RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-20-8130
- aprill 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma M. F-i süüdistuskohustuskaebuse läbi vaatamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrus M. F-i lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Kadri Väling pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
- märts 2021, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrus ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada.
- Mõista Eesti Vabariigilt M. F-i kasuks välja 1080 eurot määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlus prokuratuuris
- M. F-i lepinguline esindaja esitas
- augustil 2020 kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks I. F-i suhtes karistusseadustiku (KarS) § 2172 lg 1 ning R. T. ja K. T. suhtes KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 tunnustel.
- Kuriteokaebuse kohaselt on M. F. ja I. F. abielus ning varasuhteks on valitud varaühisus. Ühisvara hulka kuuluvad mh varaühisuse kestel asutatud ja omandatud osaühingud. Kohtumenetlus abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks on pooleli. Ajal, mil M. F. pidas heas usus läbirääkimisi ühisvara jagamiseks, tegi ühisvarasse kuuluvate osaühingute ainus juhatuse liige I. F. koos R. T. ja K. T-ga tehinguid, mille tulemusel muutusid osaühingud peaaegu varatuks. Seeläbi põhjustati M. F-ile suures ulatuses kahju, ühisvara väärtus vähenes vähemalt 1 404 000 euro ulatuses. 1-20-8130
- Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör koostas
- septembril 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kaebuses kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu.
- KarS § 2172 lg 1 sisaldab kahte alternatiivi – nn ärakasutamiskoosseis (esimene alternatiiv) ja usalduse murdmise koosseis (teine alternatiiv). Abiprokuröri hinnangul oli kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt asjasse puutuv nn ärakasutamistegu, mille objektiivne koosseis ei olnud siiski täidetud. Asjas ei esine ebaseaduslikku vara käsutamist, kuivõrd I. F. on äriregistri andmetel osaühingute ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning tema nõusolek varakäsutuseks on seega omistatav osaühingutele. Kui pooleliolevas tsiviilkohtumenetluses ka leiaks tuvastamist, et osaühingute osad kuuluvad abikaasade ühisvarasse, siis ei oleks M. F. sellele vaatamata käsitatav kannatanuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 37 mõistes, kuivõrd vaidlusalused tehingud tehti osaühingute, mitte M. F-i varaga.
- M. F-i esindaja esitas kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebaja taotles kriminaalmenetluse alustamist. Kuriteokaebuses kirjeldatud tegevus vastab KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud usalduse murdmise koosseisule. M. F. ja I. F. on valinud varaühisuse varasuhte, millest tulenevalt on neil perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 3, § 34 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel kohustus järgida üksteise varalisi huve ja neid mitte kahjustada. Samuti kohustab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 juriidilise isiku osanikke järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
- Riigiprokuratuuri
- oktoobri
- a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole M. F. kannatanu, kuna talle pole kaebuses kirjeldatud asjaoludel varalist kahju tekkinud. Süüdistuskohustuskaebus ringkonnakohtule
- M. F-i esindaja vaidlustas Riigiprokuratuuri
- oktoobri
- a määruse ja palus kohustada Riigiprokuratuuri kaebust sisuliselt läbi vaatama ning alustama kriminaalmenetlust. Ringkonnakohtu määrus
- Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus, et M. F. ei ole kannatanu. Isegi kuriteokaebuses kirjeldatud tehingute ebaseaduslikkuse korral oleksid kannatanutena käsitatavad ainult osaühingud, sest tehingud tehti osaühingu, mitte osaühinguga seotud füüsilise isiku varaga. Samuti pidi teo toimepanija järgima eelkõige osaühingute varalisi huve. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
- Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas M. F-i esindaja, kes taotleb nii Riigiprokuratuuri kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kaebust sisuliselt läbi vaatama. M. F-i kaebeõigust on alusetult eitatud. Kuriteokaebuses kirjeldatud I. F-i tegevus vastab KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud usalduse murdmise koosseisule, kuivõrd I. F-il on seadusest tulenev kohustus järgida M. F-i varalisi huve. 2
(5)1-20-8130 Riigiprokuratuuri vastus
- Riigiprokuratuur jääb varem esitatud seisukoha juurde. Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi hinnangul väärivad määruskaebuse väited tähelepanu ja toovad kaasa Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määruse tühistamise.
- Vaidlustatud ringkonnakohtu määruses on KrMS § 385 p-le 11 tuginedes märgitud, et see määrus ei ole edasikaevatav. KrMS § 385 p 11 järgi ei saa määruskaebust esitada sama seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määruse peale, välja arvatud määrus, millega on jäetud rahuldamata KrMS § 2052 alusel esitatud kaebus. Riigikohus on asunud seisukohale, et nimetatud edasikaebepiirang ei hõlma olukorda, kus ringkonnakohus ei anna sisulist hinnangut kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetlusest keeldumise õiguspärasusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määrus nr 1-20-79/9, p-d 22–23). Eeltoodust tulenevalt oli ringkonnakohtu määrus edasikaevatav.
- M. F-i esindaja kaebuse lahendamine eeldab vastamist küsimusele, kas olukorras, kus prokuratuur on leidnud, et teo toimepanija tegevus ei vasta objektiivsete tunnuste poolest KarS § 2172 lg-s 1 esimese alternatiivina sätestatud nn ärakasutamiskoosseisule, ja pole kontrollitud teise alternatiivi nn usalduse murdmise koosseisu eeldusi, on isikul õigus taotleda, et prokuratuur kontrolliks teo väidetava toimepanija tegevuse vastavust usalduse murdmise koosseisule. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et isikul on võimalik KrMS §-des 207 ja 208 ette nähtud korras vaidlustada uurija ja prokuratuuri otsustust mitte käsitada teda konkreetses kriminaalmenetluses kannatanuna (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 27). Samuti on leitud, et väidetaval kannatanul on õigus taotleda uurimisasutuselt ja prokuratuurilt selle kontrollimist, kas teo toimepanija tegevus täitis lisaks prokuratuuri poolt määratletud kvalifikatsioonile ka mõne muu süüteokoosseisu tunnused (viidatud määrus nr 1-20-79/9, p 33). Kohtupraktikas on rõhutatud sedagi, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustava kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud, ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3-1-1-56-05, p 7).
- Kriminaalmenetlust alustamata jättes märkis abiprokurör põhjalikumate selgitusteta, et kuriteokaebuses esitatud asjaoludest lähtuvalt on asjakohaseks kvalifikatsiooniks KarS § 2172 lg 1, täpsemalt selles sisalduv nn ärakasutamiskoosseis. Riigiprokuratuur omakorda jättis M. F-i esindaja kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, leides et M. F. ei saa olla kannatanu, sest kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel ei saanud talle varalist kahju tekkida. Määruskaebuse esitaja on kogu kaebemenetluse jooksul osutanud aga sellele, et tehes ühisvarasse kuuluvate osaühingute nimel tehinguid, mille tulemusel vähenes oluliselt nimetatud osaühingute osade väärtus, tekitati M. F-ile kui osaühingute osa ühele ühisomanikule varalist kahju. Riigiprokuratuur vastas sellele argumendiga, millega nõustus ka ringkonnakohus, et M. F-il ei saanud varalist kahju tekkida eelkõige seetõttu, et äriregistri andmetel ei ole ta vaidlusaluste osaühingutega seotud. Samuti märgiti, et kohtumenetlus M. F-i ja I. F-i ühisvara jagamiseks on pooleli, mistõttu pole teada, kas osaühingute osad kuuluvad abikaasade ühisvarasse. Need seisukohad ei ole nõustumisväärsed. 3
(5)1-20-8130
- Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Osanike nimekirja kannetel puudub üldiselt kolmandate isikute suhtes õiguslik tähendus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- oktoobri
- a otsust asjas nr 3-2-1-65-08, p 25) ning osaühingu osa kuulumist ühisvarasse ei mõjuta ühisomaniku kandmine osanike nimekirja ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine (samas, p 28). Osaühingu juhatusel on küll kohustus osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata äriregistrile teatada (ÄS § 182 lg 12), kuid tegemist ei ole registrikandega, mistõttu puudub ka äriregistris osanike kohta avaldatud andmetel õiguslik tähendus (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- detsembri
- a määrus asjas nr 3-2-1-133-11, p 24). Seega on ekslik järeldus, et M. F-il puudub seos osaühingutega seetõttu, et äriregister tema osalust ei kajasta.
- Seonduvalt poolelioleva ühisvara jagamise vaidlusega kordab kolleegium kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei ole kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus ning hinnang asjasse puutuvale õigussuhtele antakse kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11, p 11).
- Prokuratuur ja ringkonnakohus nentisid, et kui tsiviilkohtumenetluse käigus ka leiaks tuvastamist, et osaühingute osad kuuluvad M. F-i ja I. F-i ühisvarasse, siis ei oleks M. F. sellele vaatamata käsitatav kannatanuna – tehingute objektiks oli osaühingute, mitte M. F-i isiklik vara, mistõttu sai kahju tekkida ainult osaühingutele. Kolleegium osutab, et ka see järeldus ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. Teatud juhtudel saab osanikule kahju tekkida temale kuuluva osa väärtuse vähenemisega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-2-1-7-10, p 40).
- Eeltoodud põhjustel oli M. F-il õigus taotleda, et prokuratuur kontrolliks ka seda, kas I. F-i, R. T. ja K. T. tegevus võib vastata KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud nn usalduse murdmise koosseisule. Kuna Riigiprokuratuur jättis M. F-i esindaja
- septembri
- a kaebuse kaebeõiguse puudumise argumendil läbi vaatamata ja ringkonnakohus ei kohustanud Riigiprokuratuuri seda viga kõrvaldama, siis pole teisi võimalikke kvalifikatsioone KrMS §-de 207–208 alusel sisuliselt kontrollitud. Kolleegium loeb ringkonnakohtu sellise eksimuse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.
- Kolleegium peab vajalikuks märkida veel järgmist. KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud nn usalduse murdmise koosseisu eelduseks olev usaldusseisund tuletatakse teo toimepanijal lasuvast hoolsusja järelevalvekohustusest teise isiku vara suhtes, mis põhineb eelkõige tsiviilõiguslikul või avalikõiguslikul suhtel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 25). Kui vaidlusalused osaühingute osad kuuluvad abikaasade ühisvarasse, pole nende puhul tegemist kahe eraldi osanikuga, vaid nad on osaühingu ühe osa ühisomanikud. Ühisomandis oleva vara valitsemisel tuleb järgida PKS §-s 28 sätestatud põhimõtteid ning sealjuures peavad abikaasad kui ühisomanikud käituma ühisomandi suhtes heas usus ja hoiduma teise ühisomaniku õiguste kahjustamisest (AÕS § 70 lg 6 ja § 72 lg 5). Nimetatu kehtib ka olukorras, kus üks abikaasadest saab ühisvara väärtust mõjutada teises rollis, nt osaühingu juhatuse liikmena, kui osaühingu osa on ühisomandis. Seega tuleb edasises menetluses mh hinnata, kas I. F. jättis täitmata perekonnaseadusest ja asjaõigusseadusest ühisomanikule tulenevad nõuded ning võis seeläbi rikkuda M. F-i varaliste huvide järgimise kohustust KarS § 2172 lg 1 tähenduses. 4
(5)1-20-8130
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- M. F-i esindaja taotleb M. F-ile ringkonnakohtu määruse vaidlustamise tõttu tekkinud õigusabikulude 1080 eurot (sh käibemaks) hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on taotletav summa põhjendatud. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)