← Eesti

2-16-9796/31

Obsah (8)§ 442§ 330§ 331§ 253§ 168§ 163§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. mai 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasj

) § 429 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 442

lg 5 esimese lause kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu järgmised nõuded: põhinõue 27 171,70 eurot, kahjunõue 1956,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1637,97 eurot tasumise nõue ja viivise tasumise nõue võlgnetavalt põhinõudelt (27 171,70 eurot) alates 28.06.2016 lepingulise määraga 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja esitas 16.10.2017 hagist osalise loobumise avalduse, mille osas on kostja arvamust avaldanud. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi põhinõue 18 000 eurot (käendaja vastutuse maksimum summa 15 000 + km 20 %). Kohus leiab, et hageja on põhivõlgnevuse nõuet vähendanud 9171,70 euro võrra, täielikult loobunud kahjunõudest 1956,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 1637,97 eurot ja jooksvast viivise nõudest. Nõude vähendamine kujutab endast hagist osalist loobumist. Kohtu hinnangul puuduvad alused hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse põhivõlgnevuse 9171,70 eurot, kahjunõude 1956,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1637,97 eurot ja jooksva viivise nõude tasumise nõudest. 3

(9)Hagist osalise loobumise tulemusena on hageja sissenõutavaks muutunud nõue vähenenud 12 766,03 euro võrra ja hageja nõudeks jääb kostja vastu põhinõue 18 000 eurot. Taotluse lahendamine 5.

§ 330

lg 1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 5.

  1. Kostja esitas 22.04.2019 taotluse enda vande all üle kuulamiseks pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust taotluse hilinenult esitamiseks. Kohtu arvates põhjustab kostja 22.04.2019 taotlus menetluse lahendamise viibimist. Kohtul tuleks taotluse rahuldamise korral määrata kostja ülekuulamiseks kohtuistung ning otsust ei oleks võimalik teha otsuse avalikult teatavakstegemise aja jooksul. Kohus jätab rahuldamata kostja 22.04.2019 taotlust enda vande all üle kuulamiseks. 5.
  2. Kostja esitas 09.05.2019, st pärast kohtu määratud tähtaja möödumist tõendina M K (K) allkirjastatud kirjalikult selgitused. Kohtu arvates ei põhjusta kostja tõendi menetlemine menetluse lahendamise viibimist. Tõend on asjakohane ja kohus saab seda hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega. Asja õigeks lahendamiseks on vaja hinnata M K 12.04.2019 ja 09.05.2019 kirjalikult avaldatud asjaolusid koosmõjus, mistõttu ei ole alust keelduda nende tõendite vastuvõtmisest. Kohus menetleb viidatud 12.04.2019 ja 09.05.2019 esitatud tõendeid. 5.
  3. Kohus märgib, et M K avaldas 12.04.2019 esitatud kirjalikes selgitustes, et on vajadusel nõus andma kirjalikke tunnistusi. Kohus saab piisavaks lugeda M K 12.04.2019 ja 09.05.2019 kirjad ning kohus ei pea vajalikuks asja lahendamiseks M Klt kirjalike ütluste võtmist

§ 253mõttes.

Asjas tuvastatud asjaolud

  1. Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 01.09.2015 sõlmis hageja xxx-ga (praeguse nimega xxx) lepingu nr xxx. Lepingu sisuks oli vastavalt punktile 1.1 hageja poolt xxx-le kaubabetooni müük ja xxx kohustus kauba (betooni) eest tasu maksma; 01.09.2015 sõlmis hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees vastutama solidaarselt koos xxx-ga lepingust nr xxx tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest; T A oli lepingu sõlmimise ajal xxx juhatuse liige. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda lepingute alusel kostjalt kauba (betooni) eest põhivõlgnevust 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (koos käibemaksuga 18 000 eurot). Kohus kontrollib, kas hageja nõue on põhjendatud ja lahendab seejärel hageja nõude. Hageja nõude lahendamine
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel puudub vaidlus, et 01.09.2015 sõlmis hageja xxx-ga lepingu nr xxx, mille sisuks hageja poolt xxx-le kaubabetooni müük ja xxx kohustus kauba (betooni) eest tasu maksmine. Poolte vahel puudub 4

(9)vaidlus, et 01.09.2015 sõlmis hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees vastutama solidaarselt koos xxx-ga lepingust nr xxx tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punkt 1 kohaselt kostja vastutab hageja ees lepingust nr xxx tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest mahus 15 000 eurot + käibemaks. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja vastutuse rahaline maksimumsumma koos käibemaksuga 20% on 18 000 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingute sõlmimisele ja nende olemasolule. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud lepingud oleks vastuolus seaduse, heade kommetega või avaliku korraga. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud ei ole tühised ning on pooltele täitmiseks kohustuslikud. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele sõlmitud lepinguid.
  1. Kostja on välja toonud ja hageja ei ole vastu vaielnud, et leping nr xxx tuleb lugeda jõustunuks 12.10.
  2. Kohtule on esitatud kostja poolt 12.10.2015 digitaalselt allkirjastatud leping nr xxx. Kohus loeb tuvastatuks, et leping nr xxx jõustus 12.10.
  3. Kohus loeb tuvastatuks, et kauba (betooni) ostmine hagejalt xxx poolt sai pärast 01.09.2015 lepingu nr xxx sõlmimist (jõustunud 12.10.2015) toimuda üksnes leping nr xxx alusel, sest lepingu punkti 11.
  4. kohaselt leping tühistas kõik pooltevahelised eelnevad kaubabetooni ja kaasnevate teenuste kohta käivad kokkulepped. Kohus on menetluse kestel hageja tähelepanu juhtinud, et olemasolevate tõendite põhjal on tõenäoline hagiavalduse osaline rahuldamata jätmine. Kohus andis hagejale võimaluse täiendavaid tõendeid esitada. Hageja põhinõude 27 171,70 eurot (ilma viivisteta) kohta on hageja esitanud kaksteist arvet. Hageja on põhinõuet 27 171,70 eurot (ilma viivisteta) vähendanud 9171,70 euro võrra 18 000 euroni. Kohtuasja materjalidest nähtub, et tasumata arvete kohta on xxx-le adresseeritud märgukiri ja kostjale saadetud elektronkiri, millele on kostja elektronkirjaga vastanud.
  5. Hageja nõue kostja vastu (kostja tellimusel xxx nimel hagejalt kaubabetooni ostmine) summas 15 915,36 eurot põhineb kaheksal arvel ja järgmistel dokumentidel:  arvel nr 1600235 summas 1921,56 eurot viitega saatelehele 16-1953 ja kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja ei ole esitanud kohtule arve nr 1600235 juurde kuuluvat saatelehte viitega tellimusele 16-
  6. Kohtul ei ole kohtuasja materjalide põhjalik võimalik hinnata arve nr 1600235 järgset kaubabetooni tellijat ja tellimuse allkirjastajat ning kas vastava arve juurde kuuluva saatekirja järgi saadeti lepingus ettenähtud telefoninumbril SMS koos kaubabetooni vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodiga. Kohus ei saa üksnes esitatud arve alusel lugeda tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 1921,56 eurot, mille osas väljastati arve nr
  7. Kohus ei loe kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 1921,56 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600235;  arvel nr 1600236 summas 324 eurot viitega saatelehele 16-2006 ja kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja on esitanud kohtule arve nr 1600236 juurde kuuluva saatelehe viitega tellimusele 16-2006, millest nähtub saatekirja number 47623 ja tellija xxx ning allkirjastaja T A (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja esitatud xxx (osutab hagejale telekommunikatsiooni teenust) kinnitusest nähtub, et kostja on saanud telefoninumbril +xxx SMS-i, et xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 2.50 m
  8. Saatelehe nr on 47623 ja kinnituskood on
  9. Vastavalt lepingu nr xxx punkt 7.2 järgi telefoninumbri +xxx valdaja (s.o kostja) on alati volitatud kaubabetooni vastuvõtmiseks. Nimetatud kohustuse rikkumisest ja kaubabetooni vastuvõtmisest selleks mitteõigustatud isiku poolt kaasneva kahju eest vastutab xxx (ostja). Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud lepingu nr xxx alusel kostja tellimusel hagejalt kaubabetooni summas 324 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600236;  arvel nr 1600301 summas 1353,60 eurot viitega saatelehtedele 16-2232 ja 16-2291 ning kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja on esitanud kohtule arve nr 1600301 juurde kuuluva saatelehed viitega tellimustele 16-2232 ja 16-2291, millest nähtuvad saatekirja numbrid 138338, 138523, 138527 ja tellija xxx ning allkirjastaja T A (kostja) telefoninumbriga +xxx. 5
(9)Hageja esitatud xxx (osutab hagejale telekommunikatsiooni teenust) kinnitusest nähtub, et kostja on saanud telefoninumbril +xxx järgmised SMS-id. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 6.50m
  1. Saatelehe nr on 138338 ja kinnituskood on
  2. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 3.50m
  3. Saatelehe nr on 138523 ja kinnituskood on
  4. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 4.00m
  5. Saatelehe nr on 138527 ja kinnituskood on
  6. Vastavalt lepingu nr xxx punkt 7.2 järgi telefoninumbri +xxx valdaja (s.o kostja) on alati volitatud kaubabetooni vastuvõtmiseks. Nimetatud kohustuse rikkumisest ja kaubabetooni vastuvõtmisest selleks mitteõigustatud isiku poolt kaasneva kahju eest vastutab xxx (ostja). Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud lepingu nr xxx alusel kostja tellimusel hagejalt kaubabetooni summas 1353,60 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600301;  arvel nr 1600314 summas 2152,80 eurot viitega saatelehtedele 16-2222 ja 16-2307 ja 16-2345 ja 16-2446 ning kontaktisikule T Ale (kostja telefoninumbriga +xxx. Hageja on esitanud kohtule arve nr 1600314 juurde kuuluva saatelehed viitega tellimustele 16-2222 ja 16-2307 ja 16-2345 ja 16-2446, millest nähtuvad saatekirja numbrid 47927, 138542, 138589, 48211 ja tellija xxx ning allkirjastaja T A (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja esitatud xxx (osutab hagejale telekommunikatsiooni teenust) kinnitusest nähtub, et kostja on saanud telefoninumbril +xxx järgmised SMS-id. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 5.00m
  7. Saatelehe nr on 47927 ja kinnituskood on
  8. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 5.00m
  9. Saatelehe nr on 138542 ja kinnituskood on
  10. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 6.00m
  11. Saatelehe nr on 138589 ja kinnituskood on
  12. xxx tehases on laaditud betooniveok xxx koorma mahuga 4.00m
  13. Saatelehe nr on 48211 ja kinnituskood on
  14. Vastavalt lepingu nr xxx punkt 7.2 järgi telefoninumbri +xxx valdaja (s.o kostja) on alati volitatud kaubabetooni vastuvõtmiseks. Nimetatud kohustuse rikkumisest ja kaubabetooni vastuvõtmisest selleks mitteõigustatud isiku poolt kaasneva kahju eest vastutab xxx (ostja). Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud lepingu nr xxx alusel kostja tellimusel hagejalt kaubabetooni summas 2152,80 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600314;  arvel nr 1600403 summas 2894,76 eurot viitega saatelehele 16-2739 ja kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja ei ole esitanud kohtule arve nr 1600403 juurde kuuluvat saatelehte viitega tellimusele 16-
  15. Kohtul ei ole kohtuasja materjalide põhjalik võimalik hinnata arve nr 1600403 järgset kaubabetooni tellijat ja tellimuse allkirjastajat ning kas vastava arve juurde kuuluva saatekirja järgi saadeti lepingus ettenähtud telefoninumbril SMS koos kaubabetooni vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodiga. Kohus ei saa üksnes esitatud arve alusel lugeda tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 2894,76 eurot, mille osas väljastati arve nr
  16. Kohus ei loe kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 2894,76 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600403;  arvel nr 1600404 summas 1449,60 eurot viitega saatelehele 16-2757 ja kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja ei ole esitanud kohtule arve nr 1600404 juurde kuuluvat saatelehte viitega tellimusele 16-
  17. Kohtul ei ole kohtuasja materjalide põhjalik võimalik hinnata arve nr 1600404 järgset kaubabetooni tellijat ja tellimuse allkirjastajat ning kas vastava arve juurde kuuluva saatekirja järgi saadeti lepingus ettenähtud telefoninumbril SMS koos kaubabetooni vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodiga. Kohus ei saa üksnes esitatud arve alusel lugeda tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 1449,60 eurot, mille osas väljastati arve nr
  18. Kohus ei loe kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 1449,60 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600404;  arvel nr 1600428 summas 4972,80 eurot viitega saatelehtedele 16-2625, 16-2692, 16-2723, 16-2778 ja 16-2803 ning kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja ei ole esitanud kohtule arve nr 1600428 juurde kuuluvaid saatelehti viitega tellimustele 16-2625, 16-2692, 16-2723, 16-2778 ja 16-
  19. Kohtul ei ole kohtuasja materjalide põhjalik võimalik hinnata arve nr 1600428 6
(9)järgset kaubabetooni tellijat ja tellimuse allkirjastajat ning kas vastava arve juurde kuuluva saatekirja järgi saadeti lepingus ettenähtud telefoninumbril SMS koos kaubabetooni vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodiga. Kohus ei saa üksnes esitatud arve alusel lugeda tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 4972,80 eurot, mille osas väljastati arve nr
  1. Kohus ei loe kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 4972,80 eurot, mille osas väljastati arve nr 1600428;  arvel nr 1600429 summas 846,24 eurot viitega saatelehele 16-2694 ja kontaktisikule T Ale (kostja) telefoninumbriga +xxx. Hageja ei ole esitanud kohtule arve nr 1600429 juurde kuuluvat saatelehte viitega tellimusele 16-
  2. Kohtul ei ole kohtuasja materjalide põhjalik võimalik hinnata arve nr 1600429 järgset kaubabetooni tellijat ja tellimuse allkirjastajat ning kas vastava arve juurde kuuluva saatekirja järgi saadeti lepingus ettenähtud telefoninumbril SMS koos kaubabetooni vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodiga. Kohus ei saa üksnes esitatud arve alusel lugeda tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 846,24 eurot, mille osas väljastati arve nr
  3. Kohus ei loe kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 846,24 eurot, mille osas väljastati arve nr
  5. Hageja nõue kostja vastu 15 915,36 eurot ületavas osas (neli arvet numbritega 1600133, 1600233, 1600300 ja 1600391) põhineb asjaolul, et lepingu nr xxx järgselt tellis kaubabetooni xxx nimel volitatud isik M K. Lepingu punkti 7.2 kohaselt juhul kui xxx-l (ostja) on erinevaid ehitusobjekte, kus tellimusi esitavad erinevad volitatud isikud, siis xxx (ostja) esitab eraldi volitatud isikute nimekirja objektide lõikes koos telefoninumbritega. Kohtuasjas ei ole esitatud lepingus nõutud volitatud isikute nimekirja objektide lõikes koos telefoninumbritega. Hageja esitas ja kostja esitas M K kirjalikud selgitused. Hageja 12.04.2019 esitatud M K kirjalikes selgitustes avaldas M K muuhulgas: „[---] Kinnitan, et tellisin betooni HC Betoon AS – ilt xxx - lt saadud suulise volistuse alusel xxx nimel.“. Kostja 09.05.2019 esitatud M K (K) kirjalikes selgitustes M K avaldas: „Teavitasin Teid 11.04.2019.a, et tellisin betooni HC Betoon AS-lt xxx-lt saadud suulise volituse alusel xxx nimel. Tegelikkuses on nii, et minule xxx suulist volitust andnud ei ole selleks, et raamlepingu alusel betooni osta. xxx-l ja HC Betoon AS-l olid pikaajalised suhted juba varasemalt ning mind ei ole volitatud konkreetse raamlepingu alusel betooni ostma. T A ei ole mind suuliselt volitanud xxx nimel materjale võtma raamlepingu alusel. Teavitasin varasemalt, et minul oli selline volitus. Põhjus, miks ma sellist asja Teile teavitasin oli see, et HC Betoon AS esindaja F K ähvardas mind, et vastupidisel juhul on võimalik, et HC Betoon AS küsib kogunõude minult, millega ma riskida ei soovi.“. M K kaks kirja on teineteisega otseses vastuolus osas, mis puudutab volitust lepingu nr xxx alusel xxx nimel betooni tellimisel. Aprillis 2019 avaldatu järgi volitus oli olemas ja mais 2019 avaldatu järgi volitust polnud. Kohus ei saa M K aprillis 2019 antud selgitusi lugeda usaldusväärsemaks mais 2019 antud selgitustest. Seetõttu peab kohus jätma arvesse võtmata mõlemad M K kirjad. Selle tulemusel ei ole hageja tõendanud oma väidet, et M K oli volitatud lepingu nr xxx alusel xxx nimel betooni tellima. Kohus ei loe kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud selleks volitatud isiku M K tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni, mille osas väljastati arved numbritega 1600133, 1600233, 1600300 ja
  7. Kohus ei lugenud eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 1921,56 eurot, mille osas väljastati arve nr
  8. Kohus ei lugenud eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 2894,76 eurot, mille osas väljastati arve nr
  9. Kohus ei lugenud eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 1449,60 eurot, mille osas väljastati arve nr
  10. Kohus ei lugenud eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 4972,80 eurot, mille osas väljastati arve nr
  11. Kohus ei lugenud eelnevalt kohtuasja 7
(9)materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud kostja tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni summas 846,24 eurot, mille osas väljastati arve nr
  1. Kohus ei lugenud eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud selleks volitatud isiku M K tellimusel lepingu nr xxx alusel hagejalt kaubabetooni, mille osas väljastati arved numbritega 1600133, 1600233, 1600300 ja
  2. Ülaltoodut arvestades ei saa hageja nõuda kostjalt arvetest numbritega 1600235, 1600403, 1600404, 1600428, 1600429, 1600133, 1600233, 1600300 ja 1600391 tulenevalt kaubabetooni eest tasumist. Kohus luges eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud lepingu nr xxx alusel kostja tellimusel hagejalt kaubabetooni summas 324 eurot, mille osas väljastati arve nr
  3. Kohus luges eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud lepingu nr xxx alusel kostja tellimusel hagejalt kaubabetooni summas 1353,60 eurot, mille osas väljastati arve nr
  4. Kohus luges eelnevalt kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et xxx on ostnud lepingu nr xxx alusel kostja tellimusel hagejalt kaubabetooni summas 2152,80 eurot, mille osas väljastati arve nr
  5. Eeltoodut arvesse võttes loeb kohus tuvastatuks, et hagejal on kostja vastu kaubabetooni eest tasumata jätmisest nõue kokku 3830,40 (324+1353,60+2152,80) eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta lepingutest või seadusest tulenevat kohaldamata. Hageja nõuab kostjalt kokku 18 000 euro tasumist. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3830,40 eurot. Kohus jätab hageja hagi rahuldamata 14 169,60 (18 000 - 3830,40) euro ulatuses. Menetluskulud 12.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas hagiavalduse sissenõutavaks muutunud 30 766,03 euro ja põhinõudelt protsendina viivise tasumise nõuetes. Hageja loobus hagist sissenõutavaks muutunud 12 766,03 euro tasumise nõude ja põhinõudelt protsendina viivise tasumise nõude osas. Hagist osalise loobumise põhjuseks ei olnud nõude rahuldamine pärast hagi esitamist. Seetõttu esineb loobutud nõude osas menetluskulude hageja kanda jätmise alus.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale koheselt 6500 eurot. Hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi 3830,40 euro ulatuses ja jättis hagiavalduse 14 169,60 euro tasumise nõudes rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus rahuldati ulatuses, mis oli hõlmatud kostja kompromissipakkumusega. Seetõttu esineb

§ 163lg 1 ja 2 järgi alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud

§ 163lg 1 ja 2 ning § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

13.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras. 8

(9)Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.