suundus Xxxx linna poole. Kell 16:38 väljus xxxx maja teisest trepikojast D, kes jäi maja ette suitsemata ning ootama. Kell 16:47 parkis Avetjan xxxx xxxx ette, Avetjan väljus juhikohalt, Vassin kõrvalistmelt ning nad kohtusid Diga. Seejärel jalutas Vassin natuke eemale, Avetjan ja D jäid xxxx ette vestlema ning oli näha, et D andis Avetjanile sularahapaki, mille Avetjan pani endale paremasse jope taskusse. Hetk hiljem kutsus Avetjan Vassini enda juurde ning vestlust jätkati kolmekesi. Kuriteo matkimise käigus teostatud helisalvestis vestlusest, milles muuhulgas E. Avetjan küsis Dilt, et mis kellaajal sul vaja on ning D vastab, et mis ajal saab. Sekkub Vassin, kes küsib, et siis õhtupoole ning pakub välja kaheksaks. Pärast vestlevad Avetjan ja Vassin numbritest ning Avetjan ütleb, et anna temale kakskümmend viis ning D ütleb, et teeme kolmkümmend. Pärast vestlust isikust, keda Avetjan peksnud oli, küsib D, et kuidas siis jääb, vastab Avetjan, et kell kaheksa, mida Vassin kordab. Di küsimusele, et kuhu, vastab Vassin, et „Aga kas sina saad sinna sõita, mäletad, sinna kus mina…/…/ Xxxx“ ning vastuseks Di küsimusele, et kas parklasse, vastab Vassin jaatavalt. Kell 16:50 vestlus lõppeb, D sisenes xxxx majja ning Avetjan ja Vassin istusid autosse ja alustasid sõitu. Kell 19:50 saabus xxxx ette taksotunnustega xxxx, kell 19:53 väljus majast Vassin ning istus autosse. Kell 20:00 pööras xxxx Xxxxs, Xxxx aedlinnas xxxx, liikudes xxxx ja xxxx suunas. Kell 20:03 täheldati Vassinit jalutamas xxxx juures asuval parkimisplatsil. Kell 20:08 pööras Xxxx aedlinnas xxxx xxxx, mille kõrvalistmel oli D ning sõitis xxxx lähedal asuvasse parklasse, kus ootas Vassin. Kuriteo matkimise käigus teostatud helisalvestis Di ja Vassini vestlusest. Pärast mõningat vestlust ilmast jms küsib Vassin Dilt, et kas siin ta ootabki ning D vastab jaatavalt. D jääb üksi ootama ning Vassin tuleb tagasi umbes 5 minuti ja 19 sekundi pärast ning D küsib, et kas kolmkümmend ning Vassin vastab jaatavalt ning selgitab, et loomad olid seal paki veidi läbi hammustanud, aga mitte selle, vaid teise, et igale poole ronisid, kõik vedeles maas, kogu pakk. Vestluse lõpus lubab Vassin minna Edi juurde. Kell 20:26 suundus D taksotunnustega xxxx xxxx poole ning kell 20:30 täheldati Vassinit jalutamas xxxx hoovi. Kell 20:32 saabus taksotunnustega xxxx Xxxx tee xxxx juurde, millest väljus D ja kohtus politseiametnikega. Kohtumise käigus andis D üle Vassini käest metsas saadud läbipaistava soonkinnitusega kilekoti heleda pulbrilise ainega. Kilekott oli niiske ja kergelt mullamäärdunud. T. Di poolt politseiametnikule üleantu on fikseeritud 10.04.2019 koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise aktis. Nimetatud aktis leiab kajastamist, et T D andis Põhja prefektuuri vanemuurijale üle läbipaistva soonkinnitusega kilekoti, mille sees hele pulber, kilekott kergelt mullamäärdunud (markeering EDVAS 2) ning üleandmise asjaoludena on märgitud: „Kuriteo matkimise käigus Eduard Avetjanilt ostetud 30 grammi fentanüüli, mille andis Aleksandr 10.04.209 kella 20:20 paiku“. Lisana eelviidatud aktile on koostatud fototabel pakendist. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt ekspertiisiks esitatud beežikas pulber massiga 29,39 g minigrip kilekotis pakendist EDVAS 2 sisaldas 0,67% furanüülfentanüüli, pulbris sisaldub 0,20 g furanüülfentanüüli. Lisaks sisaldas pulber tõenäoliselt despropionüül-2-fluorofentanüüli ning paraja orto-fluorofuranüülfentanüüli, mille protsentuaalseid sisaldusi sertifitseeritud etalonainete puudumise tõttu ei määratud. Vastavalt 04.06.2019 asitõendite vaatlusprotokollile on T Di poolt 10.04.2019 üle antud 1 tk läbipaistev soonkinnitusega kilekotti asitõendina vaadeldud ning vaatlust teostati peale narkootiliste ainete ekspertiisi (akt 27.05.2019 nr xxxx) ja DNA-ekspertiisi (akt 06.05.2019 nr xxxx) teostamist. 13 Seda, et T. D andis E. Avetjanile matkimise käigus sularaha, kinnitab 29.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll. Vastavalt nimetatud vaatlusprotokollile kõik 50-eurosed kupüürid, mis leiti E. Avetjani elukoha läbiotsimisel 16.04.2019 kontrolliti ja võrreldi ükshaaval kupüüride seerianumbritega, mis olid kasutatud 10.04.2019 kuriteo matkimise käigus. Rahakupüüride võrdlemisel selgus, et E. Avetjani elukoha läbiotsimisel ära võetud 24-st viiekümne eurosest rahakupüürist kattub 9 tükki. Juba eespool viidatud jälitustoimingu protokollist nähtub seegi, et 16.04.2019 kell 15:06 väljastati politseiametnike poolt T Dile kuriteo matkimiseks 3600 eurot. Kell 15:09 võttis D kooskõlastusel politseiametnikega suhtlusrakenduses xxxx Avetjaniga ühendust, tervitas Avetjani, kes vastas tervitusele ning D küsis: „No kas tuled ma valmis kohtuma. Ma kodus“ ning Avetjan vastas: „Davai 10 min pärast olen kohal. Tule välja“. Kell 15:18 väljus Avetjan xxxx eramu hoovist ning jäi Xxxx tee ääres ootama. Kell 15:21 istus Avetjan taksosse ning alustas liikumist Xxxx suunas, Xxxx tee poole. Kell 15:48 märgati taksot, kui kõrvalistmel oli Vassin ja tagaistmel Avetjan, sõitmas xxxx poole. Kell 15:48 peatus takso xxxx ja xxxx tänavate ristmiku lähedal, kus ootas D. Avetjan ja Vassin väljusid autost ning asusid Diga vestlema. Oli näha, et D andis midagi Avetjanile, mille Avetjan pani paremasse taskusse. Vestluses ütles Avetjan: „Leppige kokku, mis kell kohtute“ ning Vassin ütleb, et teeme kell seitse, mille peale küsib D, et kas kell seitse samas kohas, millele Vassin vastab jaatavalt. Seejärel pakub Vassin saada kokku kell pool kaheksa, millega D nõustub ning Avetjan küsib: „Siis annad sina järgmisel korral võla tagasi, jah?“ ning D vastas: „Mina arvan ja kuni reedeni juba midagi…annan tagasi“. Kell 15:51 lõpetas D Vassini ja Avetjaniga vestluse ning suundus xxxx kortermaja poole. Avetjan istus xxxx tagaistmele, Vassin kõrvalistmele ning takso jätkas sõitu. Kell 15:54 peeti xxxx reg nr xxxx xxxx mnt-l xxxx bussipeatuse lähistel PPA töötajate poolt kinni. Seda, et viimase matkimise käigus andis D E. Avetjanile sularaha, kinnitab E. Avetjani kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt võeti E. Avetjani seljas olnud vesti parempoolsest taskust sularaha kokku 3600 eurot (71x50, 2x20, 1x10). Kuigi jälitustoimingu protokollis kirjalikult kajastatu ja fotografeeritu on erinev (protokollis lk 21 on märgitud, justkui oleks kuriteo matkimiseks üle antud sularaha 72x50 kupüürides, kuid vastaval fotol on talletatud kupüüridena lisaks 50-eurostele ka kaks 20-eurost ja üks 10-eurone kupüür), ei ole tegemist sellise veaga, mis seaks jälitustoimingus fikseeritu kahtluse alla. Siinjuures arvestab kohus, et E. Avetjanilt tema kinnipidamisel ära võetud sularaha saamise asjaolusid kinnitab ka 29.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on välja toodud, et kõik rahakupüürid, mis leiti E. Avetjani kahtlustatavana kinnipidamisel temal seljas oleva punast värvi vesti parempoolsest taskust kontrolliti ja võrreldi ükshaaval kupüüride seerianumbritega, mis olid kasutatud 16.04.2019 kuriteo matkimise käigus. Seega kinnitab eeltoodud jälitustoimingu protokoll koos vastavate narkootilise aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise aktidega, asitõendi vaatlusprotokollidega ning ekspertiisiaktidega T. Di ütlusi selle kohta, kuidas ta E. Avetjanilt ja A. Vassinilt matkimise käigus süüdistuses näidatud ajal ja viisil furanüülfentanüüli ning para- ja orto-fluorofuranüülfentanüüli ostis. Furanüülfentanüül kuulub NPALS § 31 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning para- ja orto-fluorofuranüülfentanüül VI nimekirja fentanüülide rühma. Nimetatud määruse § 3 lg 11 kohaselt VI nimekirja kuuluvate riikliku ekspertiisiasutuse akti alusel identifitseeritud ainete täieliku loetelu avaldab Ravimiamet oma kodulehel identifitseerimisest arvates kolme tööpäeva jooksul (https://www.ravimiamet.ee/uued-psuhhoaktiivsed-ained). Seega on järelikult tõendamist leidnud, et matkimise käigus käitlesid E. Avetjan ja A. Vassin narkootilisi aineid. 14 Ekspertiisiaktides nr xxxx ja xxxx ei andnud ekspert arvamust kategoorilises vormis, kuid tegemist oli sarnase pulbriga, mis leiti ja võeti ära Dilt 26.03.2019 kinnipidamise ja läbiotsimise käigus, seega ei ole kahtlust, et narkootilist ainet sisaldavad soonkinnitusega kilekotid sai T. D just A. Vassinilt. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxxx antud eksperdiarvamusele ekspertiisideks nr xxxx (pakendites 217-1 ja LO-1), xxxx (pakendis EDVAS 1) ja xxxx (pakendis EDVAS 2) esitatud pulbrite kromatogrammid on omavahel sarnased, seega võivad need pulbrid pärineda ühest valmistamispartiist. Siinjuures arvestab kohus ka A. Vassini kohtus antud ütlusi. Kui süüdistatav E. Avetjan ennast süüdi ei tunnistanud, siis süüdistatav Aleksander Vassin ei eitanud 27.01.2020 kohtuistungil, et on T. Dile narkootikume üle andnud ning narkootikumid asusid Xxxxl peidikus. Seega vaatamata ekspertiisiaktis nr 19E-GE0385 antud eksperdiarvamusele, mille kohaselt ei olnud E. Avetjani ja A. Vassini DNA-profiilid seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga (pakend EDVAS 2, matkimine 10.04.2019), ei tähenda automaatselt, et vastavat soonkinnisega kilekotti ei oleks Dile matkimise käigus üle andnud A. Vassin. A. Vassini seotust matkimise käigus Dile üle antud narkootikumidega tõendab ka 16.04.2019 koostatud läbiotsimisprotokoll. Vastavalt läbiotsimisprotokollile teostati 16.04.2019 A. Vassini elukohas aadressil Xxxx, xxxx läbiotsimist ning läbiotsimisel andis A. Vassin vabatahtlikult muuhulgas välja koridori riidenagis rippuvast musta värvi õlakotist 2 musta värvi mullaga määrdunud töökinda (xxxx), fototabelist foto nr 3. Ka mullased töökindad viitavad asjaolule, et narkootiline aine oli peidetud metsa ning selle kättesaamiseks pidi A. Vassin vaeva nägema, st need maapinnas olevatest peidikutest välja võtma. A. Vassin kinnitas ka 27.01.2020 kohtuistungil, et suhtles T. Diga läbi Avetjani konto „xxxx“ keskkonnas, andis narkootilist ainet üle 20-30 grammi ning sai korra eest ise tasuks 700 eurot. Kuigi kumbki süüdistatav ei eitanud, et E. Avetjanil oli konto suhtlusportaalis „xxxx“ (või „xxxx“), ei kinnitanud nad, et läbi E. Avetjani konto oleks T. Diga suhelnud E. Avetjan. Süüdistatava A. Vassini ütluste kohaselt tähendas läbi E. Avetjani xxxx suhtlemine seda, et palus E. Avetjani käest telefoni ning kirjutas T. Dile. Mõlemad süüdistatavad selgitasid ka, et Avetjani xxxx olid salvestatud Vassini arvutis kodus ning Vassin suhtles oma arvutist. E. Avetjani 26.02.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teadis ta, et A. Vassin on tema saiti kasutanud, kuna käis tihti tema juures kodus ja kasutas tema juures seda rakendust ning edastas Vassinile teateid, et T otsib teda ja siis Vassin suhtles Tiga. Vastuseks kohtule teatas A. Vassin, et hiljem kustutas kõik ära ning selgitas, et leppisid Diga kokku, et D kirjutab sinna, sai Avetjaniga peaaegu iga päev kokku ning siis ta sai sinna vaadata. Kui kohtusid kolmekesi (tema, D ja Avetjan), siis käis Avetjan oma raha vastas, sest D oli Avetjanile võlgu. On ise näinud, et D on Avetjanile raha andnud. Kui Avetjan oleks teadnud, et andis Dile kolmel korral narkootikume üle, siis ei oleks Avetjan Diga suhelnud, arvatavasti ka mitte temaga. Ka E. Avetjani antud ütluste kohaselt palus 2018 detsembris D temalt 10 000 eurot laenuks, ta keeldus, kuid Vassin palus, et ta ikkagi annaks, tagasi pidi saama 15000 eurot. Andis Dile raha laenuks kolmeks kuuks, poole tähtaja jooksul pidi kohe tagastama 6000 eurot. E. Avetjan selgitas, et ise võttis raha L Pelt laenuks kolmeks aastaks 10 protsenti. Selle raha andiski Dile ning D vandus, et see ei ole narkootikumide jaoks. D ei suutnud õigeaegselt tagastada, esimesel korral andis kuskil 1000 eurot, kokku tagastas märtsi lõpuks maksimaalselt 4000 eurot, enne aprilli tagastas 4000 eurot ja viimase summa andis aprillis, 3600 eurot, vahepeal andis väikeseid summasid. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate eeltoodud ütlused ei usutavad ega riimu asjas kogutud tõenditega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav ega tavapärane, et inimesed annavad juurdepääsu kolmandatele isikutele suhtlusprogrammidele, mida kasutatakse ise igapäevaselt sõprade ja lähedastega suhtlemiseks. Seda enam, et A. Vassini ütluste kohaselt teab ta E. Avetjani alates 2016 aastast ning tema hinnangul on nad paremad sõbrad. On tavapärane, et parimad sõbrad hoiavad üksteist, mitte ei hakka läbi sõbra suhtlusrakenduse tegelema ebaseadusliku tegevusega, antud juhul leppima kokku võimalusi keelatud aine käitlemiseks. Mõistlik ei ole ka eeldada, et E. Avetjan, teades T. Dit kui isikut, kes on kriminaalkorras karistatud ning kes tarvitab E. 15 Avetjanile teadaolevalt ka narkootikume, ei tunneks huvi väidetavalt A. Vassini ja T. Di vahel toimunud suhtluse osas, mis toimub läbi tema nimel registreeritud andmete. Kuivõrd E. Avetjani on varem kriminaalkorras karistatud, ei saa teda pidada ka isikuks, kes oleks niivõrd naiivne, et laseks ennast ära kasutada ning ei teaks kriminaalse tegevuse sisu ega sellega kaasnevaid ohte ja riske. Samuti kinnitab jälitustoimingu protokollis kajastatu, et kokkusaamisi Diga leppis kokku Avetjan, mitte Vassin. Kõikidel kuupäevadel (03.04, 10.04 ja 16.04.2019) peale seda, kui Avetjan lubas Diga kohtuda, ta seda ka tegi ning Avetjan oli isikuks, kes kaasas kohtumistele ka Vassini, mitte vastupidi. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et just Avetjaniga oli D varasemalt tuttav, just Avetjan tutvustas Dile Vassinit, mitte vastupidi; just Avetjani elukoha kõrval oli sätitud narkoaine peidik (linnulennult kõigest paarsada meetrit elukohast) ja just Avetjan võttis vastu raha, mis hiljem leiti ka tema kodust. Absoluutselt ebausutav, absurdne on Vassini väide, et „xxxx“ keskkonnas suhtles Avetjani nime alt hoopis tema. Vassini poolt süü täielik nö „enda peale võtmine“ tuleneb selgelt kokkuleppest Avetjaniga, sest Vassin on varem karistamata isik ja väärib nende arusaama järgi kergemat karistust. Kohtule ei ole esitatud ka usutavaid andmeid selle kohta, et jälitustegevuse käigus fikseeritud Di, Avetjani ja Vassini kohtumised oleksid toimunud E. Avetjani ja T. Di vahelisest laenusuhtest tekkinud võla tõttu. Esmalt on arusaamatu, miks peaks sellistel vestlustel osalema ka A. Vassin ning teiseks ei kinnita seda ka vestluste sisu. Kohus möönab, et 03.04.2019 toimunud vestluse käigus küsib Avetjan Dilt: „/…/ Sina lühidalt, andsid vana eest tuhat kuussada
ning nimetatud sätte lõike 1 kohaselt jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse: 1) jälitustoimingu teinud asutuse nimetus; 2) jälitustoimingu tegemise aeg ja koht; 3) selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehti; 4) jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa andmise kuupäev; 5) prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui jälitustoimingu aluseks on kohtu luba; 6) jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Lõike 2 kohaselt lisatakse protokollile vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus. Kuivõrd
lg 1 kohaselt on jälitustoimingu protokoll iseseisev tõendiliik, on see ka kohtuliku uurimise vahetuks esemeks. Kohus ei tuvastanud, et jälitustoimingu tegemisel oleks eiratud
Kohus kontrollis kohtuliku uurimise käigus jälitustoimingu protokolli vastavust jälitustoiminguga fikseeritud teabe sisule ning kuivõrd teabesalvestisel talletatu ja jälitustoimingu protokollis kajastatu olid omavahel kooskõlas, ei tekkinud kohtul kahtlust jälitustoimingu protokollis kajastatud teabe õigsuses. Samuti on jälitustoimikus kajastatud kõik vajalikud andmed, veendumaks jälitustoimingu protokolli sisus ning seal fikseeritud andmetes, sealhulgas on kontrollitav ka matkimise ettevalmistamine. Ei ole asjakohane E.Avetjani kaitsja väide, et raha üleandmine ei ole nõuetekohaselt fikseeritud, sest jälitusprotokolli kantud fotol/videol ei ole näha raha üleandmist ja taskuid, kuhu Avetjan raha pani. Varjatud jälgimise toimingut reguleeriv
lg 2 sätestab, et varjatud jälgimise (või muude samas paragrahvis reguleeritud jälitustoimingute) käigus vajaduse korral videosalvestatakse, pildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil. Teisisõnu ei ole videosalvestamine või fotografeerimine (ehk pildistamine) varjatud jälgimise toimingu puhul obligatoorne, vaid seda tehakse vajaduse korral või sageli võimaluse korral. Teisisõnu niivõrd kui see on võimalik, üritatakse varjatud jälgimise käiku videosalvestada või vähemalt pildistada, kuid kui see ei ole konkreetsel juhul ilma jälitustoimingu tegemise fakti paljastamata võimalik, piirdutakse toimingu käigus kogud teabe talletamisega seaduses lubatud muul viisil. Muul viisil talletatud teave kantakse seejärel kõigepealt konkreetse jälitustoimingu kohta koostatavasse jälitustoimingu kokkuvõttesse. Jälitustoimingu kokkuvõte vormistatakse jälitusasutuse ametniku poolt esimesel võimalusel vahetult peale jälitustoimingu teostamist ning paigutatakse jälitustoimikusse. Kui jälitustoimingu tulemusena kogutud teave tuleb kriminaalmenetluse edenedes valada tõenduslikku vormi, vormistatakse kõnealuse jälitustoimingu kokkuvõtte pinnalt jälitustoimingu protokoll, mis kirjeldab üksikasjalikult jälitustoimingu käigus fikseeritud sündmustikku tõenduslikult olulist osa. Varjatud jälgimise toimingut kajastav jälitustoimingu protokoll on
lg-s 4 sätestatud tingimuste täitmisel lubatav tõend ka juhul, kui varjatud jälgimise käiku pole videosalvestatud ega ka pildistatud. Antud juhul on Di ja süüdistatavate kohtumist videosalvestatud ja fotografeeritud just nii palju, kui oli võimalik ning E.Avetjani tasku võis välja jääda toimingut salvestava kaamera vaateväljast. Kohtumist saatev jutt kinnitab raha üleandmist ja ka hilisemad toimingud, nt läbiotsimine on samuti kinnitanud raha üleandmist. Puutuvalt kaitsja poolt osundatule, et T. D kui eesti keelt mittevaldav isik on andnud allkirja narkootilise aine üleandmise eestikeelsele dokumendile, mille koostamise juures ei osalenud tõlk, märgib kohus järgnevat: kuivõrd T. Dile oli teada tema roll kuriteo matkijana, ei ole kohtul kahtlust ka selles, et allkirja andes ei oleks T. D teadnud dokumendi sisust või oleks teda muul viisil 17 dokumendi koostamise juures eksitatud. Seda enam, et nimetatud dokument haakub ka teiste kogutud tõenditega ning T. Di ütluste kohaselt kõik dokumendid, mille allkirjastas, tõlgiti talle (kas osales tõlk või selgitas politsei, mis kirjas). Kohtu hinnangul aga ei ole ümberlükkamatult tõendatud, et E. Avetjan müüs T. Dile narkootilise aineid 17 korral, kaasates vähemalt viimasel seitsmel korral oma tegevusse ka Aleksander Vassini. A. Vassini ütluste kohaselt andis ta Dile kolmel korral fentanüüli, hakkas andma 2019 aasta märtsi lõpus, kahetseb tehtut. Ei osanud öelda, millal oli matkimine ja millal mitte. Leppisid Diga kokku, palju tal vaja on, tavaliselt 20-30 grammi. Kuivõrd T. Di ütluste kohaselt andis narkootikumid talle enamasti üle A. Vassin ning üleandmisel oli E. Avetjan kõigest 4-5 korda, jääb kohtule selgusetuks, millistele andmetele tuginedes on süüdistuses märgitud, et 2018 sügisest kuni 2019 jaanuari lõpuni andis E. Avetjan T. Dile narkootilist ainet ise vähemalt 10 korral. Samuti ei kinnitanud T. D süüdistuses märgitut, et E. Avetjan oleks talle narkootikume müünud vähemalt seitsmeteistkümnel korral, vaid andis ütlusi, et ostis Avetjanilt narkootikume koos matkimistega kokku viieteistkümnel korral. Kuivõrd T. Di ütlused osas, mitu korda on E. Avetjan talle narkootilisi aineid üle andnud, kas 4-5 korda või 10 korda, on erinevad, loeb kohus tõendatuks narkoaine üleandmised just nii palju kordi, kui on teiste tõenditega kinnitatud. Lahendis 3-1-1-131-13 muutis Riigikohus senist kohtupraktikat ja leidis, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul
lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt (punkt 12). T. D ei mäletanud kohtuistungil tema elu oluliselt mõjutavaid sündmusi nagu mitu korda teda kriminaalkorras karistatud on või mis aastal ta vanglast vabanes, mistõttu leiab kohus, et ta ei suudaks detailselt ja eksimatult mäletada ka kordi, mil ta enne matkimist E. Avetjanilt ja A. Vassinilt narkootilisi aineid ostis. Vähemalt sellistele ütlustele, mis ei ole teiste tõenditega kinnitatud, ei saa kohus otsust rajada. Vastuseks E. Avetjani kaitsja küsimusele, et millest on tingitud oluliste asjade mittemäletamine, vastas T. D, et tal ei ole mäluga kõik korras. Seda, et T. Di mälule ei saa kindel olla, näitavad ka tema ütlused seonduvalt algusajaga, mil ta väidetavalt juba E. Avetjanilt narkootikume saama hakkas – kui ütluste alguses kinnitas ta suhtlemise alguseks 2018 sügis, siis mõne aja pärast rääkis juba kevadest 2018. Seega ei saa kohus tugineda T. Di ütlustele osas, mis puudutab matkimisele eelnenud kordade arvu, mil ta E. Avetjanilt ja/või A. Vassinilt narkootilisi aineid ostis. Siinjuures arvestab kohus ka T. Di ütlusi, mille kohaselt on ta narkootilist ainet saanud ka kolmandatelt isikutelt samamoodi peidikute kaudu ning neid kordi oli rohkem kui üks. Seega ei ole mingilgi viisil välistatud, arvestades T. Di eelnimetatud erinevaid ütlusi (just kordade arvu suhtes), et ta võis ajada segamini korrad, millal sai narkootilisi aineid ainult E. Avetjanilt, ühiselt E. Avetjanilt ja A. Vassinilt või üldse kellegi kolmanda isiku käest. Nimetatu oleks saanud tuvastada siis, kui õigeaegselt oleks tõendina talletatud ja kohtule esitatud varasemate kordade kirjavahetus näiteks samas rakenduses „xxxx“. Kuivõrd muud andmed peale T. Di ütluste selle kohta, et E. Avetjan ja A. Vassin oleks käidelnud narkootikume süüdistuses näidatud mahus, puuduvad, loeb kohus esitatud tõendite pinnalt tuvastatuks, et mõlemad süüdistatavad andsid T. Dile narkootikume üle aprillis kahel korral, s.o matkimise ajal, lisaks matkimise viimane episood, kus narkootilise aine üleandmine jäi teostamata seoses süüdistatavate kinnipidamisega ning lisaks kaks korda varasemalt, mida kinnitavad esmalt T. Di kinnipidamisel ja samal päeval tema kodunt läbiotsimisel leitud narkootilised ained. Kuivõrd vastavalt eelviidatud ekspertiisiaktile nr xxxx võisid eelviidatud narkootilised ained pärineda samast 18 valmistamispartiist, mille A. Vassin T. Dile matkimise käigus üle andis, saab neid muuhulgas arvestada kordadena, mil E. Avetjan ja A. Vassin ühiselt narkootilist ainet käitlesid. Ka T. D kinnitas kohtuistungil, et temalt kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine sai ta E. Avetjanilt. Selliseid T. Di ütlusi toetavad ka teised asjas kogutud tõendid. Nimelt arvestab kohus kuriteomatkimise käigus tuvastatut, st E. Avetjani, A. Vassini ja T. Di korrapäraseid kokkusaamisi, E. Avetjani ja T. Di pikaaegsest üksteise tundmist ning teineteise mõistmist ka lühikeste vestluste põhjal. Ka A. Vassini ja T. Di kokkusaamised T. Dile narkootiliste ainete üleandmiseks osundavad matkimisele eelnenud analoogsetele kohtumistele. A. Vassin ei eitanud ka ise, et hakkas narkootilisi aineid üle andma märtsi lõpust. Eelviidatud kordasid arvestades peab kohus tõendatuks, et E. Avetjan ja A. Vassin käitlesid narkootilisi aineid ühiselt viiel korral (üldkogus 29,81+29,39+1,71+1,87+30= 92,78g) ning nende tegevus vastab grupiviisilisele tegevusele. Lähtudes matkimise käigus tuvastatust saab kindlalt väita, et mõlemad süüdistatavad valitsesid tegu ja teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Nende vahel oli kindel tööjaotus ning nad tegutsesid ühtsest teoplaanist lähtuvalt. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai narkootikumide käitlemine võimalikuks – E. Avetjan leppis narkootikumide ostjaga (T. D) kokku kohtumise, kaasates kohtumisse ka A. Vassini, kohtumisel toimus narkootikumide eest tasumine E. Avetjanile ning ühiselt lepiti kokku narkootikumide üleandmise aeg ja koht. Edasi võttis kandva rolli täita A. Vassin, kelle kohustuseks oli juba narkootikumide reaalne üleandmine ostjale, st T. Dile. Seega täitsid E. Avetjan ja A. Vassin kaastäideviijatena oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel: vaheldumisi nad kahekesi toimetasid – kohtusid kas kahekesi või kolmekesi, üks andis üle narkoaine, teine võttis raha vastu, mis ilmselgelt kinnitab kooskõlastatud tegevust. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxxx sisaldas Dile 03.04.2019 üle antud pulber massiga 29,81g 0,61 % furanüülfentanüüli, pulbris sisaldus 0,18 g furanüülfentanüüli ning ekspertiisiakti nr 19EAN0397 kohaselt sisaldas ekspertiisiks esitatud beežikas pulber massiga 29,39 g minigrip kilekotis 0,67% furanüülfentanüüli, pulbris sisaldub 0,20 g furanüülfentanüüli (10.04.2019 matkimise episood). T. Di kinnipidamisel leiti T. Di juurest valge pulber massiga kokku 1,71 g kolmes soonsulguriga kilekotis 0,57 % furanüülfentanüüli, pulbris sisaldus 0,0097 g furanüülfentanüüli ning samal päeval leiti T. Di elukohast valkjas pulber massiga 1,87 g 0,70% furanüülfentanüüli, pulbris sisaldus 0,013 g furanüülfentanüül (ekspertiisiakt nr 19E-AN0359). Eelviidatud ekspertiisiaktidele tuginedes on prokurör õigustatult süüdistuskõnes märkinud, et puhtal kujul vastavalt ekspertiisiaktidele on furanüülfentanüüli ära võetud kokku 0,4027 grammi. Lisaks sellele arvestas kohus narkootilise aine käitlemisena mõlema süüdistatava puhul ka viimase 16.04.2019 episoodi, kus T. D andis E. Avetjanile üle 3600 eurot, mille eest pidi saama sama koguse narkootilist ainet nagu kahes eelnevas matkimises, s.o ligikaudu 0,18 g furanüülfentanüüli puhtal kujul (umbes 30g pulbrit samuti). Kokku on tõendatud käitlemine puhtal kujul (0,4027+0,18 on 0,5827g ehk) 582,7mg furanüülfentanüüli. Vastavalt kohtutoksikoloogiaeksperdi 15.08.2017 antud vastusele on furanüülfentanüüli keskmiseks ühekordseks koguseks 0,9 mg ning keskmine kogus kümnele inimesele 9 mg. Ülalviidatud tõenditega on leidnud tuvastamist, et E. Avetjan ja A. Vassin käitlesid furanüülfentanüüli puhtal kujul kokku 0,5827 grammi, s.o 582,7 mg, arvestades ühte doosi 0,9mg, jagub seda 647 inimesele. Samuti saab kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt jaatada A. Vassini poolt narkootilise aine 4fluorometamfetamiini käitlemist. 4-fluorometamfetamiin kuulub „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seda, et A. Vassini juurest kodust leiti narkootilist ainet 4fluorometamfetamiini, kinnitavad juba eespool viidatud 16.04.2019 koostatud läbiotsimisprotokoll ning ekspertiisiakt nr xxxx. Läbiotsimisel andis A. Vassin muuhulgas vabatahtlikult välja musta värvi 19 reisikohvri esimesest väiksemast sahtlist läbipaistva kilekoti heledat värvi pulbrilise ainega (xxxx), hõbedast värvi elektrooniline kaal (xxxx) ning musta värvi reisikohvri suuremast sahtlist läbipaistva kilekoti heledat värvi pulbrilise ainega (xxxx), samuti hulgaliselt tühje soonkinnitusega kotte (fotografeeriti, kaasa ei võetud), (fototabelist fotod nr 1, 2, 4, 8). A. Vassini elukohast leitud esemeid on ka 05.06.2019 asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt asitõendina vaadeldud. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxxx sisaldab kahekordses läbipaistvas kilekotis (Langu 1) olev roosakas pulber massiga 278,4 g 16% 4-fluorometamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 34,4 g 4fluorometamfetamiini (4-FMA) ning läbipaistvas kilekotis (Langu 4) olev roosakas pulber massiga 85,10 g sisaldab 13% 4-fluorometamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 8,55 g 4-fluorometamfetamiini (4-FMA). Kuigi A. Vassin tunnistas ennast süüdi amfetamiini omamises, selgitas ta, et tal oli amfetamiin konkreetselt ühe inimese jaoks, ei tegelenud sellega nagu fentanüüliga. Minigrip kilekotid olid sellepärast kodus, et sinna amfetamiini glükoosi lisada, et oleks rohkem kogust ning siis see pakendada. Tahtis rohkem anda, et võib-olla rohkem raha saada. Kuivõrd A. Vassini kodunt leiti hulgaliselt tühje soonkinnisega kotte ning kogutud tõendid juba osutasid A. Vassinile kui furanüülfentanüüli, para- ja orto-fluorofuranüülfentanüüli käitlevale isikule ning nimetatud ained olid pakendatud sarnastesse kilekottidesse, puudub kohtul alus kahelda, et A. Vassin käitles ka 4fluorometamfetamiini. Vastavalt arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi 15.02.2019 antud vastusele on narkootilise joobe tekitamiseks ühele inimesele vaja 25-125 (tavaliselt 50-75) mg 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) puhta ainena. Seega piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele 250-1250 mg (0,251,25 g) 4-fluorometamfetamiinist (4-FMA). Eelnevast lähtuvalt on ühele inimesele narkootiliseks joobeks piisavaks keskmiseks annuseks 75 mg ja kümnele inimesele 750 mg (0,75g) 4fluorometamfetamiini (4-FMA). Ülalviidatud tõenditega on leidnud tuvastamist, et A. Vassin käitles lisaks 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) 42,95 grammi, s.o 42 950 mg, st 572 doosi/inimest (kui jagada 75ga). Küll aga ei anna kohtule esitatud tõendid tõsikindlat kinnitust sellest, et E. Avetjan ja A. Vassin oleksid käidelnud süüdistuses toodud mahus ja viisil kokaiini. Süüdistades E. Avetjani ja A. Vassinit kokaiini käitlemises, on prokurör peamiselt tuginenud 18.04.2019 ja 27.05.2019 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollidele, ekspertiisiaktidele xxxx ja xxxx ning tunnistaja V. Zi ütlustele. Vastavalt 18.04.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile ja lisatud fototabelile oli sündmuskohaks Xxxxl Kasekännu tee 27 kõrval asuv metsatukk. Protokolli kohaselt tuvastati sündmuskoht 17.04.2019 teostatud T Di ütluste olustikuga seostamise käigus, viimase poolt ca 60 m kauguselt osutatud suuna järgi. Sündmuskoha tuvastamiseks on läbi kontrollitud ca 100 ruutmeetri suurune metsaala, tuginedes tunnistaja eelnevatele ütlustele, ütluste olustikuga seostamisel osutatule ning ajalistele faktoritele (kui kaua võttis ajaliselt umbkaudselt aega kahel korral A. Vassinil tuua eemale metsa alla ootama jäetud T. Dile narkootiliste ainete pakendid). Sündmuskoha vaatlusel leiti klaaspurk (foto 2) kirjaga „Küllus“ ning purgi kaane eemaldamisel on visuaalselt näha purgis vähemalt 2 tk soonkinnitusega kilekotti heledat värvi tundmatu pulbrilise ainega (foto 4). Klaaspurk markeeriti „Mets-1“. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxxx sisaldas ekspertiisiks esitatud neljas kahekordses minigrip kilekotis olev valge tükiline aine massiga kokku 50,90 g pakendist „Mets-1“ 59% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 26,8 g kokaiini. Tunnistaja V. Zi ütluste kohaselt leidis ta purgi xxxx maja lähedal Xxxx, kasutades metallotsijat, päev enne sõitsid T Diga metsatuka lähedusse, kus T. D osutas piirkonda, kus võiks narkootilist ainet otsida. Seega osundasid 18.04.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt nr xxxx ja tunnistaja V. Zi ütlused küll sellele, et metsast leitud klaaspurgis oli narkootiline aine kokaiin ning sündmuskoht asus E. Avetjani elukoha lähedal, kuid lähtuvalt ekspertiisiaktist ei saa üheselt väita, et sarnaselt furanüülfentanüüli, para- ja orto-fluorofuranüülfentanüüli käitlemisele oleksid E. Avetjan ja A. Vassin käidelnud ka kokaiini. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxxx ei tuvastatud metsast leitud kokaiinilt ühegi isiku DNA-d. Ekspertiisiakti kohaselt ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi 20 nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides. Kohus möönab, et ekspertiisiaktis kajastatu ei välista iseenesest võimalust, et narkootikume käitlesid siiski süüdistatavad, kuid puuduvad sellised toetavad tõendid, mis osutaksid nende ühisele tegevusele. Kuivõrd süüdistuse kohaselt on Eduard Avetjan tegelenud narkootikumide käitlemisega ka üksi ning kogutud tõendid ei osuta tõsikindlalt kummalegi süüdistatavatele, ei saa kohus ka meelevaldselt väita, et E. Avetjan ja A. Vassin oleksid kokaiini käidelnud ühiselt. Siinjuures arvestab kohus T. Di tunnistajana antud ütlusi, et tema ei ole süüdistatavatelt kokaiini saanud. Puuduvad mistahes tõendid ka selle kohta, kui kaua on leitud klaaspurk kokaiiniga metsas olnud. Eelneva põhjal ei ole kohtu hinnangul välistatud võimalus, et kokaiini käitles E. Avetjan üksi või A. Vassin üksi, ilma teise süüdistatava teadmata. Ei ole välistatud, et klaaspurk võis metsas olla juba aastaid või pandi see sinna pärast süüdistatavate kinnipidamist kellegi kolmanda tuvastamata isiku poolt. Siinjuures arvestab kohus T. Di ütlusi, mille kohaselt käis kohtumistel Avetjani ja Vassiniga alguses ka kolmas isik, aga ei tea, kuhu ta pärast kadus. Samuti andis T. D ütlusi, et on narkootilist ainet saanud ka kolmandatelt isikutelt samamoodi peidikute kaudu ning neid kordi oli rohkem kui üks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik süüdistatavaid kokaiini käitlemisel seostada ka prokuröri poolt osundatud 27.05.2019 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja jäljeekspertiisiga nr xxxx. Vastavalt 27.05.2019 sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskohaks Xxxx, xxxx lähedal asuv metsatukk, kus teostati ka 18.04.2019 sündmuskoha vaatlus ehk koht, kus leiti kokaiini. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas ei märgatud mingrip kilekotti juba 18.04.2019 sündmuskoha vaatlusel ning kuidas saab rohkem kui kuu aega pärast klaaspurgis oleva kokaiini leidmist seostada tühja katkist minigrip kilekotti kokaiini käitlemisega süüdistatavate poolt. Kuigi prokuröri hinnangul osundaks katkine minigrip kilekott justkui 10.04.2019 matkimise käigus A. Vassini poolt öeldule, et loomad on paki katki hammustanud ning kõik vedeles maas, kogu pakk, siis ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt on kilekotil venitus- ja rebenemisjäljed ning torkejäljed. Kohtu hinnangul ei saa tuginedes ekspertiisiaktis tuvastatule kindlalt väita, et kilekott oleks loomade poolt katki tehtud, ehk puuduvad kindlad seoses A. Vassini poolt 10.04.2019 öeldu ja 27.05.2019 metsast leitud katkise kilekoti vahel.
lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Kuna kohtul puuduvad sellised tõendid, mis osundaksid kindlalt E. Avetjani ja A. Vassini ühisele tegevusele kokaiini käitlemisel, vähendab kohus selles osas E. Avetjani ja A. Vassini käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes neile ette heidetud süüdistuse mahtu. Narkootilise aine käitlemise kordade arv ja selle kogus on oluline, tuvastamaks süüdistatavatele etteheidetavate süüteokoosseisude täitmine. Mõlema süüdistatava puhul on oluline esmalt kindlaks teha, kas tegemist oli narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ning edasi selgitada, kas E. Avetjan pani teo toime suure varalise kasu saamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab üldjuhul aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Seega on oluline tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (Riigikohtu 27.03.2020 kohtuotsus 1-19-2627 p 21). 21 Kokkuvõttes on kohus tuvastanud E.Avetjani ja A.Vassini poolt furanüülfentanüüli käitlemise koguses, mida jätkub 647 inimesele ja A.Vassini 4-fluorometamfetamiini käitlemine koguses, mida jätkub 572 inimesele. Seega on mõlema süüdistatava puhul tõendatud narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Kuivõrd kohtus ei leidnud kinnitust, et E. Avetjan oleks käidelnud narkootikume süüdistuses toodud mahus, ei saa juba selle pinnalt kindlalt rääkida ka E. Avetjani eesmärgist saada narkokuriteost suurt varalist kasu (KarS § 184 lg 21). KarS § 121 p 2 kohaselt on kahju või süüteo ulatus suur, kui see ületab 40 000 eurot. Narkootilise aine käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil analüüsis Riigikohtu kriminaalkolleegium alles hiljutises 03.04.2020 lahendis 1-18-2232 ning selgitas, missugustest nõuetest tuleb kõnealuse süüteokoosseisu tunnuste tuvastamisel lähtuda. Eelviidatud lahendis osundas kohus, et kuivõrd suure varalise kasu saamise eesmärk kirjeldab süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süüdlase sihti, on tegemist toimepanijat iseloomustava erilise isikutunnusega ning narkootilise aine käitlemise ahelas tuleb iga isiku puhul kindlaks teha, missugustel sisemistel ajenditel ja missuguse kasu eesmärgil ta narkootilist ainet käitles (punktid 55, 56). Kohus tõi ka välja, et narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega taotletavat varalist kasu KarS § 184 lg 2 1 tähenduses ei saa automaatselt samastada käideldud aine tegeliku või potentsiaalse müügihinna või turuväärtusega. Varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üldjuhul nn netopõhimõttest ja arvata tulust maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab. KarS § 184 lg 21 kontekstis tähendab see eeskätt seda, et toimepanija poolt silmas peetava varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisest saadud või loodetavast tulust maha arvata kulu, mida isik tulu saamiseks kannab või millega ta tegu toime pannes arvestab (punktid 60, 63). Samas Riigikohtu lahendi kohaselt kui puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis, ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (p 65). Ülalviidatud tõenditega on leidnud tuvastamist, et A. Vassin käitles 4-fluorometamfetamiini (4FMA) 42,95 grammi, s.o 42 950 mg, st 572 doosi/inimest (kui jagada 75ga). Hinnaga 15-20 eurot doosi eest (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmed, tl 146 kII) teeb selle koguse müügist saadud summa kokku vähemalt 8580 eurot. Tulu on sisseostu hinna ja müügihinna vahe, puuduvad andmed, millise hinnaga Vassin amfetamiini sisse ostis, kuid käitlemine just selle summa ulatuses on tuvastatud. Kuivõrd süüdistatavad ei ole andnud ütlusi narkoaine ostuhinna ja edasimüümise kohta, saab kohus teha arvutuslike järeldusi saadud tulu kohta ühekordse annuse ja äravõetud koguse alusel. T.Di väitel sai ta tulu/kasumit 30 eurot furanüülfentanüüli mustal kujul pulbri grammi pealt. Mustal kujul kokku 92,7 grammi (hinnaga 120 eurot ühe grammi eest, 3600 eurot : 30g) jagada 647ga (mis tuleneb aine %sisaldusest) teeb ühe doosi kaaluks 0,143g, müügihind 17 eurot - see on hind, mille maksis D süüdistatavatele. D müüs edasi kallimalt (120+tulu30=150 euro eest), st pidi müügist saama arvestuslikult 13800 eurot. Müües narkoainet Dile pidid kasu saama ka Avetjan ja Vassin, kuid selles osas puuduvad kindlad andmed kasumi suuruse kohta. Vassini sõnutsi sai ta iga korra
lg 1 alusel kriminaalmenetlusse kaasata iga talle teadaolev isik, kes võib arvestatava tõenäosusega olla tulevase konfiskeerimise objekti omanik (vt RKÜKm 3-1-2-3-12, p 60). Riigikohus põhjendas seda vajadusega vähendada õiguslikult tagajärjetu konfiskeerimisotsuse tegemise ohtu. Kui menetlusse on kaasatud isik, kelle omanikustaatus kriminaalmenetluses kinnitust ei leia, siis ei saa ta hiljem mõnes menetluses väita (Riigikohus viitas toona TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 457 lg 1, samuti HKMS § 43 lg 1 p-le 1), et konfiskeeritu kuulus talle. Seda seisukohta on väljendatud ka EIK praktikas, nt lahendis Rummi vs Eesti nr 63362/09, mille kohaselt “EIK on alati nõudnud, et riigisisene menetlus annaks kahjustatud isikule mõistliku võimaluse pöörduda oma asjas asjaomaste ametiasutuste poole, et tõhusalt vaidlustada meetmed, mis rikuvad tema nimetatud sättega tagatud õigusi”. Kohtule esitatud 06.05.2019 koostatud Eduard Avetjani varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli näol on tegemist menetleja hinnanguga, kuid protokollile lisatud dokumentide hindamise tulemusel nõustub kohus prokuröri seisukohaga konfiskeerida E. Avetjani arestitud vara. Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus ning kuriteo olemus osundavad sellele, et E. Avetjanilt ära võetud sularaha summas 760 eurot, tahvelarvuti Apple iPad ligikaudse väärtusega 335 eurot ning 5 kullast ketti koguväärtusega 2879,49 eurot olid saadud süüteo 24 tulemusena saadud vahendite arvelt. E. Avetjan ei ole esitanud kohtule ka veenvaid tõendeid selle kohta, et ta oleks arestitud vara omandanud õiguspäraselt saadud vahendite arvelt. E. Avetjan selgitas kohtuistungil seoses sissetulekutega, et 2013 võttis enda nimel laenusid ja andis välja intresside eest, ametlikult töötas ehitusel 2014, 2015, sai ametlikku töötasu mis maksti talle kätte, kuna tal olid kontod arestitud. 2018 töötas ehitusel umbes oktoobrist-detsembrini. Nõustus tööd tegema, kui raha maksmine ei toimunud läbi panga. Arved on arestitud seoses täitemenetlustega, 6000 eurot oli Bigbankile võlgu ja pisivõlad. Selle raha, mis võttis laenuks, laenas edasi teatud protsendiga (20-30%) lühemaks perioodiks kui aasta, mõningad laenud andis aastaks. Aastas teenis keskmiselt intressiga 7000-8000 eurot. Ei sõlminud Diga kirjalikku lepingut, mida praegu väga kahetseb, teiste isikutega ka ei sõlminud lepingut, kõik oli usalduse peale. On kohtutäiturile maksnud üle poole võlast. Sai raha spordiennustustel. Abikaasa sissetulekuks on lastetoetus ja abikaasa endise elukaaslase ema N J maksis igakuiselt 500 eurot elatist esimesele lapsele ning tõi tihti ka toiduaineid, viis last puhkusele. Teda on toetanud ka õde ning sugulased Xxxx, kus on tal ka ühisäri T Miga. Tema vanemad on surnud, kuid sai isa rahadest vennalt 7000 eurot ja õelt 3000 eurot, vend elab Xxxx. Kullast kaelaketi massiga 109,4 g kinkis talle vend xxxx (vanaisad on omavahel vennad), see ei ole kuldkett, sisaldab kulda umbes 300 euro eest, dokumentides sellekohast ekspertiisi ei ole. IPadi kinkis talle sõber A, perekonnanime ta ei tea. Kollasest metallist käekett prooviga 585 on tema abikaasa oma, midagi on abikaasale kingitud, midagi on ostnud ise. Tema seda ketti ei ostnud. Ülejäänud asjad on tema abikaasa ja abikaasa tütre omad, ei oska selgitusi anda, tema neid ostnud ei ole. Abikaasale kuulub sõiduk, mis on liisingus, seda aitas soetada abikaasa ema. Loomulikult on abikaasale raha andnud, ei tea, mis põhjusel on abikaasa teinud sularaha sissemakseid kontole. Auto liisingut on maksnud abikaasa ema. Kodust leitud rahast oli osa naise oma, 500 eurot tema oma. Nende pereraha on koos. Naine sai lapsetoetust ja elatist ja siis veel 1000 eurot auto eest, kuna auto sai kõksu ning see oli kindlustusraha. Tunnistaja N J andis ütlusi küll selle kohta, et on andnud iga kuu A Aile sularahas 500 eurot, lisaks ostab asju ja toiduaineid ning tunnistaja L P (E. Avetjani tädi) ütluste kohaselt on ta E. Avetjanile laenu andnud, viimati 10000 eurot, kuid puuduvad tõendid, mis toetaksid E. Avetjani ütlusi arestitud vara kuulumise kohta tema abikaasale. Sellekohaseid ütlusi oleks saanud anda E. Avetjani abikaasa, kuid tema ülekuulamist ei ole taotletud. Samuti ei ole E. Avetjan tõendanud sõbralt kingituse ning vennalt ja õelt raha saamist, äriga tegelemist ning intressi eest raha laenamist. E. Avetjani sellekohased ütlused jäävad paljasõnalisteks. Ebausutav on ka E. Avetjani poolt väidetu, et tema sissetulekuks oli spordiennustustest saadav võimalik tulu. On üldteada, et hasartmängudes osalemine ei taga stabiilseid sissetulekuid ning välistatud ei ole hoopis rahaline kaotus, mis võib viia isiku ja temaga koos elavad pereliikmed majanduslikesse raskustesse. Kuivõrd E. Avetjani varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt E. Avetjanil legaalsed sissetulekud aastatel 201628.03.2019 puudusid, on usutav, et kõik rahalised toetused ning laenud lähedastelt läksid E. Avetjani ja tema pereliikmete igapäevaste toimetulekute katteks. Ei ole usutav, et olukorras, kus E. Avetjanil püsiv sissetulek puudub ning kus väidetavalt elatutakse peamiselt E. Avetjani abikaasa sissetulekutest ning lähedaste toetustest, oleks perekonna rahaline seisund ilma ebaseadusliku sissetulekuta niivõrd stabiilne, et lisaks igapäevastele vältimatutele kulutustele suudetakse katta ka kulutused eluasemele ja sõidukile, soetades seejuures väärtuslikke esemeid, mille omamine ei ole igapäevases toimetulekus vältimatult vajalik. Samuti puuduvad tõendid, et E. Avetjani kodunt leitud sularaha oleks saadud lähedastelt. Pealegi osa sularaha kupüüre, mis olid segamini teiste kupüüridega, olid saadud matkimise käigus. Kuivõrd kohtus leidis tõendamist, et E. Avetjan käitles narkootikume märtsis ja aprillis 2019 ning narkootikumide eest tasumine toimus sularahas, on usutav, et E. Avetjani elukohast leitud sularaha sai E. Avetjan läbi ebaseadusliku tegevuse, mitte aastaid tagasi pärandvarana või kiirlaenuna. Samuti meelevaldne oleks arvata, et A A hoiustas N Jlt saadud lapselapse jaoks mõeldud raha koos E.Avetjani rahadega, kindlasti 3-lapselises peres kulus vanaema poolt lapsele antud vähene raha kohe igapäevastele kulutustele. Ka A Aile 2018.a detsembris laekunud Liikluskindlustusfondi hüvitis summas 1210 eurot ei avalda mõju E.Avetjani varalisele seisundile. 25 Eelnevat arvestades leiab kohus, et prokuröri taotlus konfiskeerida KarS § 184 lg 5 p 2 ja 83 2 lg 1 alusel Harju Maakohtu 28.06.2019.a määrusega nr 1-19-4539 arestitud sularaha summas 760 eurot, tahvelarvuti Apple iPad ligikaudse väärtusega 335 eurot ning 5 kullast ketti, vastavalt ligikaudse väärtusega 2250,50 eurot; 155,23 eurot; 78,62 eurot; 302,40 eurot ja 92,74 eurot, on põhjendatud. Järgnevalt peatub kohus prokuröri taotlusel mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel E. Avetjanilt lisaks vara konfiskeerimisele välja ka narkootikumide müügist saadud tulu 48 836 eurot, millest 10800 eurot sai E. Avetjan kuriteomatkimise käigus (millest omakorda 4050 eurot on PPA-le tagastatud) ning millest 3976,49 euro (kohtu arvutuste kohaselt 3974,49 eurot) ulatuses taotles prokurör vara konfiskeerimist. Seega tuleks prokuröri hinnangul E. Avetjanilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 sätete alusel täiendavalt välja mõista 40 809,51 eurot (48836-4050-3976,49). Kohus tuvastas, et E.Avetjan ja A.Vassin koos käitlesid 92,78g ehk 647 doosi furanüülfentanüüli summas vähemalt 10999 eurot. Kuivõrd kohtus leidis kinnitamist, et E. Avetjan sai narkootikumide müügist tulu kuriteomatkimise käigus 10 800 eurot ning tuluna saab arvestada ka T. Dile märtsis narkootikumide müügist saadud kasu (Vassiniga kahe peale, kuid Vassini vara konfiskeerimist prokurör ei taotle), on järelikult põhjendatud arvestada tuluna kokku 10999 eurot, mitte prokuröri poolt näidatud summat 48 836 eurot. Matkimise käigus E. Avetjanile antud summast on PPA-le tagastatud 4050 eurot, tagastamata matkimise käigus antud sularahast on 6750 eurot, mis on ära tarvitatud. Matkimise käigus saadud raha on samastatav narkoaine müügist saadud tuluga. Prokurör ei ole taotlenud selle summa väljamõistmist Vassinilt. Väljamõistetavast summast 10999 eurot tuleb maha arvata konfiskeeritava vara väärtus (so kuldesemed, arvuti ja 760 eurot - kokku summas 3974,49 eurot) ja 4050 eurot (PPA-le tagastatud). Kuna saadud tulu/raha on ära tarvitatud, tuleb E. Avetjanilt KarS § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõista 2974,51 eurot (10999-3974,49-4050). Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tuvastas, et E. Avetjan pani toime KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja A. Vassin KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 3-15 aastat. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Kuna KarS § 184 lg 2 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik E. Avetjanile ja A. Vassinile kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat. Mõlema süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nende teopanust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning käideldud narkootilise aine kogust. Ilmselgelt panid süüdistatavad toime äärmiselt ühiskonnaohtlikku teo, arvestades narkootiliste ainete ohtlikkust inimese tervisele. On üldteada asjaolu, et narkootilise ainete tarvitamisega võib lisaks tervisekahjustustele kaasneda ka isiku surm ning põhjendatult on seadusandja näinud KarS § 184 koosseisu täitjatele ette ranged karistused ning seda just rahvatervise kaitseks. Kuivõrd kohtus leidis tuvastamist, et narkootilisi aineid käitlesid süüdistatavad vähem kui oli neile ette heidetud süüdistuses ning tõendamist leidis 26 narkootiliste ainete käitlemine lühikese aja jooksul (märtsis ja aprillis 2019), leiab kohus, et süüdistatavate süü suurus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. A. Vassini puhul arvestab kohus, et kuigi sarnaselt E. Avetjaniga valitses ta tegu, ei olnud ta kuriteo organisaator ning tegutses vastavalt E. Avetjani poolt ette antud suunistele. Sellele vaatamata ei saa jätta tähelepanuta kohtus tuvastatut, et kuriteo pani A. Vassin toime kavatsetult ning tema puhul esineb ka raskendav asjaolu – omakasu motiiv (KarS § 58 p 1). Samas saab A. Vassini puhul arvestada karistust kergendava asjaoluna kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ning tõsiasja, et A. Vassin on varem kriminaalkorras karistamata isik, mistõttu on põhjendatud mõista A. Vassinile karistuseks 6 aastat vangistust. Kohus ei näe võimalust kohaldada A. Vassini suhtes karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse kandmine on põhjendatud ja vajalik, mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekusele, samuti annab ühiskonnale selge signaali, et kuritegu on äärmiselt taunitav ning kuriteo toimepanijaid karistatakse vajaliku rangusega. Ka ei ole kohtu hinnangul A. Vassini tervislik seisund selline, mis välistaks vangistuses viibimise. Seda enam, et vangistusseadusest nähtuvalt osutatakse tervishoiuteenuseid ka vanglas viibivatele isikutele. Seadusandja on näinud ette eriregulatsiooni juhuks, kui isik on parandamatult haige, kuid sellised andmed kohtul A. Vassini osas puuduvad. E. Avetjani puhul kinnitavad kohtule esitatud tõendid prokuröri poolt osundatud seisukohta, et E. Avetjan oli grupi juhtfiguur ning otsustas, millal, kui palju ja mis hinnaga müüa, mistõttu ei saa tema karistus olla väiksem A. Vassini omast, kuigi A. Vassini poolt käideldav (tuvastatud) narkootilise aine kogus oli suurem kui E. Avetjanil. Erinevalt A. Vassinist ei ole E. Avetjan ka tehtut kahetsenud, vaid püüdnud otsida ennastõigustavaid ja ebaloogilisi väiteid enda osaluse välistamiseks ning karistusest vabanemiseks. Lisaks raskendavale asjaolule, s.o kuriteo toimepanemisele omakasu motiivil, tuleb E. Avetjani puhul arvestada ka tema varasemat kustumata karistatust analoogse kuriteo eest. Kohus osundas juba eespool, et E. Avetjani on Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2007.a kohtuotsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 5-aastase vangistusega ning vastavalt karistusregistri teatisele on karistus täidetud 12.12.2012.a. Järelikult ei ole varasem karistus olnud piisav, mõjutamaks E. Avetjani käitumist õiguskuulekusele ning kinnistanud tema arusaama kuriteo ohtlikkusest ühiskonnale tervikuna. Selleks, et viia E. Avetjanist lähtuv oht ühiskonnale miinimumini ning välistada edasiste samaliigiliste kuritegude toimepanemine, leiab kohus, et E. Avetjani tuleb karistada vangistusega 9 aastat. Kohtu hinnangul kaitseb selline karistus õiguskorra huve ning mõjutab E. Avetjani hoiakuid seaduskuulekusel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.