Obsah (10)

§ 76§ 30§ 100§ 108§ 2§ 3§ 1§ 396§ 397§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 08. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2

) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 30

lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 10. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas:

1. a)Hageja ja kostja allkirjastasid 07.09.2018 võlatunnistuse, milles kostja kinnitab, et on saanud hagejalt laenu summas 5 000 eurot, mille kohustub tagastama hiljemalt 11.09.2018 ning mitte tagastamisel tasuma igakuist intressi 10% (tl 5, tl 22 pööre).
2. b)Hageja andis 07.09.2018 kostjale sularahas üle 5 000 eurot (tl 22 pööre, tl 45 pööre).
3. c)Hageja, kostja ja xxx sõlmisid 11.09.2018 notariaalse lepingu nr xxx, mille punktist 2.3.1 tuleneb xxx kohustus tasuda xxx 22 513,41 eurot, millele lisandub viivis 0,5% tasumata summalt päevas (tl 26-28). 11. Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled võlatunnistuse sõlmimise ega hageja poolt kostjale 5 000 euro üleandmise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus üleantud summa hagejale tagastada. 12. Hageja väitel andis ta kostjale laenu summas 5 000 eurot, mille kostja kohustus 07.09.2018 võlatunnistuse alusel tagastama hiljemalt 11.09.2018 ning mitte tagastamisel tasuma igakuist intressi 10%. Kostja väitel andis hageja talle vaidlusaluse 5 000 eurot 11.09.2018 toimunud notariaalsete tehingute garantiiks ja ettemaksuks. Kohtu hinnangul nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, et viidatud summa tasumise eesmärk oli anda garantii notariaalse tehingu toimumise osas (tl 24-25). Seega ei saa võlatunnistust käsitleda laenuna. Samas väidab kostja, et viidatud ettemaks summas 5 000 eurot kasutati reaalselt tehingus ära. Kohtu hinnangul ei ole kostja väide, mille kohaselt kasutati vaidlusalune 5 000 eurot notariaalses tehingus ära, tõendatud. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud 11.09.2018 notariaalsest lepingust nr xxx ei nähtu, et hageja oleks tasunud kostjale viidatud tehingu ettemaksuks 5 000 eurot. Lepingust nähtub Vxxx kohustus tasuda xxx 22 513,41 eurot, millele lisandub viivis 0,5% tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et juhul, kui viidatud rahasumma oleks 11.09.2018 tehingus kasutust leidnud, oleks see notariaalses lepingus kajastatud ja põhinõuet selle võrra vähendatud. Seega leiab kohus, et hageja poolt kostjale tasutud 5 000 eurot ei kasutatud 11.09.2018 toimunud tehingu ettemaksuna ning see kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele. 13. Hageja nõuab kostjalt lisaks intressi summas 5 000 eurot väljamõistmist. Hageja intressinõue tuleneb 07.09.2018 võlatunnistusest, mille kohaselt kohustus kostja 5 000 euro tagastamata jätmisel tasuma hagejale igakuist intressi 10%. 14.

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta 3 see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud laenulepingut

§ 396

tähenduses.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 396

lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. 15. Kuigi kohus jõudis järeldusele, et kostja ei ole hagejale võlatunnistuses märgitud 5 000 eurot tagastanud, ei tuvastanud kohus, et tegemist oleks laenuga, mille alusel saaks hageja intressi tasumist nõuda. Laenuintress on

§ 397kohaselt tasu laenu kasutamise eest.

Hageja ei ole ümberlükanud kostja väiteid, et nimetatud rahasummaga sooviti tagada 11.09.2018 tehingukindlust pooltega seotud äriühingute vahel. 16.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi põhinõude osas rahuldada, kuivõrd hageja nõue on tõendatud ja kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis annaksid alust jätta hagi rahuldamata. Hageja intressinõue tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 5 000 eurot. Menetluskulud

1. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 500 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
4. Kohus leiab, et hageja riigilõiv summas 500 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses tema enda kanda, on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud 50% ulatuses ehk summas 250 eurot.
6. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate 4 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 5