2-20-131199/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-131199 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 391 eurot 24 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond. V.Õ. vastu võla Hageja esindaja: A.Ž. e-post XXX Kostja: V.Õ, isikukood XXX; tegelik XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi V.Õ. väljamõistmiseks. vastu võla
3. Mõista V.Õ. osaühing Aktiva Finants kasuks välja: 2.
4. 366 eurot 82 senti (sealhulgas põhivõlg 305 eurot 25 senti ja
5. septembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 61 eurot 57 senti); 2.
6. viivis tagastamata põhivõlalt 305 eurolt 25 sendilt alates
7. septembrist 2020 kuni tagastamata põhivõla 305 euro 25 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada otsus hagejale kätte.
10. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Jätta menetluskulud V.Õ. kanda.
12. Mõista V.Õ. osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 240 eurot.
13. Mõista V.Õ. osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.Õ. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 305 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 61 eurot 57 senti ning viivise alates
14. septembrist 2020 kuni põhinõude 305 euro 25 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX, osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, liitumislepingu nr XXX ja osamaksetega vara müügilepingu nr XXX. Telefoninumbritega XXX ja XXX seotud liitumislepingutega sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada tasulisi telekommunikatsiooniteenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulisi teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale (nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms). Kostja nõustus, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Telefoninumbriga XXX seotud liitumislepingu alusel sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Huawei B525 4G Cat 6 ruuter ostmiseks. Osamaksete summa oli kokku 100 eurot. Osamaksete tasumise periood oli 36 kuud. Igakuise osamaksete suurus oli 2 eurot 778 senti. Telefoninumbritega XXX seotud liitumislepingu alusel sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Nokia 230 Dual SIM ostmiseks. Osamaksete summa oli kokku 64 eurot. Osamaksete tasumise periood oli 24 kuud. Igakuise osamaksete suurus oli 2 eurot 667 senti. Elisa Eesti AS esitas ajavahemikul
15. detsember 2017 -
16. märts 2018 kostjale teenuste kasutamise eest arveid. Kostja jättis arved nr XXX (maksetähtaeg
17. detsember 2017), XXX (maksetähtaeg
18. jaanuar 2018), XXX (maksetähtaeg
19. veebruar 2018) ja XXX (maksetähtaeg
20. märts 2018) tasumata. Kostja põhivõlg on 305 eurot 25 senti. Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10 näeb ette, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast ehk
21. märtsist 2018 kuni hagiavalduse esitamise päevani
22. septembril 2020 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas kokku summas 61 eurot 57 senti. AS Elisa Eesti loovutas
23. jaanuaril 2020 kostja vastased nõuded hagejale. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Dokumentide kostjale kättetoimetamine ei õnnestunud ka Politsei- ja Piirivalveameti kaasabil. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu
24. jaanuari 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
25. jaanuaril
26. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 420 eurot, kokku 520 eurot. Hageja esindajakulu tekkis seoses maksekäsu kiirmenetluse (ajakulu 30 minutit) ja hagiavalduse (ajakulu 3 tundi) koostamise ja esitamisega. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu
27. mai
28. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi oli õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Hageja esindajakulud on koos maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele kuuluva 20 euroga seega põhjendatud ja vajalikud 140 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100 + 140 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 240 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik