Obsah (10)

§ 217§ 132§ 218§ 133§ 130§ 59§ 8§ 115§ 3§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. märts 2021 Tsiviilasja number 2-20-10140 Tsiviilasi Igor S

) § 217 lg 31 alusel otsuse tegemise 10 päeva võrra edasi ning kohustas avaldajat hiljemalt

1. juuliks 2020 andma kohtutäiturile üle vara. Kohtutäitur jättis
2. juuli
3. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur kasutas vääralt avaldaja
4. mai
5. a kaebuse lahendamisel

§ 217lg-s 31 sätestatud õigust kaebuse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks.

Kohtutäitur rikub järjekindlalt seadust sissetuleku arestimisel. Avaldaja maikuu sissetulek X eurot X senti ei ületa mittearestitavat miinimumi ja arestimäära 9,4% rakendamine ei ole õigustatud. Kohtutäitur ei ole andnud piisavalt aega korralduse (vara üleandmine) täitmiseks. Avaldaja sai korraldusega tutvuda alles

1. juulil 2020, ehk siis, kui asjade üleandmise tähtaeg oli juba saabunud ning puudus reaalne võimalus kohtutäituri korralduse täitmiseks. Kohtutäituri nõue on õigusvastane ning korralduses nimetatud vara ei kuulu seaduse kohaselt arestimisele.
2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur algatas
3. märtsil
4. a avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX rahatrahvi 200 euro sundtäitmiseks. Täitemenetluses lisanduvad sissenõudja nõudele täitemenetlusega seotud kulud. Avaldaja ei ole vabatahtlikult nõuet täitnud, mistõttu asus kohtutäitur pöörama sissenõuet avaldaja varale, sh sissetulekule. Kohtutäitur tuvastas, et avaldajal puudub registreerimisele kuuluv vara ja regulaarne sissetulek. Kohtutäitur kohaldas võlgniku sissetulekute arestimisel

§ 132lg-t 12.

Kohtutäitur määras avaldaja Swedbank AS-i pangakontole arestimisele mittekuuluvaks miinimumiks Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi.

1. mail
2. a laekus avaldaja pangakontolt kohtutäituri ametialasele kontole X eurot X senti. Avaldaja esitas
3. mail 2020 avalduse alusetult arestitud summa tagastamiseks. Kohtutäitur tutvus avaldaja Swedbank AS-i konto väljavõttega ning tuvastas, et avaldaja
4. aasta maikuu summaarne sissetulek oli X eurot X senti. Lisaks olid
5. aasta maikuu alguse seisuga kontol säästud X eurot X senti. Kohtutäitur rahuldas avaldaja
6. mai
7. a raha tagastamise avalduse osaliselt ja tagastas 84 eurot 32 senti.
8. aasta maikuu alguses kontol olnud säästude ulatuses jättis kohtutäitur arestiga laekunud raha avaldajale tagastamata. 3 Kohtutäituri
9. juuli
10. a otsuse kohaselt on

§ 132lg 12 kohaldamise eeldused täidetud.

Avaldaja kinnitas

1. augusti 2019 menetlusabi taotluses, et tal puuduvad eluasemekulud. Kohtutäiturile teadaolevalt võimaldab avaldaja tervislik seisund käia tööl ning avaldajal puuduvad tema tervislikust seisundist tulenevad tavapärasest suuremad väljaminekud. Avaldaja poolt esitatud vara nimekirjast nähtuvalt on avaldaja ainsaks kohustuseks kohtutäituri sissenõudmisel olev rahatrahv. Avaldaja on ise
2. augusti
3. a menetlusabi taotluses kinnitanud, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on 60 eurot. Avaldaja mai
4. a sissetulekust on

§ 132lg 12 alusel võimalik arestida kuni 20% summast X eurot X senti (X – X).

Kohtutäitur pidas kinni X eurot X senti, mis moodustab 9,4% summast X eurot X senti. Seega rakendas kohtutäitur

§ 132

lg-t 12 arestimisemääraga 9,4%, mis ei riiva avaldaja õigusi ebaproportsionaalselt.

1. Sissenõudja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus jättis
3. detsembri
4. a määrusega kaebuse kohtutäituri
5. juuli
6. a otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX rahuldamata ning kaebuse sissetuleku X euro X sendi aresti õigusvastaseks tunnistamiseks läbivaatamata. Maakohus jättis läbivaatamata kaebuse osas, milles avaldaja palus tunnistada kaebuse lahendamise tähtaja pikendamise õigusvastaseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohtutäiturile
7. mail
8. a esitatud kaebuses (tl 9–10) palus avaldaja viivitamatult tagastada ebaseaduslikult arestitud X eurot X senti ja kohtutäituri initsiatiivil teostatud pangatehingu teenustasu 38 senti. Kohtutäitur jättis
9. juuli
10. a otsusega (tl 18–22) avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses saab võlgnik esitada samad vastuväited, mis kohtutäiturile esitatud kaebuses. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses palunud mh tunnistada õigusvastaseks sissetuleku X euro X sendi arest
11. mail 2020 (p 2) ja kohtutäituri tegevus, mille käigus kaebuse lahendamisega mitteseotud toimingu sooritamine – nõudmise esitamine, oli kasutatud alusena kaebuse lahendamise tähtaja pikendamiseks (p 5), mida kohtutäiturile esitatud kaebusest ei nähtu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks kasutanud õigust esitada kaebus kohtutäituri
12. juuni
13. a otsuse peale. Selle otsusega pikendas kohtutäitur kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega ja kohustas avaldajat üle andma kohtutäiturile vara (

§ 217lg 1). Ts

MS § 217 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita

§ 217

lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna avaldaja ei ole neid nõudeid kaebuses kohtutäiturile esitatud ja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust 22. juuni 2020. a otsuse peale, tuleb kaebus nende väidete osas jätta läbi vaatamata.

§ 218

lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtule kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata.

§ 133

lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (

§-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja

§ 133

lg-s 1 sätestatud õigust kasutanud ning kohtutäitur on osa rahast (84 eurot 32 senti) tagastanud. Avaldaja leiab, et X euro X sendi arestimine ei ole õiguspärane, kuna mittearestitav miinimum ühe alampalgamäära ulatuses on X eurot, mis kehtis kuni

1. maini 2020 ehk arestimise ajal. 4
2. mai
3. a seisuga oli avaldaja sissetulekuks 18 päeva eest X eurot X senti, mis koosnes Biuro OÜ poolt makstud töötasust ja Eesti Haigekassa poolt makstud töövõimetushüvitisest, millele saab sissenõude pöörata (

§ 130lg 11, § 131).

Kohtutäitur on arestinud mais 2020. a avaldaja sissetulekust X eurot X senti viidates

§ 132

lg-le 12.

§ 132

lg 12 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Statistikaameti poolt 2019. a avaldatud arvestuslik elatusmiinimum on 221 eurot 36 senti kuus, mis on absoluutne miinimum, mille osas kehtib arestimiskeeld. Arestida võib

§ 132

lg 12 eelduste esinemisel kuni 20% sissetulekust, mis jääb alampalga ja elatusmiinimumi vahele. Seega kui avaldaja sai mais 2020. a sissetulekut X eurot X senti, on osa, mis jääb tema sissetuleku ja elatusmiinimumi vahele X eurot X senti (X – X), millest võib arestida kuni 20%. Antud juhul on kohtutäitur arestinud X eurot X senti ehk siis 9,37% avaldaja maikuu sissetulekust.

§ 132

lg 12 kohaldamise esmaseks eelduseks on, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või on see niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt

§ 59

jj).

§ 8

lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks, ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata, mistõttu tuleks lähtuda mõistlikust ajast. Kohtutäitur peab kaaluma nii võlgniku kui sissenõudja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) rahuldamine, mis on

§-de 130–136 põhieesmärk. 25. aprillil 2019 tsiviilasjas nr 2-19-12383 esitatud arestimise aktist nähtub, et avaldaja sissetulek on arestitud

§ 132lg-s 12 sätestatud maksimaalselt võimalikus ulatuses.

Kohtutäitur on

1. juuli
2. a otsuses piisavalt põhjalikult selgitanud, millele on ta tuginenud avaldaja maikuu
3. a sissetuleku arestimismäära 9,4% kohaldamisel. Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajale kuulub väheväärtuslik vara (mida ta kohtutäiturile üle andnud ei ole), muud olulist vara avaldajal ei ole ning avaldajal puudub ka püsiv sissetulek. Kohtutäitur on hinnanud avaldaja vara ja kohustuste suurust sh arvestanud avaldaja minimaalseks toimetulekuks vajalikuga (tema eluaseme ja muude kulutustega) ning selle põhjal leidnud millist määra tuleks avaldaja maikuu
4. a sissetulekule sissenõude pööramisel kohaldada ning antud juhul leidnud, et kohaldamisele kuulub

§ 132lg-s 12 maksimaalselt lubatust poole väiksem määr.

Kuigi kohtule esitatud e-kirjavahetusest (tl 8) nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale selgitanud, et kontol olev limiit on saanud ületatud seetõttu, et kuu alguses oli avaldaja kontol X eurot X senti, mis on eelmise kuu kasutama limiit ja avaldajal tuleb jälgida, et iga kuu lõpus oleks saldo null, sest eelmisel kuul kasutamata jäänud limiit ei suurenda jooksva kuu mittearestitavat miinimumi, ei nähtu asja materjalidest, et sissetulek arestiti selle jäägi tõttu. Samas ei tulene seadusest võlgnikule kohustust ega täiturile õigust nõuda, et võlgnik peaks iga kuu lõpus jälgima seda, et tema konto oleks nullis. Seega ei saa kohtutäitur seda ka avaldajalt 5 nõuda, kuid kohtutäitur oleks pidanud selles osas kaebuse lahendamisel seisukoha võtma. Kuna on tuvastamist leidnud, et jääki ei arestitud, siis antud juhul ei pea kohus seda niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus kaebuse rahuldamata jätmise osas, kohustada Tartu Maakohut lahendama
2. juuli
3. a kaebuses esitatud taotlus tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri
4. mai
5. a avaldaja sissetuleku arest; tühistada kohtutäituri
6. juuli
7. a otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta; tunnistada õigusvastaseks avaldaja pangakontol oleva raha jäägi arest summas X eurot X senti, mis oli teostatud kohtutäituri
8. mai
9. a otsuse alusel; jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt koostas kohtutäitur
10. aprillil 2019 avaldaja Swedbank AS-is oleva pangakonto suhtes vara kontol arestimise akti (tl 128).
11. mail 2019 määras täitur arestimisele mittekuuluva miinimumi X eurot (tl 129). Arestimisele mittekuuluv miinimum oli kontole tagatud kuni
12. maini 2020 ja on tagatud ka praegu (tl 131). Kohtutäitur koostas
13. aprillil 2019 sissetuleku arestimise akti, mille täitmiseks kohustatud isikuks on Osaühing EKLT (tl 135).
14. aasta maikuu esimesel poolel laekus avaldaja Swedbanki AS-i pangakontole Eesti Haigekassa töövõimetuse hüvitis ja Biuro OÜ töötasu kogusummas X eurot X senti, mis ei ole ületanud kohtutäituri
15. mai
16. a otsusega pangakontole määratud arestimisele mittekuuluvat miinimumi. Sellele vaatamata arestis kohtutäitur ja jättis tagastamata avaldaja raha X eurot X senti. Kohtutäitur keeldus X euro X sendi tagastamisest põhjusel, et avaldaja kontol olev limiit on ületatud seetõttu, et kuu alguses oli kontol X eurot X senti, mis oli eelmise kalendrikuu kasutamata limiit. Mais 2020 avaldaja pangakontole laekunud sissetulek X eurot X senti ei ületanud kohtutäituri poolt avaldaja pangakontole määratud arestimisele mittekuuluvat miinimumi, seda isegi koos nn eelmisel kalendrikuul kasutamata limiidiga X eurot X senti. Avaldaja kaebuse läbivaatamata jätmine on põhjendamatu. Kuigi kohtutäiturile
17. mail 2020 esitatud kaebuses puudub taotlus tunnistada
18. mai 2020 arest summas X eurot X senti õigusvastaseks, on avaldaja korduvalt tuginenud asjaolule, et nimetatud arest on alusetu, õigusvastane ning arestitud summa peab olema tagastatud. Maakohtu poolt viidatud
19. aprilli
20. a sissetuleku arestimise akt ei saanud olla aluseks avaldaja Swedbank AS-i kontol olevate rahaliste vahendite arestimisel, kuna selle akti järgi on täitmiseks kohustatud isikuks ainult Osaühing EKLT. Swedbank AS-i pangakontol olevate rahaliste vahendite arest
21. mail 2020 võis olla teostatud üksnes
22. aprilli 2019 vara kontol arestimise akti alusel. Nimetatud aktiga oli arestimisele mittekuuluv miinimum suurendatud kohtutäituri
23. mai
24. a otsusega X euroni. Antud arestimisele mittekuuluv miinimum kehtis ka
25. mail 2020 ning ei olnud arestimise hetkel ületatud. Kohtutäitur kinnitas
26. juuli
27. a otsuse p-des 5 ja 6, et arestitud X euro X sendi puhul on tegemist avaldaja säästudega ning nimetatud summa arest ei ole seotud maikuu sissetuleku arestimisega. Kohtutäituri põhjendus arestimise ulatuse kohta tugineb vananenud andmetele, sh
28. augusti
29. a menetlusabi taotlusele. Kohtutäitur ja maakohus on avaldaja
30. mail 2020 sissetuleku arestimise ulatuse põhjendamisel tuginevad oletustele avaldaja tervisliku seisundi ning sellega seonduvate kulude kohta.
31. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 6
32. Sissenõudja hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kaebuse rahuldamata jätmise osas ning teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, tühistab kohtutäituri otsuse ja saadab kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse avaldaja kaebuse läbivaatamata jätmise osas muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäituri kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult läbi vaatamata avaldaja kaebuse sissetuleku X euro X sendi aresti õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti jättis maakohus õigesti kaebuse läbivaatamata osas, milles avaldaja palus tunnistada kaebuse lahendamise tähtaja pikendamise kohtutäituri poolt õigusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lg 6). Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja ei ole täiturile
35. mail 2020 esitatud kaebuses esitanud nõuet tunnistada sissetuleku X euro X sendi arest
36. mail 2020 õigusvastaseks. Määruskaebuse väited, et selline taotlus tuleneb kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjendustest, ei ole asja materjalidega kooskõlas. Avaldaja taotles täiturile esitatud kaebuses raha tagastamist, mitte sissetuleku arestimise akti õigusvastaseks tunnistamist. Kohtutäitur lahendab kaebuse selles esitatud nõudest lähtudes. Avaldaja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri
37. juuni
38. otsusele, millega kohtutäitur otsustas pikendada avaldaja
39. mai
40. a kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega 10 päeva võrra. Kuivõrd kohtule ei saa kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täiturile esitatud kaebuses vaidlustatud (

§ 218

lg 1), siis jättis maakohus eespool nimetatud avaldaja nõuded põhjendatult läbi vaatamata.

1. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on sissenõudja avalduse ja
2. augusti
3. a otsuse väärteoasjas nr 2330,18,002833/7 alusel algatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX avaldajalt rahatrahvi 200 eurot sissenõudmiseks. Samuti puudub vaidlus, et avaldaja ei ole rahatrahvi vabatahtlikult tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril oli õigus jätta avaldajale tagastamata avaldaja Swedbank AS-i pangakontolt
4. mail 2020 arestitud X eurot X senti.
5. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kohtutäitur arestinud avaldaja nimel Swedbank AS-is avatud kontod, kohustades krediidiasutust kandma kuni arestimisakti täitmiseni kogu kontol olev või kontole laekuv raha täies ulatuses üle kohtutäituri ametialasele kontole (tl 128). Konto arestimise aluseks on

§ 115, s.o sissenõude pööramine võlgniku kontole.

Kohtutäituri sekretär kinnitas

1. mai
2. a e-kirjas, et avaldaja Swedbank AS-is olevale kontole on tagatud vahendid töötasu alammäära ulatuses (tl 129). Seega on täitur jätnud kooskõlas

§ 132lg-ga 1 sissetuleku ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses arestimata.

Hilisemat pangakonto arestimise akti muutmist ei ole menetlusosalised esile toonud. 7 Kohtutäituri konsultant kinnitas avaldajale

1. mail 2020 edastatud e-kirjas, et avaldaja Swedbank AS-i kontole on kohaldatud mittearestitav miinimum ühe palga alammäära ulatuses alates
2. maist 2020 (tl 131). Kohtutäituri
3. juuli
4. a otsuse p-i 4 (tl 19) ja kohtule
5. oktoobril 2020 esitatud vastuse p-i 8 (tl 89) kohaselt on täitur kohaldanud avaldaja sissetulekute arestimisel

§ 132lg-t 12, sh ka avaldaja Swedbank AS-is avatud konto suhtes.

Täitur ei ole esitanud kohtule Swedbank AS-is avatud konto suhtes aresti muutmise akti

§ 132lg 12 kohaldamise kohta.

Seega saab eelneva põhjal tuvastada, et avaldaja pangakonto arestimine on teostatud

1. aprilli
2. a vara arestimise akti alusel, mis oli muudetud
3. mail 2019 selliselt, et kontole oli tagatud mittearestitava sissetuleku kasutamise võimalus.
4. Ringkonnakohus nõustub avaldaja määruskaebuses esitatud etteheitega, et
5. aprillil
6. a koostatud sissetuleku arestimise akt, millele tugines maakohus määruse põhjenduste ps 35, ei saanud olla avaldaja Swedbank AS-is olevate raha ega sissetuleku arestimise aluseks.
7. aprilli
8. a sissetuleku arestimise akt, milles täitur kohaldas

§ 132

lg-s 12 nimetatud arestimise määra, on suunatud Osaühingule EKLT (tl 135) ning selle alusel ei saa täitur teostada kinnipidamisi avaldajale arestimise aktis nimetamata isikute poolt makstud sissetulekust. Kohtule ei ole esitatud kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimise akti ei Biuro OÜ-le ega Eesti Haigekassale, kes teostasid makseid avaldaja kontole mais

1. Seega ei ole praeguses vaidluses esitatud arestimise aluseks olevat kohtutäituri poolset arestimise akti. Juhul kui kohtutäitur on pidanud vaidluse all oleva summa kinni ilma arestimise aktita, tuleb ringkonnakohtu hinnangul võlgniku kaebus rahuldada.
2. Avaldaja märgib õigesti määruskaebuses, et kohtutäitur on läbivalt põhjendanud X euro X sendi kinnipidamist asjaoluga, et tegemist on avaldaja kontol eelmisest kuust alles jäänud säästudega (tl 19, 89). Maakohtu põhjendus, et asja materjalidest ei nähtu, et sissetulek arestiti selle jäägi tõttu, on vastuolus kohtutäituri enda selgitustega. Kohtutäitur on
3. juuli
4. a otsuse p-s 6 ja kohtule
5. oktoobril 2020 esitatud vastuse p-s 10 kinnitanud, et kohtutäitur jättis mai
6. a alguses kontol olnud säästude ulatuses ehk summas X eurot X senti arestiga laekunud raha avaldajale tagastamata. Seadus ei näe ette võimalust arestida võlgniku käsutuses olevaid mittearestitavaid vahendeid ainuüksi põhjusel, et võlgnik ei ole mittearestitavat summat ühes kuus täies ulatuses kasutanud. Kohtutäituril on kohustus tagada võlgnikule seadusega ettenähtud vahendid. Ringkonnakohus ei saa otsustada vara, sh pangakonto, arestist vabastamise üle, vaid seda peab tegema kohtutäitur, sest tema juhib ja korraldab menetlust

§ 3lg 1 kohaselt.

14.

§ 132

lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav (nt

§-s 66 nimetatud vallasasjad) või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt

§ 59

jj).

§ 8

lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (Riigikohtu 5. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 18). Ringkonnakohus ei välista, et kohtutäituri poolt toodud põhjendustel, võis olla avaldaja sissetuleku

§ 132lg 12 alusel 9,4% ulatuses iseenesest õigustatud.

Siiski peab arestimine toimuma arestimise akti alusel ning võlgnikule tuleb info arestimise kohta edastada (

§ 55p 4). 8 15. Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise ning maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb Ts

MS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 9