MENETLUSE KÄIK
) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama sätte neljas lõige sätestab, et uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kuna kohus peatas tsiviilasja menetluse poolte vahel kompromissi saavutamiseks ja pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, on menetluse peatamise alus ära langenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus uuendada. 4.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et hagejad loobuvad hagist kostjate vastu ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
lg 1 p 3 ja p 4 kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse otsust tegemata kui hageja loobub hagist, samuti kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 5. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus kinnitab seega poolte kompromissi, võtab vastu hageja hagist loobumise ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 6.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. 7.
lg 5 üldreegli kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus jätab seega asja menetluse kulud vastavalt poolte kokkuleppele nende endi kanda. 8. Hagejad tasusid esialgse hagiavalduse esitamisel riigilõivu 600 eurot. Kuna kohus eraldas hagejate kahju hüvitamise nõude iseseisvasse menetlusse, siis nad teatasid, et ei soovi selle 2 menetlemist ja palusid tagastada enamtasutud riigilõivu 150 eurot. Kohus tagastas riigilõivu 11.12.2019 määrusega. 11.12.2019 keeldus kohus hagejate nõude menetlusse võtmisest, millega nad palusid kohustada kostjaid lõpetama kinnisasja valdamine ja kasutamine ühe kuu jooksul pärast kaasomandi lõppemist. Kohus võttis menetlusse hagejate kaasomandi lõpetamise nõude. Tulenevalt
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tuli riigilõivu tasuda 300 eurot. 9. Kuna hagejad on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 450 eurot, tagastab kohus
lg 1 p 1 ja hagejate taotluse alusel enamtasutud riigilõivu 150 eurot RV Õigusbüroo OÜ arvelduskontole. 10. Lisaks tagastab kohus
lg 2 p 1 alusel hagejatele seoses kompromissi saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda RV Õigusbüroo OÜ arvelduskontole (
11. Kohus välistab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes
Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.