2-21-263/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-21-263 Tsiviilasi T.S.’i hagi S.S.’i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500,00 eurot Hageja: T.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Angela Jürgenson (e-post angela@hugo.legal ); Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: S.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2021.a, Pärnus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada T.S.’i hagi S.S.’i vastu.
4. Lahutada T.S.’i (sündinud xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) ja S.S.’i (sündinud xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Xxxxxxxxxxx Linnavalitsuse perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx.a (abieluakt nr xxxxxxxxxxx).
5. Abielu lahutamise järel jääb S.S.’i perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „S.“ (Nimeseaduse § 11 lg 1).
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1).
7. Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 07.01.2021 esitas T.S. kohtule hagiavalduse S.S.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx ja poolte kooselu lõppes
8. aastal, kui kostja hakkas suhtlema ka teiste meesterahvastega. Kostja tarbis ja tarbib ilmselt senini palju alkoholi. Kuna hageja tervis on halb, siis tal on lihtsam edasi elada ilma abielusuhteta ja sellest tuleneva psühholoogilise pingeta. Viimane suhtlus toimus hagejal kostjaga umbes 5 aastat tagasi, pärast seda on piirdutud vaid sünnipäeva ja uusaastatervitusega, mida viimasel aastal enam ei toimunud. Hageja on kuulnud, et kostja on võtnud kiirlaenu, millega võib kahjustada ka hageja Tsiviilasi nr 2-21-263 varalist olukorda. Hageja soovis abielu lahutada Perekonnaseisuametis ja on teavitanud sellest kostjat korduvalt alates
9. aastast, kuid kostja pole abielu lahutamisest huvitatud olnud. Hageja leiab, et abielulised suhted poolte vahel on pöördumatult lõppenud ning palub abielu lahutada. 18.02.2021 kohtule esitatud vastuses teatas kostja S.S., et on abielu lahutamisega nõus ja vastuväiteid ei ole, leppida ei soovi. Peale abielu lahutamist palub jätta kostja perekonnanimeks S.. Kostja teatas, et on haige ja ei saa kohtusse tulla. Hageja T.S. 19.02.2020.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et jääb hagi juurde – abielulised suhted poolte vahel on lõppenud
10. aastast, hageja leppida ei soovi ning palub abielu lahutada. Hageja palus lahendada asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kostja osavõtuta, kuna kostja kirjalikus vastuses on lahutusega nõus. Seega vaidlus abielu lahutamise üle puudub. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte taotlustega, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja väitel on abielulised suhted lõppenud 2007.a, so enam kui 13 aastat tagasi, kostja sellele hageja väitele vastu ei vaidle, abikaasad elavad käesoleval ajal erinevates linnades. Hageja soovib abielu lahutuda ning kostja on sellega nõus. Et kostja ei ole nõustunud perekonnaseisuasutusse minema, on hageja pöördunud abielu lahutamiseks kohtusse (alus PKS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub antud asjas mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks, kuna mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole taotluse perekonnanime muutmise osas esitanud, seega jääb kostja S.S.’ile senine perekonnanimi „S.“. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled ka taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2