lg 1 ja
lg 2 p 4 järgi; Marek Kase süüdistuses
lg 1 ja
lg 2 p 4 järgi; Georgi Abuladze süüdistuses
lg 1 järgi; Urmas Vels süüdistuses
lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Aap Vels süüdistuses
lg 1,
lg 2 p 1, 4, 5,
lg 2 p 1, 4,
lg 1,
lg 2 p 4, 7,
lg 1,
;
kvalifitseeritav kui
lg 2 p 3);
kvalifitseeritav kui
lg 2 p 3); Paavo Vels süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi; Maarjo Kalda süüdistuses
Prokurör Vahur Verte, R. Aas Süüdistatavad ANDREY KUZYAKIN, ik: 36606040243; elukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaarutee 5, Harjumaa), vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: puudub; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. 1 Tõkend: vahistamine alates 07.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 06.10.2015.a. MAREK KASE, ik: 36807100210; elukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Harjumaa), vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: vabaduses viibides X OÜ, xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 07.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 06.10.2015.a. GEORGI ABULADZE, ik: 38804270243; elukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Harjumaa), vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: vabaduses viibides X OÜ, xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 08.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 06-07.10.2015.a. URMAS VELS, ik: 36804105224; elukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Harjumaa), vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 07.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 06.10.2015.a. AAP VELS, ik: 39104185232; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: puudub; kriminaalkorras karistamata. Tõkend: vahistamine alates 03.04.2015-06.09.2020.a-. mis asendati 09.09.2020.a elektroonilise valvega. kahtlustatavana kinnipidamine 31.07-02.08.2013.a; 01.04-02.04.2015.a. PAAVO VELS, ik: 38912095249; elukoht: xxx/ xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: süüdistusakti kohaselt OY X (Soome Vabariik), tööline; kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.01.2016.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 26.01.-27.01.2016.a. MAARJO KALDA, ik: 38401090229; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: puudub; kehtivad karistused puuduvad. 2 Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 20.10.-21.10.2015.a. Kaitsjad Andrey Kuzyakin’i kaitsja Alar Neiland, Marek Kase kaitsja Viktoria Ivanova, Georgi Abuladze kaitsja Argo Küünemäe, Urmas Vels’i kaitsja N. Lausmaa, Aap Vels’i kaitsja Sven Sillar, Paavo Vels’i kaitsja Arri Tooming, Maarjo Kalda kaitsja Kadi Sitska RESOLUTSIOON Õigeks mõista Paavo Vels süüdistuses
Paavo Velsi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Lugeda Paavo Vels kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetuks 26.01.2016.a kuni 27.01.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva. Hüvitada Paavo Velsile süüteomenetluses tekitatud kahjuna kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aja (perioodil 26.01.2016.a kuni 27.01.2016.a), s.o 2 päeva eest mittevaralise kahjuna summas 92,80 eurot SHKS § 5 lg 1 p 2, § 18 lg 2 alusel, hüvitis kanda Paavo Velsi arveldusarvele EE882200221022387328. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsja tasud kogusummas 17 733,84 eurot Süüdi tunnistada Andrey Kuzyakin
Süüdi tunnistada Andrey Kuzyakin
lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Andrey Kuzyakin’i kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Andrey Kuzyakin’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Andrey Kuzyakin’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 16 002 eurot 3 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 2160 eurot riigi kanda. Kaitsja Alar Neilandi taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
lg 1 ja
lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Andrey Kuzyakin’ilt: -mootorsõiduk Volkswagen Touareg reg nr XXX. Nimetatud sõiduk on arestitud 13.01.2016.a Harju Maakohtu ja 10.02.2016 a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). Välja mõista Andrey Kuzyakin’ilt
lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 46 499 (nelikümmend kuus tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) eurot. Vabastada aresti alt kinnistu nr XXX (katastritunnus XXX) asukohaga XXX, väärtusega ca 46 314 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.03.2016.a määrusega nr 116-1753 (milline jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2016.a määrusega). Süüdi tunnistada Marek Kase
Süüdi tunnistada Marek Kase
lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Marek Kase kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Marek Kase suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Marek Kase’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 11 326,56 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kaitsja Viktoria Ivanova taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
lg 1 ja
lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Marek Kase’lt: 4 - sularaha summas 950 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määruse nr. 1-15-10560 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks; Välja mõista Marek Kase’lt
lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 34 159 (kolmkümmend neli tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot. Harju Maakohtu 16.03.2016 määrusega nr 1-16-1754 arestitud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX (katastritunnused XXX, XXX, XXX ja XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Marek Kase´le kuuluvale kinnistule Harju maakonnas Rae vallas Veneküla külas summas 34 159,00 eurot - jätta muutmata kuni asenduskonfiskeerimisnõude täitmiseni ja hüpoteek kustutada pärast nimetatud nõude tasumist. Süüdi tunnistada Georgi Abuladze
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Georgi Abuladze kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Georgi Abualdze suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Georgi Abuladze’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 10 945,20 eurot - tunnistajale T. M. makstud sõidukulud summas 30,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Jätta Georgi Abuladze kaitsja Argo Küünemäe taotlus lepingulise kaitsjate õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamata. Kaitsja Argo Küünemäe taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 2 alusel konfiskeerida X OÜ’lt: - X OÜ nimele registreeritud xxx asuval kinnistul nr xxx asunud spordisaali varustus (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10447). Välja mõista Georgi Abuladze’lt
lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 29 149,69 (kakskümmend üheksa tuhat ükssada nelikümmend üheksa eurot ja kuuskümmend üheksa euro senti). 5 Õigeks mõista Urmas Vels süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi 2014.a suve lõpp – 28.10.2014.a B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega varguses seotud kuriteoepisoodis. Õigeks mõista Urmas Vels süüdistuses
N. seotud kuriteoepisoodis. Süüdi tunnistada Urmas Vels
Süüdi tunnistada Urmas Vels
Süüdi tunnistada Urmas Vels
K. seotud kuriteoepisood) ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. Süüdi tunnistada Urmas Vels
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Urmas Vels’i kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Urmas Velsi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Urmas Vels’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 11 423,63 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 3263,89 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta liiklustrassoloogiaekspertiis nr 15E-LT0121 summas 413 eurot riigi kanda. Kaitsja N.a Lausmaa taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
lg 1 ja
lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Urmas Vels’ilt: - mootorsõiduk Mercedes Benz G300 reg nr XXX (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinn, Rahumäe tee 6). Välja mõista Urmas Velsi’lt
lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 060 (üksteist tuhat kuuskümmend) eurot. 6 Õigeks mõista Aap Vels süüdistuses
lg 2 p 1, 4;
L. seotud kuriteoepisoodides. Õigeks mõista Aap Vels süüdistuses
(alates 01.01.2015.a.
ja 14.07.2014.a kannatanuga A. B. seotud kuriteoepisoodides. Õigeks mõista Aap Vels süüdistuses
N. seotud kuriteoepisoodis. Süüdi tunnistada Aap Vels
(alates 01.01.2015.a.
R. seotud kuriteoepisood) ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada Aap Vels
(alates 01.01.2015.a.
R., A.-L. K.seotud kuriteoepisoodides) ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Aap Vels
Süüdi tunnistada Aap Vels
Süüdi tunnistada Aap Vels
T. seotud kuriteoepisood) ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada Aap Vels
lg 2 p 1, 4, § 349 järgi ja karistada teda
lgst 1 lähtuvalt
Süüdi tunnistada Aap Vels
Süüdi tunnistada Aap Vels
Süüdi tunnistada Aap Vels
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust.
68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 31.07-02.08.2013.a.; 01.04.201506.09.2019.a. s.o 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistus lugeda kantuks. Aap Vels’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega – tühistada kohtuotsuse kuulutamise järgselt. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Aap Vels’ilt riigituludesse: 7 - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; kaitsjatasu summas 13 098,24 eurot 1/3 isiku ekspertiisiakti nr 15E-IDI0024 ekspertiisikulust summas 61 eurot, s.o. 20,33 eurot; ½ kiuekspertiisi nr 15E-AK0003 ekspertiisikulust summas 100 euro, s.o 50 eurot; isiku ekspertiisakti nr 15E-AK0003 ekspertiisikulu 61 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 3274,56 riigi kanda. Kaitsja Sven Sillari taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
lg 2 p 1 ja
M.’ilt: - M. M.’i nimele registreeritud sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr XXX koos varuosadega (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10387, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti garaažis Tallinn, Süsta 15); - M. M.’i nimele registreeritud sõiduauto BMW 750 reg nr XXX (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10387, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinn, Rahumäe tee 6). Õigeks mõista Maarjo Kalda süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi 30.08-31.08.2014.a kannatanuga B OÜ ja 2014.a suve lõpp – 28.10.2014.a B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega varguses seotud kuriteoepisoodides. Süüdi tunnistada Maarjo Kalda süüdistuses
S. seotud kuriteoepisoodid) ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20-21.10.2015.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 13.03.2020.a. Maarjo Kalda suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Maarjo Kalda’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - kaitsjatasu summas 8681,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. 8 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 5787,68 riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tulirelvaekspertiis nr 15E-TB0111 summas 420 eurot riigi kanda. Kaitsja Kadi Sitska taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tunnistajale H. T. makstud sõidukulud summas 32,40 eurot riigi kanda. Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 edastatakse käesolevas asjas väljamõistetavate summade (kriminaalmenetluse kulude, konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavate summade) tasumiseks vajalikud andmed (sh pangakontod ja viitenumbrid) eraldi dokumendina süüdistatavatele (A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid:
lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Andrey Kuzyakini elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: oranž salvrätik, millele sinise värviga kirjas esimene kirje 700 ja vene keeles „linn“ (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; musta värvi kummist ümbrise sees, mobiiltelefon Samsung, mille IMEI-kood nr xxx ja sees Elisa SIM-kaart nr EExxx (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – saata Tallinna Vanglasse Andrey Kuzyakin’i isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõusumisel; 06.10.2015.a Marek Kase elukohas xxx läbiotsimise käigus ära võetud: mobiiltelefon CAT mudel B 100 IMEI koodiga xxx, Tele2 sim kaart nr xxx (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – saata Tallinna Vanglasse Marek Kase isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Georgi Abuladze kasutuses oleva sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud: teleskoopnui (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida
lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: teleskoopnui; elektrišokirelva taoline ese (TW-10) vutlaris (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida
lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 10 • • • - - - - - - - - - A4 formaadis dokumendid, 9-l lehel, millel on trükitud tekst, s.o N. D. ja H. A. G. vaheline vestlus (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; mobiiltelefon Samsung IMEI-kood nr: xxx, SIM-kaart xxx (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) - saata Tallinna Vanglasse Urmas Velsi isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; suusamask (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 05.05.2015 raieleping nr 50515 kolmel lehel E. L. ja AS M (esindaja M. K.) vahel; 05.05.2015 AS M kassa väljamineku order summale 400 eurot ühel lehel; musta-punast-valget värvi kaantega 2013.a. kalender märkmik (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – saata Tallinna Vanglasse Urmas Velsi isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Aap Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud:
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 04.08.2015.a xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 18 karpi DNA-proovidega (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: kütuse käsipump; elektriline kütusepump; elektriline tööriist x (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 20.04.2015.a xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud: sõiduki esitange ja stange tükid; sõiduki iluliistud; porikaitse (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas) ning mootorsõiduk Audi A8 reg nr xxx (asub X OÜ parklas xxx) – konfiskeerida
lg 1, lg 3 p 2 alusel; 20.04.2014.a Audi A8 reg nr xxx vaatluse käigus ära võetud: turvapadi (asub Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 11 - mootorsõiduk Mercedes-Benz reg nr xxx (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel kas Marek Kase’le, tema poolt volitatud isikutele või sõiduki registreerimistunnistusel nimetatud omanikule või kasutajatele. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 13.03.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 11 aastat,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat ning
lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 12 aastat, karistusaja alguseks lugeda vastavalt
lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Andrey Kuzyakin peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.
lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Andrey Kuzyakini poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana temale kuuluv sõiduauto Volkswagen Touareg (reg.nr XXX, väärtusega ca 8300,00 eurot) ning lisaks mõista süüdistatav Andrey Kuzyakinilt juhindudes
lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 46 499,00 eurot (s.o 54 799,00 eurot, millest on maha arvatud sõiduauto Volkswagen Touaregi ligikaudne väärtus ca 8300 eurot). Süüdistatava Andrey Kuzyakin’i kaitsja Alar Neiland taotles süüdistatava õigeks mõistmist ning leidis, et A. Kuzyakin’i suhtes laiendatud vara konfiskeerimise kohaldamine oleks ilmselt põhjendamatu. Ka taotles kaitsja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel A. Kuzyakin’i õigeksmõistmise korral (ka osalisel õigeksmõistmisel) seoses vahistamisega temale tekitatud mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist. Ka taotles kaitsja SKHS § 7 lg 1 alusel A. Kuzyakin’ile tekitatud moraalse kahju hüvitamist rahaliselt ja kohtu äranägemisel, seoses kriminaalasja ebamõistlikult kaua kestnud menetlusajaga. Süüdimõistva kohtuotsuse korral taotles vähendada riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulusid 50 % võrra. Süüdimõistmise korral taotles kaitsja mõista A. Kuzyakin’ile kergem karistus ja mõlemas kuriteos süüdimõistmisel taotles karistuste liitmisel piirduda raskema karistusega, mida prokurör taotles. 13 Süüdistatav Andrey Kuzyakin end süüdi ei tunnistanud ning. Ta rõhutas, et oli talupidaja ja ta sissetulekud olid legaalsed. Prokurör taotles M. Kase süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat ning
lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 10 aastat, karistusaja alguseks lugeda vastavalt
lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Marek Kase peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.
lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Marek Kase poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 950,00 ning lisaks mõista süüdistatav Marek Kase´lt juhindudes
lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 34 159,00 eurot (s.o 35 109,00 eurot, millest on maha arvatud tema valdusest leitud sularaha summas 950,00 eurot), millise nõude täitmiseni jätta tühistamata Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 16.03.2016.a määruse nr 1-16-1754 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX (katastritunnused XXX, XXX, XXX ja XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Marek Kase´le kuuluvale kinnistule Harju maakonnas xxx summas 34 159,00 eurot. Süüdistatava Marek Kase kaitsja Viktoria Ivanova taotles M. Kase õigeks mõista
lg 1 ja
Ka taotles ta jätta kõik menetluskulud riigi kanda ning rahuldada kohtule esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatav Marek Kase end süüdi ei tunnistanud, märkis, et ta ei ole toime pannud neid kuritegusid, milles teda süüdistatakse ning palus end õigeks mõista. Prokurör taotles U. Velsi süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 9 aastat 6 kuud,
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat ning
lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 12 aastat, karistusaja alguseks lugeda vastavalt
lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Urmas Vels peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.
lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Urmas Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sõiduauto Mercedes Benz G300 reg.nr XXX, kuid arvestada seejuures, et tegemist on jäätmega (st vanarauaga), millel puudub turuväärtus, ka taotles mõista süüdistatavalt juhindudes
lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 060,00 eurot. Süüdistatava U. Velsi kaitsja N. Lausmaa leidis, et Urmas Vels’i kuulumine kuritegelikku ühendusse või ka nn. „Rakvere haru’’ juhtimine tema poolt ei ole kohtulikul uurimisel 14 usaldusväärselt tõendamist leidnud, seega süü
Vels tuleb antud süüdistuses õigeks mõista. Seonduvalt K. K. episoodiga taotles kaitsja U. Velsi õigeks mõista või alternatiivselt kvalifitseerida tema poolt toimepandu
W. N. episoodiga seonduvalt taotles kaitsja U. Velsi täielikult õigeks mõista. Seonduvalt
lg 2 p 2;
Velsi õigeks mõista. Puutuvalt R tsiviilhagi kohta märkis kaitsja, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata või läbi vaatama. Puutuvalt prokuröri poolt taotletud karistusesse märkis kaitsja, et prokuröri poolt küsitud karistuse suurus ei vasta objektiivselt nendele asjaoludele, isegi kui kohus mõnes episoodis leiab, et U. Velsi süü mingis osas on tõendatud. Konfiskeerimise osas märkis kaitsja, et mingit alust konfiskeerimiseks ei ole. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse hüvitada U. Velsile süüteomenetluses tekitatud kahju (alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju) ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli ebaseaduslikult vabadus võetud. Süüdistatav Urmas Vels end süüdi ei tunnistanud, ta tunnistab ennast süüdi omavolis, mis seisneb selles, et ta kasutas K. K. raha oma äranägemise järgi. Ka märkis süüdistatav, et tal esines legaalne sissetulek, ta tegeles loomakasvatuse, kinnistute müügi ja küttepuude äriga. Prokurör taotles G. Abuladze süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 6 aastat 6 kuud, karistusaja alguseks lugeda vastavalt
lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Georgi Abuladze peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.
lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Georgi Abuladze poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana kolmanda isiku L OÜ kasutuses olnud spordisaalist ja nimetatud äriühingule registreeritud spordisaali varustus (koguväärtusega ca 20 140,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10447 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud, ning lisaks mõista süüdistatavalt Georgi Abuladzelt juhindudes
lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 29 149,69 eurot. Süüdistatava Georgi Abuladze kaitsja Argo Küünemäe taotles süüdistatava õigeks mõistmiseks, kuna tema seisukoha kohaselt süüdistuses teokirjeldus on puudulik ning selle alusel ei ole KrMS § 268 lg 1, lg 5 nõudeid järgides võimalik tuvastada
§-s 255 sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Ka taotles kaitsja hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli võetud vabadus; hüvitada süüdistatava lepingulise kaitsja õigusabikulud ja juhul kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et G. Abuladze on sooritanud talle etteheidetava süüteo, siis vähendada riigi õigusabi kulusid vähemasti 50% võrra. Süüdistatav Georgi Abuladze end süüdi ei tunnistanud ning märkis ning taotles kohtul end õigeks mõista; hüvitada temale käesolevas menetluses tehtud õigusabikulud; hüvitada temale süüteomenetlusega tekitatud kahju ning määrata kogu vahi all viibitud perioodi eest hüvitis seaduses ettenähtud määras. Ka märkis süüdistatav, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et ta on süüdi talle süüks pandavas kuriteos, palub ta talle mõista leebem karistus, kui seda taotles prokurör ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, ka palus arvestada asjaolu, et ta on viibinud vahi all 4 aastat ning olnud eelvangistuses ei ole võrreldavad 4-aastase karistuse kandmisega tavalises süüdimõistetute eluosakonnas. Ka taotles süüdistatav tema süüdimõistmise korral vähendada riigi õigusabi osutamise eest väljamõistetavaid kulusid vähemalt 50% võrra. 15 Prokurör loobus kohtuvaidluste ajal süüdistusest A. Velsi osas I. L. seotud episoodides. Kohtumenetluse kestel loobus prokurör süüdistusest A. Velsi osas ka seonduvalt K.P.ga seotud episoodis
järgi (alates 01.01.2015.a.
Prokurör taotles A. Velsi süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 6 aastat,
lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 9 aastat,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 4 aastat,
lg 2 p 1, 4 ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning
lg 1 alusel tema karistamist
lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud,
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat,
lg 2 p 4 (teo toimepanemise ajal vastavalt
ning
) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat ning
lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 12 aastat,
lg-le 1 arvata eelvangistuse hulka Aap Velsi poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 ning karistusaja alguseks lugeda 01.04.2015.a, mil tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.
lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Aap Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana, kuid Maanteeameti Liiklusregistris kolmanda isiku M. M. nimele registreeritud sõiduauto Toyota Land Cruiser (reg.nr XXX) koos varuosadega (väärtusega ca 18 700,00 eurot) ning sõiduauto BMW 750 (reg.nr XXX) (väärtusega ca 11 350,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10387 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Süüdistatava Aap Velsi kaitsja Sven Sillari oli seisukohal, et A. Vels kuulub õigeksmõistmisele
K episoode puutuvalt märkis kaitsja, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ja need kuuluvad lõpetamisele või karistus vähendamisele, kaitsja seisukohalt kuulub A. Vels
järgi kuulub õigeksmõistmisele.
K.i episoodis kuulub A. Vels õigeksmõistmisele. N.i episoodtuleks kaitsja hinnangul kvalifitseerida
järgi ja kuna see on toime pandud üle 6 aasta tagasi, siis kuulub see menetlus lõpetamisele mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Kaitsja märkis, et kõik muud süüdistused, mis on teise astme kuriteod (kelmused, vargused, kindlustuspettus) need kuuluvad lõpetamisele mõistliku menetlusaja ületamise tõttu või kuuluvad karistused vähendamiseni miinimumini, seaduses ettenähtud miinimumini, mis on 30 päeva vangistust. Ka esitas kaitsja kohtumenetluses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Süüdistatava Aap Vels end süüdi ei tunnistanud ja märkis, et ta loodab, et kohtusaalis valitseb õiglus ning et kohus teeks õige otsuse. Prokurör taotles M. Kalda süüditunnistamist
lg 2 p 4, 7 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 8, millisest tuleb maha arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, mis jätta
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 16 Süüdistatava Maarjo Kalda kaitsja Kadi Sitska taotles õigeks mõista M. Kalda ning juhul, kui kohus peaks leidma, et M. Kalda on mingis teos süüdi, siis on mõistlik menetlusaeg M. Kalda episoodides möödas ning kaitsjatasud peaksid jääma riigi kanda. Ka esitas kaitsja kohtumenetluses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Süüdistatav Maarjo Kalda tunnistas end süüdi ATV varguses, kuid traktori, aia ning kütusevarguseid pole ta toime pannud. Süüdistatav palus end neis õigeks mõista. Kannatanud vaidluste korras sõna ei soovinud. II KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, uurinud, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohus ehitab kohtuotsuse üles järgnevalt: esmalt käsitletakse kuriteoepisoode, millised on kajastatud eraldiseisva kriminaalasja 15240100036 süüdistusaktis (1-15-7760), mis liideti käesoleva kriminaalasjaga nr 14221000134 (1-16-2411) ja seejärel kajastatakse süüdistusi käesoleva põhiasja süüdistusakti raames. Käesolevas peatükis kohus käsitleb esitatud süüdistuste analüüsi. Kohtu järeldused menetluse mõistliku aja, jälitustoimingute seaduslikkuse, karistuse, tõkendite, arestitatud vara suhtes kohaldatavate meetmete, süüteomenetluses tekitatud kahjude, tsiviilhagide, menetluskulude ja asitõendite osas esitatakse eraldi peatükkidena. 1. SÜÜDISTUSAKTIS 1-15-7760 (KRIMINAALASI NR. 15240100036) KAJASTATUD SÜÜDISTUSE OSA Antud süüdistusakti kohaselt süüdistati kolme isikut A. Velsi, S. T. ja R. Õ. erinevates kuritegudes ning nendest oli Harju Maakohtusse kriminaalasja jõudmisel juba eraldatud R. Õ. eraldi menetlusse (01.06.2016.a Viru Maakohtu määrusega). Käesolev kohtukoosseis eraldas S. T. 29.03.2019.a määrusega eraldi menetlusse ning S. T. osas on kuulutatud Harju Maakohtu poolt lahend 07.05.2019.a (kokkuleppemenetlus), milline on jõustunud. Prokurör loobus kohtus A. Velsi süüdistusest K.P.d puudutavas episoodis 15.03.2018.a toimunud kohtuistungil (t kd 26 lk 152-153), mistõttu
(alates 01.01.2015.a.
Vels õigeksmõistmisele. Korrektsuse huvides kohus märgib, et A. Velsile oli esitatud süüdistus selle kohta, et tema 30.01.2014 kell 22.25 paiku Rakveres XXX asuvas söögikohas „X“ tungis kallale K.P.le, kellele lõi kaks korda rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kuna K. P.d puudutavas episoodis mõistetakse A. Vels õigeks on kohtul kohustus anda hinnang käesoleva süüdistusakti raames A. Velsi tegevusele seoses kannatanut M. K.i, kannatanuid A.L. K.t, R. R.i puudutavas episoodis (samal kuupäeval ja osaliselt samas asukohas toimepandud), seejärel A. B.i puudutavas episoodis, samuti ka R. R. puudutavas episoodis. Süüdistusaktist nähtuvalt: Aap Vels´i süüdistatakse
31.03.2015 öösel vastu 01.04.2015 helistas S. T. kannatanu M. K.´ile ja leppis temaga 17 kokkusaamise xxx, V vallas A. A. maja juures. Kokkusaamisel kella 24.00 paiku S. T., Aap Vels ja R.Õ. nõudsid M. K.´i valduses oleva s/a Volvo S80 reg.nr XXX ja võtmete üleandmist. Kannatanu keeldumise peale hakkas S. T. teda riietest rebima, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali ja S. T. peksis teda A.Velsi ja R.Õ. juuresolekul käte ja jalgadega korduvalt keha, näo ja alakeha piirkonda. Peale seda S. T., Aap Vels ja R.Õ. kasutasid oma arvulist ja füüsilist ülekaalu ning survestasid kannatanut tema võimalikku vastupanu mahasurudes ütlema, kus asuvad autovõtmed. Peale seda, kui kannatanu oli avaldanud autovõtmete asukoha, sundisid nad kannatanut istuma A.Velsi poolt juhitava s/a Volkswagen tagaistmele, millega võtsid temalt tahte vastaselt vabaduse. Kannatanul puudus võimalus vabtahtlikult lahkuda sündmuskohalt ja arvestades teda rünnanud isikute ülekaalu, ei olnud tal ka võimalik neile füüsiliselt vastu hakata. Seejärel viisid A.Vels, R.Õ. ja S. T. A.Velsi poolt juhitud s/a Volkswageniga kannatanu elukohta, aadressile XXX, kust M. K. võttis sõiduki Volvo S80 võtmed ning varasemalt tema suhtes kasutatud vägivalla tulemusena andis need A.Velsi või S. T. kätte. Peale seda A.Vels, S. T. ja R.Õ. sundisid kannatanut istuma sõiduautosse Volkswagen ja sõidutasid Haljala valla, xxx garaažide juurde (kus asus s/a Volvo). Sõidu ajal, A.Velsi ja R.Õ. juuresolekul, nõudis S. T. kannatanult mõnitaval ja üleoleval toonil 200 eurot ning kannatanu vaikimise peale, lõi S. T. kannatanut vähemalt kahel korral, rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule valu. 01.04.2015 kella 02.00 paiku A. Vels, S. T.ja R. Õ. võtsid kannatanu käest ära xxx garaažide juures asunud s/a Volvo S80 reg.nr XXX. A.Vels, S. T.ja R.Õ. pukseerisid s/a Volvo S80 A.Velsi maasturiga Haljalas asuvasse tanklasse, kus S. T. istus s/a Volvo S80 reg.nr XXX rooli. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 15E-IDI0024 tuvatati M. K.il haiglasse pöördumisel ja kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised kehavigastused: haav parema kulmupealse piirkonnas, verevalumid vasaku rangluu piirkonnas, vasaku reie sisepinnal ja vasaku küünarvarre sisepinnal, vasaku kodarluu kinnine killunenud murd . Eksperdi arvamuse kohaselt olid need vigastused (käevarre luumurd, parema kulmu haav, hematoomid/verevalumid ja valu üle keha), mis olid tekitatud peksmise tulemusel. Süüdistuse kohaselt Aap Vels koos R.Õ. ja S. T. (tegutsedes grupis), nõudes M. K.ilt sõiduauto Volvo üleandmist, kasutades oma ebaseadusliku tahtmise saamiseks vägivalda ja võttes M. K.ilt vabaduse, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, ja selline tegevus on toime pandud grupis ning vabaduse võtmisega – ehk
Aap Vels´i süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema ajavahemikul 12.12.2014 kella 23.00 kuni 13.12.2014 kella 07.00 LääneVirumaal xxx korteris tungis kallale R. R.´le, lüües viimast korduvalt käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu järjepidevat ja suurt valu. A.Vels tekitas R. R. peksmisega tollele järgmised kehavigastused: verevalumid näol, peas, vasakul pool seljal, marrastused kaelal, rangluu piirkonnas, paremal pool rindkere eespinnal, ninaluude kinnine murd, parema kõrva kuulmekile rebend, mis tekkisid eksperdiarvamuse kohaselt kõva tömbi eseme toimel. Kolm haava paremal pool peas tekkisid terava lõikevahendi toimel. Süüdistuse kohaselt põhjustades R. R.ile järjepidevat ja suurt valu, pani A. Vels toime teisele inimesele järjepideva ja suure valu põhjustamise ehk
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kehtima hakanud
i järgi kvalifitseeritav kui teisele inimesele valu tekitav korduv kehaline väärkohtlemine ehk
Antud süüdistuses prokurör kohtuliku menetluse käigus muutis A. Velsi süüdistust, esitades täiendatud süüdistuse teksti, milline on järgnev: 18 Aap Velsi süüdistatakse
järgi (alates 01.01.2015.a kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 3) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Aap Vels ründas varem korduvalt kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna uuesti 12.12.2014.a õhtust kuni 13.12.2014.a varahommikuni Rakvere linnas erinevates kohtades - nii Tallinna x asuvas x pubis kui ka xxx asuvas R. K. korteris järjepidevalt R. R. viimast alandades. Nimelt ründas Aap Vels 12.12.2014.a õhtul Rakvere linnas x baaris R. R., kes oli jäänud Aap Velsi täpselt tuvastamata tuttavale täpselt tuvastamata rahasumma võlgu ning millist võlga Aap Vels üritas R. R.ilt kätte saada. Nimelt lõi Aap Vels baaris R. R. põlvega ja rusikaga vastu näo piirkonda ning üritas ühtlasi ka R. R.i kägistada. x baari turvamehed lahutasid Aap Velsi ja R. R.i ning juhatasid viimase x baari tagauksest välja, ent Aap Vels järgnes R. R.ile xxx A.-L. K. venna R. K. korterisse ning jätkas seal R. R. ründamist. Eelnevalt aastaid võistluskunstiga professionaalsel tasemel tegelenud Aap Vels ründas korteri elutoas R. R.iga kahekesi jäädes teda uuesti käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Elutuppa sisenenud Anna-Liisa K. üritas Aap Velsi takistada, ent Aap Vels tõukas A.-L. K. eemale ja jätkas R. R.i peksmist käte ja jalgadega ka pärast seda kui R. R. oli elutoa põrandale kukkunud ja teadvuse kaotanud. Lisaks jalgade ja kätega peksmisele viskas Aap Vels joogiklaasi vastu R. R.i pead puruks ning tekitas sellega R. R.i peapiirkonda ka erinevaid lõikevigastusi. Südaöö paiku ilmus politseipatrull kortermaja ette ning koputas ka xxx korteri uksele, mille peale sattus Aap Vels paanikasse ja käskis kõigil korteris olijatel vait olla ning talutas ise R. R.i korteri vannituppa peitu. Pärast seda kui politsei oli andnud korteri omanikule R. K.le korralduse vaiksemalt olla ning lahkunud, jätkas Aap Vels vannitoas R. R.i peksmist, seejuures mõnitades ja alandades R. R.i, millise tegevusega väljendas Aap Vels erilist põlgust R. R.i suhtes - nimelt ähvardas Aap Vels peksmise ajal R. R.i, et laseb viimase korralikult läbi ni**uda ja lubas kõrva pea küljest ära lõigata ning R. R.i suhtes erilise põlguse väljendamiseks urineeris Aap Vels korteri vannitoa põrandal lebavale R. R.ile peapiirkonda. R. R. pöördus enda õe K. R.i abil 13.12.2014.a hommikul Rakvere haigla traumapunkti, kus tal tuvastati kella 12:36 ajal peksmise tulemusena objektiivselt pea ja keha piirkonnas ulatuslikud kinnised ja lahtised hulgihaavad, mille osas teostati loktaalanasteesias üksikõmblused: pea piirkonnas rohked pindmised vigastused, nina turse, vasaku kõrvalesta ülaosas sinine hematoom, kõrvast tagapool tumepunased väikesed hematoomid (parema kõrva kuulmekäigus helepunane veri, kuulmekile perforeerinud), otsmikul mõlemal kulmul umbes 2x2 cm punased hematoomid, paremal oimu-kiirupiirkonnas kolm sirgete servade ja teravate nurkadega tumepunaste koorikutega kaetud haavad pikkusega a 1 cm ja neid ümbritsevad nahaalused verevalumid, kukla piirkonnas kolm pikliku kujuga kitsast hematoomi (pikkusega 2-3 cm), paremal pool kaela alaosas kriimustused umbes 5 cm, vasakul rangluu ümbruses kolm marrastust a 2 cm, vasakul õlavarrel sarnane marrastus, paremal pool rindkere eesseinal V-VI roide kõrgusel rangluu keskjoonel marrastus umbes 2 cm, vasakul pool selja alaosas kolm ümarat punast verevalumit umbes 1,5 cm millest lähtuvad lülisamba poole roosat värvust piklikud hematoomid, lülisambast paremal ulatuslikud erineva suunaga hematoomid ja marrastused, selja ülaosas tumeroosa hematoom, uriinid punalibled. Lisaks tuvastati R. R.il traumapunktis pindmine rindkerevigastus, rindkerepõrutus ja ninaluude kinnine murd. R. R. hospitaliseeriti 16.12.2015.a ninaluude paigalduseks, 2014.a detsembris tuvastati tal parema kuulmekile tagumises osas perforatsioon (05.03.2015.a täiendava järelkontrolli käigus tuvastati, et perforatsioon on viimase kuuga, s.o pärast eelmist 05.02.2015.a toimunud järelkontrolli paranenud). Kokkuvõttes tekitas Aap Vels ööl vastu 13.12.2014.a nii Rakveres xxx asuvas x pubis kui ka xxx korteri erinevates ruumides R. R.i peksmisega, tehes aeg-ajalt peksmises pause, jätkates R. R.i peksmist ka pärast seda kui ta oli R. R.i teadvusetuks peksnud, ning joogiklaasi vastu pead puruksviskamisega viimasele ulatuslikud kehavigastused: verevalumid näol, peas, vasakul pool 19 seljal, marrastused kaelal, rangluu piirkonnas, paremal pool rindkere eespinnal, ninaluude kinnine murd, parema kõrva kuulmekile rebend, mis tekkisid eksperdiarvamuse kohaselt kõva tömbi eseme toimel. Kolm haava paremal pool peas tekkisid terava lõikevahendi toimel, millised fikseeriti 13.12.2014.a kella 12:36 ajal Rakvere haigla traumapunktis. Täiendatud süüdistuse teksti kohaselt pani Aap Vels varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna R. R.ile järjepidevat ja suurt valu tekitades toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi kvalifitseeritav kui teisele inimesele valu tekitav korduv kehaline väärkohtlemisena ehk
Süüdistusakti kohaselt Aap Vels´i süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb järgnevas: - Ajavahemikul 12.12.2014 kella 23.00 kuni 13.12.2014 kella 07.00 lükkas Aap Vels xxx korteris A.-L. K. vastu televiisorit, mille tagajärjel A.-L. K. tundis valu. Lükkamise tagajärjel purunes televiisor maksumusega 500 eurot. - 22.11.2013 kell 04.00 paiku aadressil Tallinn, xxx asuva pubi „L“ ees lõi Aap Vels ühe korra rusikaga näo piirkonda R. R., tekitades kehavigastuse ja füüsilist valu. - 14.07.2014 kell 23.55 ajal Lääne-Virumaal xxx asuva x hotelli ees olevas parklas omavahelise sõnavahetuse käigus tõukas kätega ja lõi kaks korda vastu nägu A. B.i, tekitades A. B.ile tervisekahjustuse – sarnaluu põrutuse ja ägeda stressireaktsiooni. Süüdistuse kohaselt lüües korduvalt teisi inimesi ja tekitades neile valu ja kahjustades nende tervist, pani Aap Vels toime
Alates 01.01.2015 hakkasid kehtima Karistusseadustiku muudatused, mille kohaselt on käesoleval ajal Aap Velsi teod kvalifitseeritavad
lg 2 p 3 järgi, so korduvalt teiste isikute tervisekahjustamise ning valu tekitava kehaline väärkohtlemine, isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. 1.1 Süüdistus seonduvalt kannatanu M. K.iga (
Aap Vels´i süüdistatakse
Süüdistatav A. Vels end nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas ristküsitluse käigus, et M. K. oli ta tuttav (t kd 36 lk 46), S. T. müüs A. Velsile sõiduauto Volvo S80 ja hiljem müüs selle edasi M. K.ile. Kuna enne oli auto müüdud A. Velsile, tahtis ta seda tagasi saada ning ta helistas K. H., kes oli M. K.i sõber, et uurida auto kohta (t kd 36 lk 49). Ta ütles H., et kui M. K. annab auto tagasi, siis S. T. või V. T. maksavad talle 500 eurot. A. Vels selgitas kohtus, et tahtis autot heaga tagasi saada. S. T. väitis talle, et M. K. on nõus auto tagasi andma ja võib autole järele minna (t kd 36 lk 52). Kohtumisele M. K.iga sõitis ta ise roolis olles sõiduautoga, R. Õ. oli ta kõrval ja S. T. istus taga. S. T. väljus autost ja rääkis M. K.iga, väljas oli pime ja A. Vels ei tea, mis seal toimus, hiljem selgus, et nende vahel oli kaklus. S. T. ja M. K. istusid autosse. A. Vels M. K.it ei löönud ega ähvardanud. Nad sõitsid M. K.i korterisse, 20 kust M. K. võttis autovõtmed, andis need S. T.e kätte, edasi sõideti autole järele, poolel teel nõudis S.T. M.K.ilt 200 eurot ja seejuures autos peksis M. K.it. Sõideti garaažiboksi, kust S. T. auto välja ajas, autol sai kütus otsa ja seejärel panid auto köiega teise auto külge ja A. Vels vedas auto x tanklasse, kus seda tangiti. Kuna ta nägi, et M. K.il on nägu paistes, kulm paistes, nägu verine, siis viis ta M. K.i traumapunkti (t kd 36 lk 58) . Kohus ei pea A. Velsi poolt antud ütlusi käesoleva kuriteo kohta usutavaks ja neid tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et need on vastuolus teiste kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Nii kinnitas kohtus kannatanuna ülekuulatud (kuulati üle 06.02.2018.a) M. K. (t kd 23 lk 4), et antud auto ostis ta 3 aastat tagasi V. T.e käest ja maksis selle eest 500 eurot. Tal tekkis hirm, et see auto võetakse temalt ära, ta paigutas auto garaaži. Hirm tekkis seetõttu, et tema juurde tulid 3 aastat tagasi, 01.04 kella 12 paiku öösel S. T., A. Vels ja keegi kolmas isik ja ütlesid, et tahavad seda autot ilma rahata tagasi. Kannatanu väitis, et ta tahab selle auto eest raha, kuna ta on selle auto eest tasunud. Kohtumisele tulid need 3 meest autoga, mille roolis oli A. Vels. M. K.i sooviga saada auto eest raha tagasi ei olnud saabujad nõus (t kd 23 lk 153), nii A. Vels, kui S. T. nõudsid autot (t kd 23 lk 154 ). Enne seda olid olnud ka telefonikõned sel teemal. Auto võeti temalt ära ilma rahata. A. Vels vastas M. K.ile selle peale, kui M. K. auto eest raha soovis, et :„…mida sa haugud’’ (t kd 23 lk 156) ning S. T.lõi ta käeluu katki ja peksis teda autost väljas, peksis igale poole. Põgeneda ta kartis, sest teadis, et ta nagunii leitakse üles, sest Rakvere on väike koht (t kd 23 lk 158). Pärast tema peksmist sõitis ta koos A. Velsi, S. T.e ja kolmanda isikuga autole järele ning kuna ta käeluu oli katki, pidi ta minema kaasa. Ta oli vägivalla tõttu hirmul (t kd 23 lk 159). Ta tõi ka kodunt auto võtmed. Põgeneda puudus mõte, kuna nad oleksid ta nagunii kätte saanud. Auto sõidu ajal peksis S.T. teda veel, nõudis 200 eurot ja lõi teda rusikaga näkku. M K. andis neile garaažis oleva auto üle, kuid kuna autol puudus kütus, pandi auto A. Velsi poolt juhitud autole sleppi, hiljem viis A. Vels ta haiglasse, teda opereeriti ja paigaldati kätte poldid. Kohtule kinnitas M. K., et ta kartis auto äravõtjaid (t kd 23 lk 174). Kannatanu M. K.i ütlused riimuvad kohtus üle kuulatud süüdistatava S. T. ütlustega, kes kohtus kinnitas, et tõepoolest pakkus ta antud autot A. Velsile müüa, aga mingisugustel põhjustel Aap kohale ei jõudnud ja seetõttu müüs ta sellel M. K.ile. M. K. oli auto ära ostnud, kuid siis väitis A. Vels, et auto tuleb talle ära anda. A. Velsi ja M. K. suhted ei olnud head, A.Vels nimetas M. K.it kitseks (t kd 30 lk 13-14), kuna ta oli politseis mingeid asju välja rääkinud ning sellisel juhul ei tohigi isik midagi öelda, vaid minnakse ja võetakse auto ära (t kd 30 lk 14), A. Velsile ei julgenud enamus inimesi Rakveres vastu hakata, kuna ta lihtsalt läks ja peksis läbi. M. K.i juurde mindi kolmekesi, tema, A. Vels ja R. Õ. ning Aap alustas jutuajamist, nõudis autot ja autovõtmeid (t kd 30 lk 14-15). A. Vels rääkis üleolevalt. M K. vastas, et tahab oma raha tagasi ja siis annab oma auto. Eelnevalt oli A. Vels T.le rääkinud, et auto tuleb minna ja ära võtta ja ta helistas talle korduvalt samal teemal (t kd 30 lk 16) ning S. T. vastusena prokurörile vastas ,,mis mul muud üle jäi’’. R. Õ. olid Aapil sellised suhtes, et kui A. Vels ütles, et lähed ja teed, siis ta tegi, isegi ei vaielnud vastu (t kd 30 lk 20). Vastusena küsimusena prokurörile, kas M. K. andis auto vabatahtlikult ära, vastas S. T. eitavalt (t kd 30 lk 21). S. T. selgitas, et tema ja A. Vels nõudsid M. K.ilt auto võtmeid. Ta kinnitas, et A. Vels rääkis üleoleva tooniga, oli agressiivne ning M. K.il tekkis arusaam, et muud üle ei jää, kuna S. T. oli teda eelnevalt peksnud. S. T. lõi teda jalaga autost väljapoole. Samuti nõudis ta temalt autos laenu 200 eurot ja lõi teda uuesti. Seejärel võeti garaažist M. K.i auto, mindi tanklasse, tangiti autot ning A. Vels ja M. K. sõitsid kuskile ära ja hiljem ta kuulis, et Aap viis ta haiglasse (t kd 30 lk 25). Kaitsjad korduvalt rõhutasid, et peavad S. T. ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtul puudub põhjus antud isiku ütlustes kahelda. Nagu kohus eelnevalt märkis, on need täielikult kooskõlas kannatanu M. K.i poolt kohtus antud ütlustega, samuti on need riimuvad jälitustoimingu 21 protokollis kajastatud telefonide salajase peatkuulamise käigus kogutud teabega. Kohus kuulas kõned kohtuistungil üle vahetult. Antud M. K.i episoodis kinnitavad kohtu poolt uuritud telefonikõned M. K.i ja S. T. kohtus antud ütluste paikapidavust ja usaldusväärsust. Nii nt. 01.09.2015.a. jälitustoimingu protokollis olev kõne 29.03.2015.a kell 18:25 A. Velsi ja S. T. vahel A. Vels esmalt uurib, kas sõiduauto Volvo on alles ning väidab, et ta võtab selle tagasi (t kd 24 lk 55). Kõne sisust nähtuvalt A. Vels väidab, et teda ei huvita, ta tahab auto kätte saada ja S. T. peab selle ära võtma. Ka nimetab ta M. K.it kitseks (t kd 24 lk 56), milline väide riimub süüdistatava S. T. kohtus antud sellekohase ja eelrefereeritud ütlusega. Samuti kinnitavad S. T.e ja M. K.i ütluste õigsust ka samas jälitustoimingu protokollis fikseeritud ja kohtus kuulatud kõne 31.03.2015 kell 13:49 S. T.e ja M. K.i vahel, millises S. T. selgitab M. K.ile, et Aapil ,,on pohui, ta tahab seda autot tagasi saada ja teda ei huvita’’ (t kd 24 lk 59), M. K. püüab selgitada, et ta on ju selle auto ostnud. Samuti telefonikõne 31.03.2015 kell 14:46 S. T.e ja V. T. vahel, millises S. T. kinnitab, et ta koos Aapiga läheb võtab selle auto ära (t kd 24 lk 60). Samuti 31.03.2015 kell 23:44 S. T.e ja M. K.i vaheline telefonikõne, millises S. T. lepib kohtumise M. K.iga kokku (t kd 24 lk 64). Kohtus kinnitas ka tunnistaja V.T., et ta müüs oma sõiduki M. K.ile, aga lepingut vormistada ei jõutud, M. K. tasus selle eest sularahas samal päeval (t kd 23 lk 181-183). Ta ei ole A. Velsilt selle sõiduki eest mingit raha saanud, ega seda talle müünud. Lisaks eelkäsitletud tõenditele (süüdistatava S. T., kannatanu M. K.i, tunnistaja V. T. ütlused, 01.09.2015.a jälitustoimingu protokollist eelkäsitletud kõned) kinnitavad süüdistatava A. Velsi süüd antud kuriteos ka päring Rakvere Haigla EMO osakonda M. K.i osas (t kd 23 lk 241-242) ja vastus päringule (t kd 23 lk 243-247), millest nähtuvad isikule tekitatud vigastused, nende raskus ja tekkemehhanism, lokalisatsioon, millised kattuvad samuti S. T. ja kannatanu M. K.i ütlustega. Samuti kinnitab A. Velsi süüd päring SA X xxx osakoda M. K.i osas (t kd 23 lk 248-249) ja vastus päringule, väljavõte haigusloost, (t kd 23 lk 250-260), millest nähtuvad samuti eelnimetatud asjaolud. Samuti 06.04.2015.a ekspertiisimäärus (t kd 24 lk 1-2) ja 23.04.2015.a isiku ekspertiisiakt nr 15E-IDI0024 (t kd 24 lk 3-10), millest nähtuvalt sedastati M. K.il haiglasse pöördumisel ja kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised kehavigastused: haav parema kulmupealse piirkonnas, verevalumid vasaku rangluu piirkonnas, vasaku reie sisepinnal ja vasaku küünarvarre sisepinnal, vasaku kodarluu kinnine killunenud murd, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel võimalik, et korduvates inimese sooritatud löökidest rusikate või kängitsetud jalaga vastu pea piirkonda, rindkeret, üla-ja alajäsemeid määruses ja kannatanu poolt kirjeldatud ajal ning asjaoludel. Vasaku kodarluu kinnine murd ja verevalum vasaku küünarvarre sisepinnal tekkisid üheaegselt ja ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja nädala, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Haav parema kulmupealise piirkonnas, verevalumid vasaku rangluu piirkonnas, vasaku reie sisepinnal ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustus eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem, kui neli nädalat (3-5 päeva). Samuti kinnitavad süüdistatava süüd kohtus uuritud 20.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev DVD-plaat (t kd 23 lk 210-219), milline on salvestatud Haljalas,xxx asuvas xxx tankla juures, millest nähtuvalt on M. K. ja S. T. ütlused kooskõlas asjaoluga, et tanklasse sõidavad 2 sõiduautot, esimene sõiduauto on tumedat värvi maastur, mille taga on trossiga teine sõiduauto valget värvi Volvo ning Volvol põlevad ohutuled, võetakse ära vedamisköis ning auto juures on 3 inimest, samuti nähtub fototabelilt (lk 210), et kannatanu on ilmsete peksmisjälgedega (verine nägu), samuti 01.04.2015.a äratundmiseks esitamise protokollidega (t kd 23 lk 204-207), millises kannatanu M. K. tundis ära S. T., kui isiku, kes teda peksis ja ta 22 käeluu jalalöögiga murdis ning temalt sõiduki Volvo S80 ära võttis, samuti tundis ta ära auto ära võtnud isikuna A. Velsi ja kohtus ta selgitas, et tundis süüdistatava ära näo järgi (t kd 23 lk 151). Samuti tõendab süüdistatava süüd 03.04.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokoll (t kd 23 lk 220-226), milline kohtus avaldati ja mis kattub M. K. kohtus antud ütlustega, millistel olid fotodel kajastatud maja, kus ta elas, garaaž, kus asus Volvo ning samuti tankla, kuhu nad läksid. Samuti kohtus uuritud 01.04.2015.a isiku läbivaatuse protokoll, fotod (t kd 23 lk 228240), millised on tehtud kannatanust peale operatsiooni. Kohtus isik selgitas, et käevigastus tekkis peksmise ajal, näovigastused tekkisid samuti peksmisest. Samuti kinnitavad süüdistatava süüd kohtus ülekuulatud R. Õ.(süüdistusakti kohaselt antud episoodis süüdistatav ning käesolevaks hetkeks antud kuriteos süüdimõistetud isik) ütlustega selle kohta, et kuna ta oli A. Velsile võlgu, pidi ta A. Velsil aitama kuritegusid toime panna ja siis arvestati tema võlast summasid maha (t kd 17 lk 82). Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga osas, et R. Õ. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna ka need riimuvad eelkäsitletud S. T. ütlustega (väitis, et R. Õ. pidi A. Velsi korraldusi täitma vastuvaidlematult) ja kohtul puudub alus neis kahelda. Antud episoodis prokurör ega kaitsjad R. Õ. täpsemalt ristküsitleda ei soovinud. Samuti kinnitavad süüdistatava süüd kohtus üle kuulatud tunnistaja K. A. ütlused, kes ristküsitlusel selgitas, et tema oli 01.04.2015.a tööl Haljala tanklas, xxx klienditeenindajana ja ta mäletab ähmaselt verist meest, kes tuli tanklasse (t kd 23 lk 188), ning samuti tunnistajana ülekuulatud V. T. ütlused selle kohta, et tema oli algselt sõiduauto Volvo omanik, aga ta müüs selle maha M. K.ile, kes andis auto eest raha. Müügilepingut vormistada ei jõutud. Ta ei mäleta, et ta oleks seda müügiks pakkunud A. Velsile ning isiklikult ei ole ta seda A. Velsile müüa pakkunud (t kd 23 lk 181-183). Samuti kinnitas ta, et ajal, mil ta müüs auto K.ile, pidas tema ennast auto omanikuks (t kd 23 lk 186-187). R. Õ. ja S. T.on jõustunud kohtulahenditega antud kuriteos süüdi mõistetud. R. Õ.05.10.2016.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega 1-16-4869 ja S. T .Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.05.2019 otsusega 1-19-2585. Antud kuritegu on süüdistusaktis kvalifitseeritud
Eelkäsitletud tõenditest nähtus, et isikud tegutsesid grupis (R. Õ., A. Vels, S. T.). Isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks neist valitses tegu ja neil oli ühine eesmärk sõiduki valduse üleminekuks ning igaüks neist täitis koosseisu kuriteo realiseerumisel (RKKK 3-1-1-57-09). Isikud tegutsedes grupis nõudsid M. K.ilt sõiduauto üleandmist ning asjaolu, et selline nõue oli ebaseaduslik nähtus esmalt S. T. ütlustest, kes väitis, et ta müüs temale kuuluva sõiduki just M. K.ile ja M. K. oli selle eest tasunud, S. T. kinnitas, et A. Vels selle sõiduki eest ei olnud talle raha maksnud, ka ei tasunud ta selle eest M. K.ile sõidukit ära võttes, samuti kannatanu M. K.i ütlustega selle kohta, et ta oli sõiduki eest tasunud ja see kuulus talle. Tegelikult nähtub nõude ebaseaduslikkus ka A. Velsi poolt ristküsitlusel prokurörile poetatud vastus, milline riimub eelnimetatud tõenditega, mistõttu selle lause usaldusväärsuses ei ole alus kahelda, nimelt prokurörile vastates ütles ristküsitluse käigus A. Vels, et ta M. K.ile Volvo eest ei maksnud (t kd 36 lk 126). Küsimusi tekitas A. Velsi kaitsjas asjaolu, et isikute tegevus on kvalifitseeritud ka M. K.ilt vabaduse võtmisega toimepandud kuriteona, kuid kuna kannatanu M. K. kohtus ka selgitas, et ta käeluu löödi katki, ta pidi kaasa minema ning ta oli vägivalla tõttu hirmul (t kd 23 lk 159) ei olnud kaasminemine isiku vaba tahe, vaid sunnitud tegevus, mis baseerus hirmul, ka selgitas ta, et põgenemisel oleks ta nagunii kätte saadud (t kd 23 lk 158, 160), mistõttu on A. Velsi tegevus ka selles osas õigesti kvalifitseeritud. 23 Kohtus leidis tõendamist, et isikud ühise kavatsusega (seda iseloomustab ka asjaolu, et tegevust planeeriti, eelnevalt tehti kannatanule mitmeid telefonikõnesid), nad kasutasid oma ebaseadusliku tahtmise saamiseks vägivalda ning panid toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, milline pandi toime grupis ja vabaduse võtmisega. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli sõiduki saamine enda valdusesse, isikud soovisid teo tagajärge ja tegutsesid selle nimel. Asjaolu, et A. Vels ise vägivalda ei kasutanud, ei oma tähtsust, kuna eelpool kajastatud tõenditest nähtus, et A. Velsi eesmärk oli vahendeid valimata sõiduk enda valdusse saada ja sel eesmärgil ka tegutseti grupis. Sellist seisukohta avaldas A. Vels korduvalt tõendiks olevates ja eelrefereeritud kõnedes. Kohus ei nõustu kaitsja S. Sillari seisukohaga selles, et isik kuulub õigeksmõistmisele, kuna A. Velsil oli subjektiivne õigus nõuda sõiduki valduse üleandmist. Kohus eelnevalt ka selgitas, et selline asjaolu kohtus tõendamist ei leidnud. Kohus leidis tuvastamist asjaolu, et A. Vels viis M. K.i ise haiglasse, ilmselgelt tegi ta seda soovist vältida olukorda, kus M. K. läheb politseisse. Sellist seisukohta toetavad ka jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned 30.03.2019.a kell 18:10 A. Velsi ja K. H. vahel (t kd 24 lk 57), kus A. Vels tunneb muret, et juhul, kui vastu hambaid saab võib isik menti joosta. Asjaolu, et M. K. ilmselgelt kartis A. Velsi nähtub ka antud protokollis kajastatud ka kohtus uuritud 01.04.2015.a kell 01:23:42 M. K. poolt saadetud sõnumist A. Velsile (t kd 24 lk 64), millises ta kannab A. Velsile ette, et käeluud hakatakse kokku panema, edasi saadab M. K. sõnumi kell 03:14:49, et tal operatsioonile minek ning nendevahelisest kõnest 01.04.2015 kell 16:02 (t kd 24 lk 65), millises A. Vels tunneb muret, miks ’’mendid’’ M. K.it otsisid. Samuti nende omavahel 01.04.2015 kell 16:07 toimunud kõnest (t kd 24 lk 66), kus A. Vels ütleb „vaata, et sa seal midagi ei pane!’’. Asjaolu, et A. Vels kannatanu haiglasse viis, saab arvestada karistuse mõistmisel arvestatava tuvastatud tehioluna, mitte aga ei muuda see A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooni. Kohus ei tuvastanud A. Velsi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus hiljem kohtuotsuses lk. 74 selgitab, millisel põhjusel kuulub A. Velsi tegevus kvalifitseerimisele
Tsiviilhagi antud episoodis ei esitatud. 1.2 Kannatanut R. R. puudutav episood Käesoleva episoodi puhul juhib kohus tähelepanu asjaolule, et antud süüdistuses prokurör kohtuliku menetluse käigus muutis A. Velsi süüdistust, esitades täiendatud süüdistuse teksti 02.10.2018.a kohtuistungil (t kd 35 lk 39), milline asub kohtutoimikus (t kd 35 lk 71). Menetlusosalistel oli piisav aeg sellega tutvuda ning süüdistatav A. Vels kuulati käesoleva muudetud süüdistuse osas üle alles 30.10.2018.a (t kd 36 lk 68). Muudetud süüdistuses A. Vels end
lg 2 p 3 järgi (varasem kvalifikatsioon
R. on tema K. vend, kellega tal olid head suhted. R. R. hüüdnimeks oli „x (t kd 36 lk 69). A. Vels selgitas istungil, et kuna kannatanu oli T. R.le võlgu, aga kokkuleppe oli, et ta pidi selle raha A. Velsile üle kandma, mida ta aga ei 24 teinud, siis kannatanu Eestisse saabumisel nad kontakteerusid. A. Vels oli Rakveres x baaris 13.12.2014.a, nägi seal kannatanut, tekkis konflikt. Hiljem kutsus R. K. õde A.-L. K. neid ühte korterisse, A. Vels läks sinna, seal tarbiti alkoholi. Korteris tekkis sõnavahetus ja rüselus. Vastates ristküsitluse käigus küsimustele selgitas A. Vels, et teab, et oli koos kannatanuga pikali maas, kuid teda ei peksnud, pudeliga ei löönud, kannatanu lõi ilmselt ise pea vastu lauda ära, pea oli katki ja A.-L. K. tuli neile vahele ja lahutas nad. Kõnedes, kus ta ise räägib R. R.i peksmisest, ta lihtsalt lõõpis ja uhkustas. Kohus ei pea A. Velsi ütlusi R. R.i suhtes toimepandu osas usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need ütlused ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega, kohus rõhutatult märgib ka seda, et oluliselt erinevad süüdistatava poolt kohtus antud ütlused A. Velsi poolt jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus kuulatud telefonikõnedes väidetust. Käesolevas episoodis on kohtus andnud ütlusi R. K., A.-L. K., K. R. ja R. R. ning kohus on vahetult üle kuulanud antud intsidenti puudutavad jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõned. Tõsi, kannatanu R. R.i kohtus ristküsitlemine olulist selgust sündmusesse ei andnud, ta väitis kohtus, et sel päeval eelnevalt oli ta x baaris ja teab, et hiljem viibis ühes korteris, mis vist kuulus R. K.le. Ta oli võlgu T. R.le ja seetõttu olid tal probleemid. Kannatanu kinnitas, et tema hüüdnimeseks oli „xxx. Kannatanu väitis kohtus, ei mäleta, mis korteris juhtus, teab, et sattus haiglasse ja et tal fikseeriti traumapunktis vigastused. Ta kinnitas, et tema pikkuseks oli 176 cm ja kaalub 62 kg, võitlussporti pole ta kunagi teinud, küll aga teab ta, et A. Vels oli poksija. Ta selgitas, et ta ei soovinud enda peksmise tõttu politseisse minna, kuna ta ei tahtnud sekeldusi (t kd 25 lk 206). Kohus ei saa välistada, et isik kehavigastuste laadi ja lokalisatsiooni tõttu sündmusi täies mahus ei mäleta. Selline versioon riimub kohtus tunnistajana üle kuulatud tunnistaja K. R.i ütlustega selle kohta, et ta kuulis A.-L.K.lt, kes viibis sündmuskohal, et ajal, kui A. Vels maas lamavat R. R.i peksis, oli kannatanu maas „nokkis“ (ehk teadvusetu) (t kd 25 lk 172). Selline asjaolu tuleneb ka 01.09.2015.a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnedest, millises 13.12.2014.a kell 06:12 toimunud kõnes A. Velsi ja tundmatu vahel A. Vels kinnitab kannatanu kohta, et „…lõin ta magama..“ (t kd 25 lk 87). Antud kõnes kasutatakse kannatanu suhtes nime X ning kohtus kinnitas nii kannatanu ise (t kd 25 lk 202) kui ka tunnistaja A.-L. K.(t kd 27 lk 58), samuti ka A. Vels ise R. R.i suhtes sellise hüüdnime kasutust. Kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas on kohtus leidnud tõendamist ja seda esmalt eelrefereeritud kannatanu ütlustega selle kohta, et antud kuupäeval ta tõesti X baaris ja antud korteris viibis ja peksa sai ja traumapunkti sattus, samuti ka jälitustoimingu protokollides kajastatud kõneeristustega, milliseid kõnesid kohus ise vahetult uuris, kus A. Vels ise erinevatele isikutele sündmust üksikasjalikult ja kõigis kõnedes kokkulangevalt kirjeldab. Nii tõendavad A. Velsi süüd eelnimetatud jälitustoimingu protokollis fikseeritud ja kohtus vahetult kuulatud kõned: 13.12.2014.a kell 06:12 toimunud kõne, millises A Vels praalib, et „…X tapsin ära praegust!’’,,,..vedeleb vereloigus ja kusesin pähe ka veel’’, mh ütleb A. Vels ’…ütlesin, et lõikan sul kõrvad ka peaküljest ära veel’’(t kd 25 lk 86-87). Ka nähtub antud kõnest, et A. Vels pidas kannatanut süüdiolevaks ühes võlas ning samuti nähtub asjaolu, et eelnevalt X baaris tekkis neil juba konflikt. Ka väidab A. Vels, et „…lõin ta magama, lõin pudeli ka veel pähe puruks, tampisin vähe kuradi jalaga vastu pead…’’. Samuti on A. Velsi süü tõendatud samas jälitustoimingu protokollis kajastatud teise telefonikõnega, millises 13.12.2014.a kell 10:46 (T. R. ja A. Velsi vaheline kõne) A. Vels samuti väidab, et ta kuses 25 R.ile pähe, lõi talle pudeli pähe puruks, samuti kõne samast jälitustoimingu protokollist 13.12.2014.a kell 16:13 (kõne A. Velsi T. R. vahel), kus A. Vels selgitas, et ta pidas R. kitseks, võttis tal alguses kõrist kinni, kägistas ning hiljem „jõhkralt tampis’’. Samuti kirjeldab ta, et ta lõi kannatanut pudeliga vastu pead, kui ta maas korises, tõi ta vannituppa, kuses talle pähe. Sama väidab A. Vels ka veel ühes kõnes (telefonikõne 13.12.2014.a kell 16:43, kõne A. Velsi ja T. M. vahel) ning samuti telefonikõnes samast kuupäevast 13.12.2014 kell 20:39 tuvastamata isikuga, kus ta üksikasjalikult kirjeldab R.i peksmist, seda, et sai „X“ kätte, lõi ta ,,krogiks’’, kuses talle pähe. Ka selgitab ta, et nägi teda enne X baaris, kuid kannatanu pani sealt jooksu, ta sai ta kätte, võttis talt kõrist kinni, edasi kohtuti korteris, kus ta „käis jalgadega raisast üle, retsis täiega“. A. Vels kirjeldab: “…pea oli jumala lõhki, võtsin klaasi vaata oli seal maas, viskasin klaasiga vastu pead. Klaas läks puruks. Türa vereloik oli selline normaalne. Mingi eit tuli mulle kallale viskasin selle telekasse…’’. Antud episoodis on oluline, et jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnedest joonistuvad välja A. Velsi selleaegsed väärtushoiakud, suhtumine teise inimesesse, tema elusse ja tervisesse. Nimelt 13.12.2014.a kell 06:12 (varem käsitletud) kõnes mh väidab A. Vels nagu kinnitas ka kannatanu, et tal esines mingi võlg R.le. A. Velsi sõnul kõnes pidi tema ära maksma kannatanul olnud võla, mida ta kannatanult aga tagasi ei saanud, siis võlg tingis vägivalla ning kõnes 13.12.2014.a kell 16:13 (t kd 25 lk 89) selgitab A. Vels, et „…nüüd ongi alla lastud, enam pole midagi rääkida. Nüüd ongi võlg tasa. Sealt rahasid nagunii ei saa, sai vähemalt midagi vot’’. Ehk sellest nähtuvalt A. Velsi väljakujunenud hoiaku pinnalt oligi tema jaoks normaalne ja uhkustamist vääriv tema selline käitumine- võla lahendus vägivallaga, sellise vägivallaga ja küünilise käitumisega uhkustamine ja kõikides eelnimetatud kõnedes oli ta uhke oma vägivalla ja küünilise tegevuse üle (peksmine, pähe urineerimine) ja A. Vels pidaski seda normaalseks Kogu A. Velsi tegevus, mis kohtus tuvastamist leidis ja R. R.i suhtes toime pandi, oli kannatanu suhtes äärmiselt alandav. Samuti kõnedes sellise tegevusega uhkeldamine oli küüniline. Kõik eelnevalt käsitletud telefonikõned kirjeldavad sündmusi ühetaoliselt ning pole alus kahelda nende sisus, kuna need riimuvad kohtus kogutud teiste tõenditega. Esmalt riimuvad kõned (A. Velsi poolt kõnedes enda tegevuse kirjeldamine kannatanu suhtes) kannatanu kehavigastusi ja nende lokalisatsiooni ja tekkemehhanismi fikseerivate tõenditega: isiku ravidokumentidest nähtub, et R. R. pöördus Rakvere haigla traumapunkti 13.12.2014.a kell 12:36 (t kd 25 lk 103-106, 112-114, 119-123), tal tuvastati hulgi kinnised ja lahtised haavad, erinevates kehaosades, sh kolju- ja näoluude murd, ninaluude murd, kinnine ning A. S Rakvere haigla epikriisist (t kd 25 lk 107, 111) nähtuvalt hospitaliseeriti kannatanu ninaluude paigaldamiseks. Tema kehavigastused on kajastatud ka tõendiks olevas isiku ekspertiisiaktis 15E-IDI0070 (t kd 25 134-139), millest nähtuvalt olid tal verevalumid näos, peas, vasakul pool seljal, marrastused kaelal, rangluu piirkonnas, paremal pool rindkeere eespinnal, ninaluude kinnine murd, parema kõrva kuulmekile rebend, mis kõik oli tekitatud kõva tömbi eseme toimel. Ka leiti tal 3 haava paremal pool peas, mis tekkisid terava lõikevahendi toimel. Ekspert jõudis järeldusele, et eelnimetatud vigastused võisid tekkida 13.12-13.12.2014.a sündmuse ajal. Seega A. Velsi kõnes esitatud väited isiku igale poole sh pähe peksmisest ja teda ka pudeliga (klaasiga) pähe löömisest riimuvad täielikult antud ekspertiisaktis tuvastatuga (nii tömp trauma kui ka terava lõikega haavad, tekkemehhanismi ja lokalisatsiooniga). Kohus taas märgib, et ei saa välistada, et nende vigastuste tõttu kannatanu võib-olla tõesti ei mäleta kogu sündmust, kuna talle tekitati ilmselgelt suurt valu, vigastusi ja üleelamisi ja ta võis olla ka hiljem mingi aja teadvusetu. Küll aga on kohtul alus arvata ka seda, et R. R. jätkuvalt kardab A. Velsi, aluse seda arvata annab kohtule esmalt kannatanu R. R.i poolt kohtus ristküsitluse käigus antud vastus, et politseisse ta ei teinud avaldust, kuna ei tahtnud sekeldusi, S. T. eelmise episoodi refereeritud ütlused, et Rakveres kõik kartsid A. Velsi. Samuti annab selles tunnistust kohtus tunnistajana ülekuulatud K. R.i väide selle kohta, et ta arvab, et ta vend 26 ei teinud politseisse avaldust, kuna ta kartis A. Velsi (t kd 25 lk 173). Ka kohtus käitus kannatanu moel, mis andis aluse teha järeldusi hirmust (vältis A. Velsiga silmsidet). Süüdistatava A. Velsi süüd toimepandus tõendavad lisaks eelnimetatud tõenditele ka tunnistaja R. K. poolt kohtus antud ütlused, mille kohaselt tema korteris antud õhtul viibis seltskond, kuhu kuulusid ka R. R. ja A. Vels, samuti viibis seal A.-L. K., tarbiti alkoholi. Tema läks suitsetama, arvab, et oli suitsetamas 5-10 minutit (t kd 25 lk 194), teab, et A. Vels ja R. R.i vahel oli alanud sõnelus, mis läks hiljem üle rüseluseks, kuna ta seal kõrval ei viibinud ei tea ta, mis toimus. Ta ei tea, kas vannitoas R. R.i peksti (t kd 25 lk 196). Kaklus lahutati. Ta ei näinud ise pealt, et R. R. oleks kusagile vastu kukkunud (t kd 25 lk 182). Ta kinnitas, et R. pea oli verine, ta ulatas R.le ka rätiku, R. käis ka vannitoas pesemas (t kd 25 lk 186). Ta teab, et R. R. pole tegelenud võitlusspordiga, küll aga on A. Vels tegelenud kikkpoksiga. Ka rääkis R. talle hiljem, et ta sai A. Velsi käest peksa, samuti kohtus tunnistajana ülekuulatud K. R.i ütlused selle kohta, et tema meelest oli R. kellelegi võlgu ja seetõttu ajas A. Vels teda taga. Talle helistas ühel hommikul R. R. ja ütles, et ta on R. K. juures ja sai peksa. Ta läks vennale järgi, ta teadis, et seoses T. R.ga on vennal mingi jama ja ta ütles ka, et hoidku nad R.st eemale. R. tuli korterist koos R. K.ga välja, ta ei saanud kõndidagi, ta talutati autosse. Pea oli tal nagu pall, riided olid verest läbi imbunud ja ta viis venna kohe traumapunkti (t kd 25 lk 171). Tema kuulis sündmustest A.-L. K.kaudu, kes väitis talle, et juba X baaris oli tekkinud R. R.il ja A. Velsil tüli ja kui ta vend oli K. korteris, A. Vels sinna saabudes kohe lõi ta venda, kes kukkus maha põrandale, kui teda peksti. Vend oli maas „nokkis’’, kuid A. Vels peksis teda edasi ja A.-L. K.oli heitnud lausa A. Velsile peale, et A. Vels teda rohkem peksta ei saaks. A. Vels oli tassinud R. vannituppa, kuna kartis, et politsei tuleb. Ta arvab, et vend ei läinud politseisse ega teinud avaldus, kuna ta kartis A. Velsi (t kd 25 lk 173), samuti A.-L. K. kohtus antud ütlused selle kohta, et 12 või 13 detsember 2014.a xxx tema venna (R. K.) korteris, peksis A. Vels kannatanut. Seal viibisid ka R. K., Ä. P.. Ta teab, et A. Vels tuli sinna X baarist. Mingil ajal algas R. R.i ja A. Velsil vahel kaklus. Tunnistaja üritas sellesse sekkuda, aga ta tõugati eemale. A. Velsil ei näinud ta mingeid vigastusi, küll aga oli R. R. verine, verised olid nägu ja pea (t kd 27 lk 52-53). Ta arvab, et ta rääkis ka R. õele peksmisest (t kd 27 lk 56, 60). Ka antud isik kinnitas, et R. R.i kutsuti x, ka kinnitas ta, et ta täpseid sündmusi ei mäleta, kuna need juhtusid ammu (t kd 27 lk 60). Kuna tunnistaja K. kinnitas, et viibis korterist ka eemal, ei pruugi ta olla kursis kogu toimunud peksmise kuluga. Prokurör jõudis järeldusele, et A. Vels põhjustas R. R.ile järjepidevat ja suurt valu, mistõttu pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritud kui teisele inimesele valu tekitav, korduv kehaline väärkohtlemine, ehk
Kohtus leidis tõendamist, et kõik prokuröri poolt süüdistuses nimetatud kehavigastused tekitas A. Vels. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu juhul, kui see põhjustas valu ning kuigi ei ole hetkel teada, millises peksmise staadiumis kannatanu võis teadvuse kaotada, on tõendatud, et tema suhtes kasutas A. Vels vägivalda juba X baaris, edasi jätkus peksmine korteris ja on ilmne, et kuna algselt tunnistajate K.de ütlustest tulenevalt R. oli teadvusel (rüseles maas, pühkis verd), siis järelikult oli ta teadvusel ja tundis valu pikemat aega. Löök, mille tagajärjel võib kaduda teadvus, peab olema eriti tugev. A. Vels ise oma kõnedes kinnitas, et peksis maas lamavat kannatanut jalgadega pähe, milline asjaolu riimub peas tuvastatud vigastustega ja tuvastatud tekkemehhanismiga. A. Velsi tegevus R. R.i suhtes on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena, mis käesoleval ajal on valu tekitav korduv kehaline väärkohtlemine (episood X baaris ja korteris) ja see on õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu R. R. tsiviilhagi ei esitanud, ka ei esine antud episoodiga seoses asitõendeid. 27 Kohus leiab, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. A. Vels kohtus enese õigustamiseks märkis esmalt, et R. R. sai vigastused muul moel. Algselt väitis ta, et R. R.il olid varem vigastused saadud muu kakluse käigus (t kd 36 lk 72), hiljem väitis, et R. R. kukkus trepist alla (t kd 36 lk 73). Nagu kohus juba eelnevalt väitis, kohus A. Velsi ütlusi R. R.i suhtes toimepandud usaldusväärseks ei pea ning ei kannatanu ise ega ka mitte keegi tunnistajatest ei kinnitanud kohtus, et isik oleks eelnevalt vigastusi omanud. Meditsiinidokumentidest nähtuvalt tekitati kõik tuvastatud vigastused antud sündmuse ajal. Asjaolu, et A. Vels ühes kõnes T. M. (telefonikõne 13.12.2014.a kell 16:34) on maininud, et X lõi ka teda lahtise käega, ei muuda A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooni. Vägivalda kasutas ta kannatanu suhtes nii baaris kui ka korteris. Isegi, kui kannatanu teda vahepeal lahtise käega lõi, tuleb silmas pidada, et kohus veendus, et kannatanu oli õbluke ja hirmunud noormees, kes ka endi sõnul on 176 cm pikk ja kaalub 62 kg ja kes pole kunagi poksinud ega mingi võitluspordiga tegelenud, A. Vels oli aga füüsiliselt tugev, enda ja teiste sõnul kikkpoksiga aastaid tegelenud ja sel alal ka võistelnud noormees, mistõttu ei oleks pidanud A. Vels mingit vägivalda kasutama ründe tõrjumiseks, veel vähem põhjendamatult isikut järjepidevalt ja tugevalt peksma, seda ka ajal, mil kannatanu lamas ja oli teadvusetu. Asjaolu, et kannatanu end mingil moel kaitsta püüdis ei muuda A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooni. Ka ei leidnud tuvastamist, et kannatanu oleks olnud võlgu A. Velsile. Kuna A.Velsi tegevuse ajendiks oli pahameel „võla`` mittetasumise osas ja ta läks X baarist edasi korterisse, kus kannatanu viibis ilmselgelt kätte maksma, oli kuritegu pandud toime kavatsetult. Seda kinnitavad ka eelkäsitletud kõnede sisust tulenev. A. Velsi eesmärk oli kannatanu üles leida ja teda karistada võla mittetasumise eest nagu nähtus uuritud tõenditest, seega oli kuritegu toime pandud kavatsetult. Algselt oli kuritegu kvalifitseeritav
järgi, alates 01.01.2015.a.
1.3 Kannatanut A.-L. K. puudutav episood A. Velsile on esitatud süüdistus samal kuupäeval samas korteris, ka A.-L.K. suhtes toimepandud vägivallateos, selles, et ta lükkas ta vastu televiisorit, mille tagajärjel isik tundis valu ja televiisor purunes. A. Vels end ka nimetatud episoodis süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selle kohta, et A.- L.le polnud valu tekitamine tahtlik, kuna A.-L. tiris Aapi eemale, siis nad kukkusid koos ning temale teadaolevalt ei ole A.-L. kurtnud, et ta valu sai. Kannatanu K. kohtus selgitas, et kuna R. R. ja Aap rüselesid, läks ta neile vahele ning Aap lükkas teda (t kd 27 lk 53). Kuigi ta sellel hetkel valu ei tundnud, oli tal järgmine päev käe peal sinikas. Teler purunes selle tõttu ning Aap või tema vend hiljem maksis teleri kinni. Kuna kannatanu ütlustest nähtuvalt oli A. Vels see, kes teda tõukas ning ka oli järgmisel päeval tema käe peal sinikas, kahjustati tema tervist ning ilmselgelt tekitab sinikas ka valu, mistõttu on A. Velsi tegevusele antud õige juriidiline hinnang. Kohtul ei ole põhjust kannatanu ütlustes kahelda, küll aga kohus juba eelnevalt selgitas, miks A. Velsi ütlused antud kuupäeval toimunu kohta usaldusväärsed ei ole ja miks kohus neid tõendina ei arvesta. Ka nähtus varem kohtuotsuses käsitletud jälitustoimingu protokollis fikseeritud ja kohtus vahetult kuulatud kõnest 13.12.2014 kell 20:39 tuvastamata isikuga A. Velsi süü, kõnes A. Vels muuhulgas märgib “…Mingi eit tuli mulle kallale, viskasin selle telekasse’’, seega riimuvad kannatanu ütlused antud tõendiga. Kannatanu ütlustega, samuti tunnistaja K. R.i ütlustega selle kohta, et 28 kannatanu K. rääkis talle, et A. Vels lükkas teda (t kd 25 lk 173), samuti eelkäsitletud telefonikõnega on A. Velsi süü tõendamist leidnud. Antud kuriteoepisood on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna A. Vels tõugates A.-L. K. pidi möönma, et kannatanu võib haiget saada. Tema oli sportlik ja tugev noormees, A-L.K. naisterahvas. Tsiviilhagi antud episoodis ei esitatud ja asitõendid puuduvad. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 1.4 Kannatanut A. B.i puudutav episood Süüdistuse kohaselt süüdistatakse A. Velsi A.B.i suhtes 14.07.2014.a sõnavahetuse käigus käega tõukamises ja käega kaks korda näkku löömises, mis põhjustasid ägeda stressireaktsiooni ja sarnaluu põrutuse. Süüdistatav A. Vels end süüdi ei tunnistanud, selgitas, et S. B. on tema venna P. tüdruk, A. B. on S. B.i õde, antud päeval tarvitasid tüdrukud Aqva Spa juures alkoholi. A. Vels koos venna P. Velsiga sõitsid sinna, Paavo läks autost välja oma tüdruku juurde. Tema peale karjus A. B. ja üritas pudeliga ta venda lüüa (t kd 36 lk 12-13). Kuna A. Vels nägi, et inimene oli agressiivne ja ründas tema venda, läks ta autost välja, karjus A. B.i peale, neil läks vaidluseks, mingil hetkel A. B. üritas ka teda lüüa pudeliga. A. Vels sai käed ette, A. Vels teda löönud ei ole ning ta ei tea sarnaluu põrutusest midagi (t kd 36 lk 14). Kohus kuulas üle Paavo Velsi, Aap Velsi venna, kes väitis samuti, et nemad olid A. Velsiga kained, naised mitte, A. B. oli agressiivne, ründas teda siidripudeliga ja hiljem ründas A. Velsi ka, A. Vels blokeeris löömist, pudel purunes ja A. B. kukkus (t kd 36 lk 200-202). Kohtus kuulati tunnistajana üle tunnistaja SA. B., kes selgitas, et ta on P. Velsi elukaaslane, väitis, et 14.07 tarbisid nad alkoholi koos sõbrannadega ja A. B. ning sellesse asukohta (parkla) saabusid autoga ka P. Vels ja A. Vels. A. B. jooksis Paavo juurde ja ’’… hakkas seal tõmblema või hüppas talle kättpidi kallale…’’ (t kd 43 lk 46). Tema sõnade kohaselt A.l oli siidripudel käes, Paavo võttis A.lt käest kinni. Sel ajal istus A. Vels autos ja A. jäi ka eemale, hiljem ta kuulis, kuidas A. karjus. Ta ei tea, mis nende vahel juhtus, küll aga nägi, et A. oli pikali maas (t kd 43 lk 48). Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude tõttu tunnistaja poolt varem antud ütlused (t kd 43 lk 50), millest nähtuvalt on tunnistaja väitnud, et „…mind isegi ei üllatunud, et ta (Aap) A.t lõi’’. Vastuolu ütlustes tunnistada selgitada ei osanud. Samuti avaldati tema varem antud ütlused (t kd 43 lk 55), millises varem tunnistaja väitis, et Aap istus autosse ja ütles, et vaadaku, et nad politseisse avaldust ei tee, kuid kohtus selgitas, et keegi ei keelanud politseid kutsuda sel päeval. Ka seda vastuolu ei osanud ta selgitada. Kohus nimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks ei pea vastuolude tõttu neis ja tõendina ei arvesta. Tunnistajal on ka põhjus ebaobjektiivsuseks (on A. Velsi venna P. Velsi elukaaslane). Samuti kuulas kohus üle tunnistaja K. B.’i (t kd 25 lk 156-166), kes vastas peaaegu igale prokurörile küsimusele, et ta ei mäleta midagi. Ka ei tea ta, mis põhjusel tekkis A. B.il sinikas. Prokurör taotles avaldada tema kohtueelses antud ütlused vastuolude tõttu (t kd 25 lk 160), menetlusosalistel vastuväiteid ei olnud, kohus avaldas antud ütlused, millises ta varem väitis, et nägi, kuidas A. Vels lõi ühe korra lahtise käega A. B.’i näkku. Vastuolusid tunnistaja selgitada ei osanud. Kohtus selgitas ta vaid seda, et seal toimus üldine rüselemine ja kõik tüdrukud olid purjus. Samuti väitis ta, et A. B. oli ise agressiivne. Ka antud tunnistaja ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks neis sisalduvate vastuolude tõttu, milliseid isik põhjendada ei suutnud. 29 Kohus kuulas tunnistajana üle ka S. T., kes väitis, et ta seisis vahepeal eemal ja ta ei jälginud tüli, ta ei mäleta, kuidas kõik täpselt oli, arvab, et Aap tõukas A. eemale (t kd 25 lk 28-29), mistõttu ei ole tema ütlused tõendina kasutatavad. Ta rõhutas vastusena kohtule, et ta ei mäleta käesolevaks hetkeks sellest õhtust mitte midagi (t kd 25 lk 33). Kannatanut ennast kustusid kohtusse nii prokurör kui ka kaitsja ning kaitsja palvel edastas kohus isikule edastamiseks ka vormikohase kutse, kuid kumbki menetluspool isikut kohtuistungile ei saanud ning kaitsja sõnul puudus kannatanul soov ja tahe osaleda, ka oli ta esmalt sünnituspuhkusel, hiljem väikese lapsega kodus ja ilmselgelt vältis kannatanu istungit. Kohus avaldas 12.03.2018.a kohtuistungil (t kd 25 lk 26) kannatanu ütlused, kaitsja vastu ei vaielnud. Kannatanu kohtueelsel uurimisel (t kd 25 lk 130) väitis, et A. Vels tõukas teda kahe käega, sõimas teda ja A. Vels lõi teda käega vastu nägu. Kannatanu kukkus, silme eest läks mustaks. Kohtul ei õnnestunud kannatanut küsitleda ja tema väiteid kontrollida ja kohus kohtueelsel uurimisel väidetut tõendina ei arvesta. Kohtule esitati prokuröri poolt asitõendi vaatlusprotokoll (t kd 25 lk 66-76), millisele oli lisatud DVD-plaat antud sündmuste kohta, millist kohus ka istungil vaatles (t kd 25 lk 77). Antud videosalvestisel on oluliselt nähtavust takistavaks asjaoluks pime aeg, DVD salvestisel on halb kvaliteet ja vaatevälja ees asub ka puu, pildi suurendamine tulemusi ei andnud, mistõttu ei olnud võimalik selgusele jõuda, kes isikutest on kes ja mis täpselt aset leidis. Meesterahvaste isikud ei ole tuvastatavad (ei tea, kes on kes) , ka naisterahvaste isikud mitte, on näha vaid agressiivsust nii meesterahvaste kui ka naisterahvaste poolt. Salvestiselt on näha küll ühe mehe ja ühe naise vaheline konflikt, kuid seal lööb naisterahvas meest jalaga, midagi sellist kannatanu ütlustes aga ei kirjeldanud. Kohus märgib, et ei ole kahtlust, et A. B.il vigastused tekkisid, kuna esitati kiirabikaart (t kd 25 lk 78), kuid kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et neid oleks tekitanud A. Vels, mistõttu antud episoodis (14.07.2014.a) kuulub A. Vels õigeksmõistmisele. Selles episoodis ei ole põhjust vendade Velside ütlustes kahelda, need on riimuvad, neid ümber lükkavaid usaldusväärseid tõendeid kohtul ei ole ning ei ole välistatud, et kannatanu sai vigastused enda agressiivsusest ja kukkumisest tulenevalt. Tsiviilhagi käesolevas episoodis ei esitatud, asitõendid puuduvad. 1.5 R. R. puudutav episood Muuhulgas süüdistatakse A. Velsi selles, et tema 22.11.2013.a kella 04:00 paiku pubi ,,X’’ ees lõi ühe korra rusikaga näo piirkonda R. R., tekitades kehavigastusi ja füüsilist valu. Süüdistatav A. Vels ennast nimetatud episoodis süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ta seisis antud baari ees sõpradega (S.P., M. M.) ja ootas millal tema sõber (R. L.) baarist väljuks. Tema poole tuli tundmatu noormees (kannatanu), kes karjus ja lihtsalt vehkis kätega ning automaatselt tõmbas A. Vels käe ette. Ta ei tea, kas tema käsi läks kannatanule vastu nägu või mitte. Tahtlikult ei ole ta kedagi löönud. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi R. R. suhtes toimepandus usaldusväärseks ja tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega, milliseid kohus peab usaldusväärseteks. A. Velsi kaitsja S. S. taotlusel kuulati üle tunnistaja M. M., kes väitis, et 22.11.2013.a käis ta koos S. P. ja A. Velsiga Tallinnas pidutsemas. Kui nad viibisid baari X ees astus üks noormees 30 A. Velsile ligi, tegi mingeid perversseid liigutusi (näitlikult esitas neid istungil). Kui A. Vels küsis, miks ta nii teeb, siis ta tõukas A. Velsi. Antud tunnistaja vastates prokurörile märkis, et ta mäletab detaile, lausa kellaaegu, samas hiljem väitis, et ta sellest päevast palju ei mäleta (t kd 43 lk 89). Prokuröri küsimusele, millest on tingitud valikuline mälu, vastas ta, et see oli ere intsident, kuid kohtule ta seda, milles seisnes ammu aset leidnud ja tema väidetud „sündmuse eredus“ ega miks esineb valikuline mälu, selgitada ei osanud (t kd 43 lk 106). Ka kinnitas ta kohtule, et kogu aeg ta A. Velsi tegevust ei näinud, kuna keerutas ennast (t kd 43 lk 107). Seega ei ole tema ütlused usaldusväärsed ja kohus neid tõendina ei arvesta. Kohtus kuulati üle tunnistaja S.P., kes A. Velsi sõnul sama sündmuse juures osales, kuid antud episoodiga seonduvalt ei prokurör ega kaitsja S. talle küsimusi ei esitanud. Kohtul puudub alus kahelda kohtus ristküsitletud kannatanu R. R. ja tunnistajate E. R., A. L., J. P. poolt ristküsitlusel antud ütlustes, kuna need on omavahel riimuvad ja riimuvad ka isiku läbivaatuse akti ja meditsiinilise dokumentatsiooniga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tunnistajatest E. R. ja A. L. olid kannatanu sõbrad, kuid tunnistaja J. P. oli baari X turvamees, seega isik, kel puudub igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks, kuna ta ei tundnud ei A. Velsi, ega R. R.. Tunnistaja J. P. ütlused (t kd 24 lk 137-141) riimusid täielikult kannatanu ja tunnistajate (E. R., A. L.) ütlustega, mille kohaselt ta nägi, kuidas üks noormees lõi teist, tunnistaja võttis lööja koheselt kinni, kannatanu palus kutsuda politsei, tal oli parema silma all veri. Kinnipeetu põgenes. Tõsi, antud isik ei tundnud A. Velsi kohtus ära, sest ta ütles, et A. Vels oli sel ajal kandnud ka mütsi ja aega on palju möödunud, kuid tunnistajate E. R.i ja A. L.a ütlustest tulenevalt oli lööjaks A. Vels ja turvamehe poolt kinni peeti samuti A. Vels ning A. Vels ise ei eita, et ta peeti kinni ja ta põgenes kinnipidamisel, ka oli R. R. see, kel tuvastati vigastused, seega on tõendamist leidnud, et isik, kellele viitab turvatöötaja kui lööjale, oli A. Vels. Seega A. Velsi süü on leidnud tõendamist kannatanu R. R. ütlustega, mille kohaselt soovis ta minna sõpradega (A. L., E. R.) pubisse X, ta oli kaine. Tema jaoks tundmatu noormees (A. Vels) oli baariukse peal, lärmas, kannatanu tegi talle märkuse, et ei ole vaja karjuda. Seepeale A. Vels vastas „mis sa mölised’’ ja lõi. Tema ei ole A. Velsi suunas mingeid ähvardavaid lööke teinud, ka ei osanud ta A. Velsi lööki oodata. A. Vels lõi teda vastu paremat kulmu, tekkis verejooks, ka tundis ta valu (t kd 24 lk 118). Turvamees sekkus, A. Vels põgenes tema haardest. Ka kinnitavad süüdistatava süüd kannatanu ütlustega kooskõlas olevad tunnistaja E. R.’i ütlused selle kohta, et ta nägi momenti, kus turvamees sekkus A. Velsi ja R. R. konflikti, mis toimus Xi ees. Konflikti ajal oli ta baaris, seda ta ei näinud. Kui ta välja tuli oli R. R. parem kulm katki, ta nägi, kuidas A. Vels turvamehe haardest põgenes (t kd 24 lk 127). Ka kinnitavad süüd tunnistajana kohtus üle kuulatud A. L. ütlused selle kohta, et kui nemad liikusid baari suunas, siis A. Vels oli tänaval baari ees, lärmas, tüütas võõraid. R. R. kutsus teda korrale. A. Vels vastas midagi stiilis ’’ kes sa siin oled, et hakkad siin mölisema’’. R. hakkas midagi vastama, aga poole sõna pealt A. Vels lõi teda rusikaga vastu kulmu (t kd 24 lk 133). Samuti kinnitavad süüdistatava süüd isiku läbivaatuse protokoll (t kd 24 lk 150-154) koos fototabelitega, millise alusel on isiku parem silm paistes ja hematoom paremal pool, samuti epikriis (t kd 24 lk 155), millise alusel isikul tuvastati antud vigastused, samuti on oluline indikaatorvahendi kasutamise protokoll (t kd 24 lk 156), millist nähtuvalt R. R.oli kaine, milline asjaolu riimub tema poolt kohtus väidetuga. Asjaolu, et kohtus leidis kannatanu ja tunnistajate (E. R., A. L., J.P.) ütlustega tõendamist, et A. Vels põgenes (seda A. Vels ei eita) ja turvamehe J. P. ütlustest tulenevalt oli kannatanu see isik, kes palus politsei kutsuda, on oluline ka elulise usutavuse aspekt (nt RKKKo 3-1-1-74-05, 31 p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Põgeneb reeglina isik, kes on süüdi ning politseid taotleb sündmuskohale elulise usutavuse aspektist isik, kes on kannatanu. Süüdistatava tegevusele antud episoodis on antud õige juriidiline hinnang, kuna kannatanule tekitati kehavigastusi ja ta kinnitas kohtus, et ta tundis valu. Antud kuritegu pandi A. Vels poolt toime kaudse tahtlusega, kuna isikut antud piirkonda lüües, pidi ta möönma kehavigastuse ja valu tekitamise võimalikkust. Süüd- ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et A. Velsil oleks esinenud põhjus isiku löömiseks, et tegemist oleks olnud vajadusega rünnet tõrjuda. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et A. Velsi tegevus R. R.i suhtes tuleb kvalifitseerida
lg 3 p 2 järgi ja mõista eraldi karistus
K., R. R.suhtes toimepandu kvalifitseerida
lg 2 p 3 järgi ja mõista eraldi karistus, kuna kuritegude toimepanemise ajal oli
järgi karistuse maksimaalmäär 3 aastat,
Nüüd on
Tsiviilhagi ei esitatud, asitõendid puuduvad. 2. SÜÜDISTUSAKTIS 1-16-2411 (KRIMINAALASI NR. 114221000134) KAJASTATUD SÜÜDISTUSE OSA Järgnevalt käsitleb kohus süüdistusi, millised on kajastatud süüdistusaktis 1-16-2411 (kriminaalasi nr. 14221000134) ja kohus jätkab tõendite analüüsi A. Velsile esitatud süüdistusetest. Neis kuritegudes, millised on A. Velsi süüdistuste kohaselt toime pandud koos teiste süüdistatavatega (kaastäideviimine), käsitleb kohus paralleelselt peale A. Velsi ka teistele süüdistatavatele sama kuriteosündmusega seoses esitatud süüdistusi. Kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames (sisaldub ka
lg 1,
lg 1 süüdistustes), analüüsib kohus paralleelselt kuritegelikule ühendusele viitavaid tõendeid, lisaks käsitleb kuritegeliku ühenduse tõendeid ka hiljem, resümeerituna hinnates
lg 1 ja
A. Velsi järgselt käsitleb kohus teiste isikute süüdistusi sama põhimõtte alusel. 2.1 A. Velsi süüdistus
Aap Vels´i süüdistatakse selles, et ta asetas R.Õ. olukorda, kus viimane oli sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, pidi toime panema kuritegusid ja täitma teisi vastumeelseid kohustusi, ning kõike eelnevat seetõttu, et Aap Vels ähvardas R.Õ.´t vägivallaga ning kasutas ka reaalselt vägivalda. Nimelt tekkis R.Õ.´l täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aastat konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ. oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ.l hakata tema jaoks tööd 32 tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele. Aap Vels sundis R.Õ. tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine Aap Velsi kodus xxx. R.Õ. pidi tööd tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le aeg-ajalt 10 - 20 eurot, et R.Õ. saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M.i kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. enda tahtele allutanud, käskis Aap Vels R.Õ. panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ. keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga. Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ.l toime panna järgnevad kuriteod: - Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust xxx külast territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega. Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel 21.03.2015.a-l xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 (reg.nr XXX) kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav
Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ. võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ. laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L.se poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime
Süüdistusaktist tulenevalt (SA toimik lk 123-124) inimese asetamisega olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, panema toime kuritegusid ja täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmisega kui see on toime pandud vägivallaga, pani Aap Vels toime
Sama süüdistus on kajastatud ka A. Velsi süüdistuses
lg 1 järgi, kuna süüdistuse kohaselt pani ta antud kuriteod toime kuritegeliku ühenduse raames Rakvere haruliikmena. 33 Käesolevas kriminaalasjas on oluline roll jälitustoimingu protokollides kajastatud kõnedes, milliseid on peetud erinevatel aastatel, milliseid pidasid omavahel kuritegeliku ühenduse liikmed, samuti milliseid nad pidasid teiste isikutega ning pealtkuulamise aja valdavas osas süüdistatavad ei kahtlustanud pealtkuulamist ja olid oma väljendustes vabad (hiljem, umbes novembris 2014, tekkis neil antud kahtlus ja kohus seda ka antud otsuses täpsemalt käsitleb), siis kohtul puudub igasugune alus kahelda nende endi poolt kõnedes räägitus. Kohus kuulas jälitustoimingu protokollides käsitletud telefonikõned üle vahetult kohtuistungitel. Kõnede sisu oli omavahel riimuv ja annab selge pildi antud ühenduse struktuurist, ka riimub kõnedest tulenev kohtus uuritud paljude teiste, omavahel kokkulangevate tõenditega. Antud süüdistuses (
Vels end süüdi ei tunnistanud ja kohtus ristküsitlusel selgitas, et ta ei ole R. Õ.le mingit rahalist nõuet „peale pannud’’ (t kd 36 lk 63). Ta väitis, et R. Õ. tõepoolest töötas tema ema talus -ehitas, aitas saepuru visata ja tegi muud (t kd 36 lk 64), kuid ta andis talle selle eest ka raha, 10-20 eurot. Ta ei ole teda orjastanud, kui telefonis ka selliseid termineid kasutati, oli see nali (t kd 36 lk 63, t kd 35 lk 60). A. Vels väitis, et R. Õ. oli kriminaalsete põhimõtetega inimene. Ta ei ole kunagi A. Velsi juures ööbinud, ka oli tal probleeme alkoholiga. Ta ei ole R. Õ. suhtes vägivalda kasutanud, see on R. Õ. fantaasia (t kd 36 lk 65). Ka ei ole ta käskinud R. Õ.l ühtegi kuritegu toime panna, ega teda käskinud (t kd 36 lk 65). Kohus ei pea A. Velsi ütlusi antud süüdistuse kohta usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega. Kohtuistungil üritas A. Vels kohtule selgitada, et R. Õ., kohtu poolt ülekuulatud isik, valetab kohtule ning selle kinnituseks soovis ta tõendina lisada R. Õ. poolt vanglas talle saadetud kirju, millest oleks pidanud selguma, et nad olid R. Õ. hoopis sõbrad. Ka kuulati kaitsja taotlusel üle kohtus tunnistaja A. F., kes väitis et ta viibis vanglas koos R. Õ. ning R. Õ. väitis talle, et ta on A. Velsi parem sõber (t kd 43 lk 5), R. Õ. väitis talle vanglas, et jutt orjastamisest on jama (t kd 43 lk 6). Kohus ei pea ka antud tunnistaja, A. F.i, ütlusi usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta. Antud tunnistaja usaldusväärsuses annavad põhjuse kahelda väga mitmed asjaolud: tunnistaja vastused prokurörile, millest nähtuvalt on teda kohtulikult karistatud korduvalt, sh valeandmete esitamises erinevatele ametnikele (t kd 43 lk 30), seega ei ole tegemist sugugi mitte alati õiguskuuleka ega tõtt rääkiva isikuga, samuti kinnitas tunnistaja kohtus, et ka nüüd kohtuistungi eel tarvitas ta unerohtu ja rahustit (t kd 43 lk 18), mistõttu ei saa välistada, et ta ei pruukinud olla adekvaatne, samuti kinnitas ta vastuseks kohtule, et seoses antud kriminaalasjaga on ta ka A. Velsiga kirjavahetuses olnud ning A. Vels on talle väitnud, et olukord on keeruline (t kd 43 lk 30), mistõttu ei saa ka välistada, et A. Vels on eelnevalt tunnistajat mõjutanud. Kohtus leidis tõendamist (käsitletud kohtu määrustes 29.03.2017.a; 23.05.2017), et A. Vels vaatamata piirangutele (kirjavahetuse keeld) üritas tunnistajaid mõjutada. Eelnevast tulenevalt kohus antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta. Lisaks eeltoodud põhjustele, miks need ei ole usaldusväärsed, on tema ütlused vastuolus ka kohtu poolt järgnevalt käsitletavate ja omavahel riimuvate tõenditega. Kohus märgib ka, et kohus ei pidanud võimalikuks tõendina vastu võtta A. Velsi poolt kohtule kriminaalasja materjalidele lisamiseks esitatud vanglas saadud R. Õ. kirju, kuna A.Vels soovis esitada vaid üksikud kirjad, millised saadeti kirjavahetuse piirangut rikkudes, mitte kogu kirjavahetust (A. Velsi enda vastuseid R. Õ. ta kohtule esitada ei soovitud), mistõttu puudus võimalus saada kirjavahetusest tervikpilt ja üksikud kirjad võisid olla kontekstist väljuvad ja luua vale ettekujutuse. Ka oli võimalus kõigil menetlusosalistel ise kohtus vahetult küsitleda kannatanut R. Õ., seega oli kohtul võimalus lähtuda arvamuse kujundamisel otsesest tõendi A. . 34 Kohtus andis kannatanuna ütlusi R. Õ., kes kohtus kinnitas, et ta oli A. Velsile võlgu ning pidi hakkama võlga tagastama 2014.a, kõik tekkis selle tõttu, et kusagil baaris läks ta A. Velsi tuttavatega kaklema, järgmisel päeval A. Vels sai temaga kokku ja hakkas nõudma utoopilisi rahasummasid, 4000-5000 eurot ning ütles, et need tuleb maksta A. Velsile. Kuna tal raha ei olnud, pidi ta hakkama koos temaga kuritegusid toime panema (t kd 17 lk 79-80), samuti pidi ta tema heaks töötama. Töölepingut tal A. Velsiga ei olnud, ta tegi tema kodus Kulinal erinevaid töid ning tasu seisnes selles, et „tema võlga“ vähendati. Süüa sai ta kasinalt (t kd 17 lk 81) ning A. Vels pidevalt alandas ja mõnitas teda, nimetades teda „hulluks ja orjaks’’. Ka demonstreeris ta oma poksioskusi ning lõi teda korduvalt (t kd 17 lk 82). Kaitsja Sillar üritas R. Õ. ütlusi kahtluse alla seada, kuid olulisi vastuolusid tema varem antud ütlustes ei esinenud, ka suutis isik üksikutes detailides esinenud vastuolude põhjuseid igati mõistetavalt selgitada (t kd 17 lk 37). On oluline, et kannatanu ütlused riimuvad teiste tõenditega- jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtu poolt vahetult kuulatud telefonikõnede sisuga, mistõttu puudub alus kannatanu ütlustes kahelda. Nii nt 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis olevas kõnes 04.02.2015.a kell 13:40 R. Õ. ja A. Velsi vahel (t kd 9 lk 247), väidab A. Vels, et R. on tema jooksupoiss, samuti 04.02.2015.a kell 10:17 (t kd 9 lk 242) A. Velsi ja M. Kalda vahelises kõnes A. Vels väidab, et R. on tema ori. Samuti tuleneb antud kõnest asjaolu, et tema ja R. poolt toimepandud kuritegude eest pidi ta Vanamehele (U. Vels) maksma (t kd 9 lk 242), milline asjaolu kajastas A. Velsi rahalist kohustust kuritegeliku ühenduse ees. Samuti riimuvad kannatanu ütlustega 26.01.2015.a A. Velsi ja R. Õ. vaheline kõne kell 14:26 (11.01.2016.a jälitusprotokoll, t kd 12 lk 90), millises A. Vels sõimab R. Õ.t ning ähvardab talle „…vastu hambaid panna’’. Samuti väidab A. Vels kõnes muuhulgas:. „…saad lõuga mu käest ka kindlasti, arvesta noh’’. Ta kasutab selles kõnes R. Õ. suhtes inetuid väljendeid nagu „debiilik, värdjas, ajukääbik, raisk’’ jne. Samuti kinnitab asjaolu, et R. Õ. oli tema poolt kirjeldatud staatuses ka telefonikõne 12.03.2015.a kell 14:08 R. Õ.ja A. Velsi vahel, millises A. Vels jagab R. Õ.le korraldusi ja nimetab teda „rotiks’’ (11.01.2016.a jälitusprotokolli t kd 12 lk 173-174). Asjaolu, et A. Vels R. Õ. sõimab ja ähvardab ilmneb ka 17.03.2015.a kell 15:06 A. Velsi ja R. Õ. vahelises telefonikõnes, kus muuhulgas A. Vels nimetab R. Õ. „ahviks“ (t kd 12 lk 205). Samuti kinnitab asjaolu, et A. Vels jagas R. Õ.le korraldusi 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnes 06.12.2014.a kell 18:34 (t kd 9 lk 72-76) A. Velsilt R. Õ.le, millises A. Vels tunneb muret, et R. Õ. soovitakse tunnistajana ülekuulata ning kuna ta leiab, et R. Õ. on valesti käitunud sõimab ta teda „lambaks, tondiks’’ ning mh ütleb A. Vels R. Õ.le ka ’’…miks sa ei ütelnud neid asju, mis sa ütlema pidid…’’ (t kd 9 lk 74). Samuti tõendavad antud kuriteo (
lg 1) toimepanemist lisaks eelkäsitletud omavahel riimuvatele tõenditele ka 28.12.2015.a jälitustoimingu protokollis sisalduv telefonikõne 20.11.2014.a kell 21:57 R. Õ. ja A. Velsi vahel (t kd 11 lk 231), kus A. Vels taas jagab korraldusi R. Õ.le ning ütleb: ’’…roni välja türa, vaata mis kell on, ma olen maja ees juba’’, samuti korraldus : ’’…tee kähku’’, R. Õ. on vastustes alandlik. Samuti telefonikõnes 08.12.2014.a kell 20:40 M. Kalda ja A. Velsi vahel, millises A. Vels nimetab R. Õ. „x“ (t kd 11 lk 239), kõnes 08.12.2014.a kel 20:44 A. Vels annab R. Õ.le korralduse koju minna ja hiljem tulla tema juurde (t kd 11 lk 240). Ka on A. Vels edastanud 23.01.2015.a kell 16:52 (11.01.2016.a jälitustoimingu protokoll, t kd 9 lk 195) R. Õ.’le mitmeid samas stiilis SMS, näiteks ’’ahv ma löön su puruks’’, kell 16:55 SMS’i ’’ma ütlesin võta vastu’’, samuti SMSi ’’saad aru, ära aja mind närvi’’, 23.01.2015.a kell 16:57 ’’Ma löön su lõuad puruks, kui sa kohe vastu ei võta, saad aru’’, kell 17:02 ’’ma löön su värdja maha’’. Kõikides eelkäsitletud kõnedest ning R. Õ. ütlustest nähtub, et A. Vels jagas R. Õ.le korraldusi, ähvardas vägivallaga, R. Õ. oli suhetes alandlik, A. Vels ka teistele isikutele andis mõista, et R. Õ. on nn orja staatuses ja on tema jooksupoiss, seda rõhutas A. Vels ka oma kõnedes R. Õ.le endale. 35 Antud asjaolu, mis nähtub telefonikõnedest ja kannatanu R. Õ. poolt kohtus antud ütlustest, riimub ka süüdistatava S. T. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et R. Õ. kartis A. Velsi, kartis talle vastu hakata ja võla tõttu tegi tema kinnistul tööd. Samuti nähtus kohtus asjaolu, et A. Vels andis R. Õ.le korraldusi ja karjus tema peale ka tunnistajate A.K. ja K.O. kohtus antud ütlustest. Tunnistaja A. K. andis ütlusi selle kohta, et ta teab, et R. Õ. oli A. Velsile võlgu (t kd 20 lk 36) ning ta on R. Õ. mõned korrad Aapi koduhoovis töötanud, ta ei näinud, et R. Õ. oleks tasu saanud. Ka on A. Vels tema kuuldes „kõvema häälega’’ R. Õ. korrale kutsunud ning öelnud, et hakaku ta liigutama, ärgu magagu niisama (t kd 20 lk 39). Asjaolu, et A. K. ei ole näinud A. Velsi poolt R. Õ. osas vägivalla tarvitamist, ei oma tähendust, kuna tunnistaja sõnul tõi A. Vels talle sageli alkoholi ning ta ei olnud täiesti kaine (t kd 20 lk 44), ka vastas ta, et R. Õ. kohta ei oska ta suurt vastata, kuna ta ei tea, kus ta käis või mida ta tegi (t kd 20 lk 48). Samuti väitis kohtus tunnistaja K. O., et ta oli R. elukaaslane ning ta sai aru, et R. Õ. on mingid probleemid, kuid kui ta küsis, siis R. Õ. vastas, et mida vähem ta teab seda parem ja ta sai aru, et R. Õ. on Aapile võlgu ning ka on R. Õ. talle väitnud, et ta kardab Aapi ja ta tahtis, et naine koos lapsega korraks ära koliks, kuna kartis (t kd 20 lk 56). Samuti rääkis R. Õ. talle, et Aap on andnud talle vastu lõugu (t kd 20 lk 56). Kuna R. Õ. keeldus kuhugi minemast vist midagi varastamast (t kd 20 lk 57). Kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi korraldusel pidi R.Õ. lisaks töötamisele ka koos Aap Velsiga panema toime erinevaid kuritegusid, ta ka loetles kohtus antud kuriteod (t kd 17 lk 88) ja kohus käsitleb neid kuritegusid järgnevalt ükshaaval, kuna need seonduvad mitte ainult
lg 1 ja
Velsile esitatud süüdistustega, vaid ka
Velsile esitatud süüdistustega, millistes on esitatud süüdistused ka U. Velsile ja M. Kaldale, samuti A. Velsile esitatud süüdistusega
lg 1;
Kohus järgnevalt käsitleb eraldi tõendeid iga eelnimetatud kuriteo kohta, mida R. Õ. oli kohustatud
Velsi käsul toime panema ning kohus asja ülevaatlikkuse huvides käsitlebki nagu varem märgitud paralleelselt kõiki teiste isikute süüdistusi, mis konkreetse kuriteoga haakuvad. Asjaolu, et A. Velsi poolt toimepandud ja
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja selle liikmena, on tõendamist leidnud 11.01.2016.a koosta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.