Obsah (8)

§ 397§ 88§ 76§ 100§ 108§ 101§ 113§ 402

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 11. veebruar 2021.a Lubja 4, 101

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. 21.07.2016 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud hagiavalduse asjaolud, et hageja andis kostjale laenu 2500 eurot, et kostja sai 2500 eurot kätte sularahas ja lubas laenusumma koos intressidega tagastada 250 euroste maksetena kuni 21.07.
2. Vastavalt 21.07.2016 laenulepingule oli kostja kohustatud maksma intressi 500 eurot laenu kasutamise eest ja põhinõudelt 0,5% suurust viivist, kui laenu ei tagastata tähtajaks. Kostja esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja tasus oma abikaasa kaudu hagejale võlast 250 eurot 05.04.2017 ja 250 eurot 23.05.
3. Kuivõrd maksekorraldustele on märgitud „võlg J T“, hageja ei ole esile toonud, millise makse, kas põhivõla või intressi ta loeb tasutuks ja kostja selgitas kohtuistungil, et ta tasus põhivõlga, siis asub kohus

§ 88lg-le 1 tuginedes seisukohale, et kostja tasus põhivõlga.

Järelikult on tal hagejale tasumata põhivõlg 2000 eurot ja intressid 500 eurot. 2 6.

§ 76lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes laenu ja intressi tähtajaks tagastamata.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot ja intressid 500 eurot. 7.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 8. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et kui võlg ei ole 22.07.2017 koos intressidega tasutud, siis tuleb tasuda põhinõudelt 0,5% suurust viivist iga ööpäeva eest. Kostja võla tasumise tähtaeg oli 21.07.2017 ja põhivõla suurus 2000 eurot. Järelikult oli ta viivise nõude esitamise ajaks 19.11.2019 viivitanud kokku 851 päeva ja viivise nõue moodustas kokku 8510 eurot. Kuna hageja nõudis kostjalt 2500 euro viivise väljamõistmist, siis kuulub see rahuldamisele. Kostja vastuväited, et temalt kui tarbijalt viivise, mis ületab 24% aastas nõue on tühine, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ja poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediidileping

§ 402mõttes.

Seega ei ole viivise nõue selle 0,5%-se määra tõttu tühine ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2500 eurot. Menetluskulude jaotus 9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldas hagi 91% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv 425 eurot, millest 91% moodustab 386,75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3