Obsah (5)

§ 177§ 423§ 426§ 168§ 427

Tsiviilasi nr 2-20-3372 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kui kostja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud Tsiviilasi nr 2-20-3372 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hageja on esitanud hagi xxx kinnistul asuva hoone arendaja vastu. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on xxx asuva hoone arendaja, on hagejale negatiivsed mõjutused tekkinud kostja arendustegevuse tagajärjel ning kinnisasja omanikul on nõudeõigus lisaks kinnisasja omanikule ka mõjutuse põhjustanud isiku vastu. Hageja nõuab hüvitist korteriomandi väärtuse vähenemise eest 5000 eurot, akende vahetamise eest mõjutuste vähendamiseks 3526,40 eurot, asjatundjate arvamuste tellimise eest 1260 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitisena 576 eurot (kokku 10 362,40 eurot). Samuti nõuab hageja viivist põhinõudelt seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt paikneb arendaja ehitatud xxx hoone xxx hoone kõrval selliselt, et hoone lähima osa kaugus xxx hoonest on ca 16 m. Arvestades uue kortermaja suurust (6 maapealset korrust) ja paiknemist väga lähedale hageja korteri akendele ning seda, et hageja korter asub teisel korrusel, on tänaseks tekkinud olukord, kus täielikult on rikutud senine hageja korteri akendest avanev vaade ja privaatsus (vahetult kõrval on üksnes vastasmaja aknad) ning on oluliselt takistatud tema korterisse otsese päiksevalguse juurdepääs. Lisaks sellele tekitab naaberkinnisasja hoone ventilatsioonisüsteem suurt müra, mis on eriti häiriv öösel, segades nii hageja kui teiste tema maja korteriomanike und. Nimetatud asjaolude tõttu on langenud hageja korteriomandi väärtus, samuti on mõjutused põhjustanud hageja tervise halvenemise, mis toob omakorda kaasa täiendava kahju suurenenud teraapiakulude näol. Lisaks sellele on hageja pidanud tegema kulutusi mõjutuste ja seeläbi temale tekkiva kahju vähendamiseks, tellides omale uued üheltpoolt läbipaistvad aknad, mis vähendavad müra ja hageja privaatsuse kadu, kuid ei takista seejuures niigi vähenenud päikesevalguse ligipääsu hageja korterisse. Ka on hageja teinud kulutus kahju ulatuse väljaselgitamiseks, tellides ekspertidelt arvamused loomuliku päikesevalguse kao ja selle mõju kohta hageja korteriomandi väärtusele. Ka need kulutused kuuluvad VÕS § 128 lg-e 3 alusel hagejale hüvitamisele.
2. Kohus võttis hagi 29.04.
3. a määrusega menetlusse.
4. 06.05.2020 esitas kostja kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale isiku vastu, kuivõrd kostja ei ole hüvitise nõude mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanik ega ole seda ka varasemalt olnud ning hagi on õiguslikult perspektiivitu. Täiendavalt toob kostja välja, et ei ole ka xxx kinnistul asuva hoone arendaja. PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
6. Kuigi

§ 423

lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, on menetlusökonoomne kohtul sisuliselt läbi vaadata nõudeid, mille eesmärki on võimalik hagi tulemusel ka saavutada. Seega kui kohus peaks pärast hagi menetlusse võtmist leidma, et hagi eesmärki ehk selle rahuldamist ei ole võimalik asja sisulisel läbivaatamisel saavutada ehk hagi ei saa rahuldamisele kuuluda nt mingi asjaolu tõttu, mille üle pooltel vaidlus puudub, on kohtul põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata, et hoida kokku poolte menetluskulusid. 6. Pooled on pärast asja menetlusse võtmist asunud vaidlusesse AÕS § 143 lg 2 kohaldamisala üle. Hageja leiab, et AÕS § 143 lg 2 alusel on võimalik esitada hüvitamisnõue kostja vastu, kes on kinnistu arendaja ning samuti ka negatiivse toimega mõjutuste tõttu (nt valguse takistamine, vaate halvenemine, privaatsuse vähenemine). Kostja leiab aga, et säte on Tsiviilasi nr 2-20-3372 mõeldud hüvitamisnõuete esitamiseks üksnes kinnisasja omaniku vastu või erandjuhtudel ka isikute vastu, kes ei ole küll kinnisasja omanikud, kuid valdavad kinnisasja ning et kindlasti ei saa sätte alusel nõuda hüvitist valguse takistamise eest. Kohus nõustub, et hageja antud tõlgendus AÕS § 143 lg-le 2 on liialt lai. Esiteks nõustub kohus, et kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik nimetatud sätte alusel nõuda hüvitist valguse levimise takistamise, vaate halvenemise ega privaatsuse vähenemise eest. Teiseks ei võimalda AÕS § 143 lg 2 üldjuhul esitada nõuet isiku vastu, kes pole kinnisasja omanik. Seega olenemata sellest, et müra kui kahjulik mõjutus on iseenesest AÕS § 143 lg-ga 2 kohaldamisalas, ei saa nõuet siiski esitada kostja vastu. Pooled küll vaidlevad ka selle üle, kas kostjat saab pidada arendajaks, kuid see ei oma asja sisulisel lahendamisel tähendust, sest vaidlust pole, et kostja ei ole olnud ega ole ka praegu kinnisasja omanik. Kostja vastu kui omanikuks mitteoleva isiku vastu oleks mõeldav selle sätte tähenduses esitada nõue, kui tema otsesest tegevusest kinnisasjal, nt jätkuvast ehitustegevusest tulenevalt tekitatakse kahjulikke mõjutusi. Sellele ei ole aga hageja tuginenud. Ventilatsiooniseadme müra, päikesevalguse takistamine, vaate halvenemine ja privaatsuse vähenemine ei ole sellised asjaolud. Hageja ei ole ka toonud välja, miks ei ole xxx asuva kinnisasja omanike käest võimalik hüvitist saada. Kuivõrd vaidlust pole, et kostja ei ole käesoleval hetkel ega ka varasemalt olnud xxx asuva kinnisasja omanik, ei ole kohtu hinnangul hagi eesmärgi saavutamine võimalik, st kohus ei näe kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades alust hüvitamisnõude rahuldamiseks kostja vastu. Hageja on alternatiivselt tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui isik, kes pole vaidlusaluse kinnisasja omanik, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Üksnes asjaolust, et kostja on väidetavalt märgitud vaidlusaluse kinnisasja arendajana, kohtu hinnangul seda järeldada ei saa. Täiendavalt selgitab kohus, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldatakse kõikidel juhtudel, kus on toime pandud omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 mõttes (RKTKo 3-2-1-12-11, p-d 27, 29 ja 31). Asjaõigusseaduse § 89 kolmandast lausest tulenevalt on negatoorhagi rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Riigikohus selgitanud, et AÕS § 89 mõttes eksisteerib varjav mõjutus, mille lõpetamist võib omanik nõuda, üldjuhul vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust (RKTKo 3-2-1-33-05, p 15; RKHKo 3-3-1-42-03). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui kinnisasja kasutatakse õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist. Füüsilisi mõjusid tuleb eristada negatiivsetest mõjutustest, mis on naaberkinnisasja õiguspärase kasutamise loomulik tagajärg ning millel ei ole teistele kinnistutele otsest füüsilist mõju. Sellised negatiivsed mõjutused ei ole üldjuhul õigusvastased (RKTKo 3-2-1-33-05, p 13). Asjaolusid, et kinnisasjal asuvat ehitist ei arendatud või ehitatud kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega, pole kohtu ette toodud. Kuivõrd kohus leiab, et hüvitisnõuded korteri väärtuse vähenemise eest ja akende vahetamise eest kostja vastu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivikad, ei kuuluks hüvitamisele nimetatud nõuetega seonduvad kohtuvälised kulud asjatundja arvamustele ega õigusabikuludele ning ka viivisenõue. Eelpooltoodust lähtuvalt on hagi õiguslikult perspektiivitu ning hagi tuleb jätta läbivaatamata (

§ 423lg 2 p 2).

7.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tsiviilasi nr 2-20-3372 8. Tulenevalt

§ 168lg st 2 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

Kohus ei määra tänase lahendiga kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vajadusel eraldi määrusega pärast lahendi jõustumist.

Kui kostjad soovivad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, on kostjatel võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekiri pärast lahendi jõustumist, milleks kohus määrab resolutsioonis tähtaja. 9.

§ 427

võimaldab esitada määruskaebuse määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Täpsemad juhised määruskaebuse esitamiseks on resolutsiooni juures. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik